Imelik! Eile olin Andul peol ja mängisin terve õhtu piljardit. Väga imelik õhtu oli. Ma lubasin sõbrale super mario saata ja seda ma ka tegin täna. Ja siis ma luuletasin kahjuks midagi kuhugi ja ma ei tea mida. Natuke kardan ehk selle pärast. Ja ma käisin mööda Otepääd ringi väga haige nahktagi, oldschool raperpants teksadega, nahkkinnaste ja ehitus põlvekaitsmetega. Kiivri koos gaasimaskist lõigatud prillidega jätsin autosse. Ja just siis näen ma nii paljusid suvalisi tuttavaid otepääl. Isegi üks nõokas oli seal. Ja purjus inimestel on midagi vahest väga korrast ära. Kohe väga!
Aga muidu olen õnnelik, üksik ja kasutu edasi :)
Proovin olla hea inimene, aga see on eriti keeruline, siis kui sa oled endale enne vastupidise maine tekitanud. Mind välditakse ja ma ei saa seda talle pahaks panna.
Tahaksin omale kõneaega. Helistaksin ainsale inimesele, kes miskipärast arvab, et minuga on tore. Kristiinale loomulikult. Ai kurja tegelikult Mannu arvab kaa nii vist... Imelikud inimesed... on vahvad :)
Hüppan pusiti, teen kümme kükki ja sulgen arvuti ja poen tuttu. Olge tublid ja tehke inimestele kallisid, see meeldib neile ;)
Heihopsasaatrillalaatullallatrallallaa...
neljapäev, 31. detsember 2009
esmaspäev, 28. detsember 2009
“Elu oleks ilma muusikata eksitus.” – F.Nietzsche
Kui me teeme valed valikud õigel ajal, ei juhtu meiega midagi, aga kui hiljem tahame teha õigeid valikuid, aga valel ajal, saame me oma vitsad õigel ajal tehtud valede valikute eest. Aga kui me teeksime õiged valikud õigel ajal ei teki meil iial võimalustki teha valesid valikuid. Õigete valikute tagajärjed hoiavad meid tagasi.
Olin täna jällegi kasutu.
Vähem mõelda rohkem teha, kurat võtaks!
Head ööd, homme vaja proovi kaa jõuda. Kuulan veel natuke Philip Glassi ja siis tuttu.
Olin täna jällegi kasutu.
Vähem mõelda rohkem teha, kurat võtaks!
Head ööd, homme vaja proovi kaa jõuda. Kuulan veel natuke Philip Glassi ja siis tuttu.
pühapäev, 27. detsember 2009
Püha Tõnu kiusamine
No kurja küll! Imelikke asju juhtub. Mu koerast oli täna näiteks midagi kasu kaa. Nimelt raiusin järve jääauku, et suplema minna ja kutsu koukis hammastega osa jäätükke veest välja, mida ma oloeks pärast muidu pidanud ise tegema, ja pistis need nahka. Täna läks õnneks elekter kaa hommikul ära, ega ma muidu polekski vist seda jääauku tegema läinud, ega ka kelgutama. Homme hakkan lumes müttama ja teen siukse kelguraja väikevennale et oi oi oi.
Tahaks jõuda rohkem. Ma olen kõvasti arenenud. Mul on tekkinud tahtmine tegutseda. Ja mitte ainult tahtmine vaid ma ka tegutsen. Aga vähe veel. Vähem mõelda rohkem teha. Vaatasin täna filmi "Püha Tõnu kiusamine". Tõsiselt hea film! Ma tean, et paljud ei salli selliseid filme, sest need pole nende jaoks piisavalt intrigeerivad vms, aga minu meelest on palju tuimem vaadata mingeid filme kus tegevus on kuidagi selgelt ja lihtsalt edastatud. Jätab kuidagi vähe ruumi fantaasia jaoks. Mulle hullult meeldivad ka sellist laadi kuuldemängud. Kuidagi paneb mõtte tööle. Muidu vaatad mingit filmi ja siis, kas lihtsalt jälgid toimuvat või elad end sinna kinni, aga selliste dilmide puhul seda ei juhtu. Sa jälgid küll toimuvat kuid analüüsid seda, leiad seoseid filmis kui ka oma elus, tunned sümpaatiat... mida iganes. See on hea.
Aga see selleks. Miks inimesed on sul kuidagi jalus siis kui sa tahad üksi tegutseda ja siis neid enam järsku pole kui tahad neile oma tegude vilju kinkida? Miks inimesed ei julge otse välja öelda, et nad ei viitsi minuga tegeleda vaid valetavad kuidagi magedalt? Ja miks ma üldse põen selle pärast? Pigem peaksin muretsema sellepärast, miks ma ise neid asju teen! Vaadelda, mõelda, analüüsida, õppida, kasutada õpitut... Seda pean ma tegema.
I'm the Observer.
Tahaks jõuda rohkem. Ma olen kõvasti arenenud. Mul on tekkinud tahtmine tegutseda. Ja mitte ainult tahtmine vaid ma ka tegutsen. Aga vähe veel. Vähem mõelda rohkem teha. Vaatasin täna filmi "Püha Tõnu kiusamine". Tõsiselt hea film! Ma tean, et paljud ei salli selliseid filme, sest need pole nende jaoks piisavalt intrigeerivad vms, aga minu meelest on palju tuimem vaadata mingeid filme kus tegevus on kuidagi selgelt ja lihtsalt edastatud. Jätab kuidagi vähe ruumi fantaasia jaoks. Mulle hullult meeldivad ka sellist laadi kuuldemängud. Kuidagi paneb mõtte tööle. Muidu vaatad mingit filmi ja siis, kas lihtsalt jälgid toimuvat või elad end sinna kinni, aga selliste dilmide puhul seda ei juhtu. Sa jälgid küll toimuvat kuid analüüsid seda, leiad seoseid filmis kui ka oma elus, tunned sümpaatiat... mida iganes. See on hea.
Aga see selleks. Miks inimesed on sul kuidagi jalus siis kui sa tahad üksi tegutseda ja siis neid enam järsku pole kui tahad neile oma tegude vilju kinkida? Miks inimesed ei julge otse välja öelda, et nad ei viitsi minuga tegeleda vaid valetavad kuidagi magedalt? Ja miks ma üldse põen selle pärast? Pigem peaksin muretsema sellepärast, miks ma ise neid asju teen! Vaadelda, mõelda, analüüsida, õppida, kasutada õpitut... Seda pean ma tegema.
I'm the Observer.
laupäev, 26. detsember 2009
Mugin komme!
Oeh kui paha mul neist juba on. Jõulud ongi mugimise aeg, siis aind süüaksegi ja käiakse poes ja ostetakse veel süüa ja mõttetut nänni. Vahest harva midagi head kaa ikka. Osad mõtlevad, et äkki nüüd kui ma kirikus käin siis ma olen jumala meelest kaa hea inimene ja puha. Aga uusaastal joovad end purupurju täis ja läksid need Jeesus ja kirik ja ka kõik need uusaasta lubadused ja verivorstid ahjukartulid ja kõik see muu jama peldikupotist alla.
Jõulud on aeg mil hoolitakse ja ollakse perekeskis ja oma lähedaste inimestega. Nii nad vähemalt räägivad. Aga oma hoolimist näitavad nad enamasti ju sellega et ostavad sulle mingi totra plastmassist punase mantliga mehikese kes hakkab jubekoledat häält tegema kui sa teda puudutad. See peaks olema püha Nikolaus või midagi, kes loopis kullakotte aknast sisse, ehk siis mängis päkapikku. Ei tegelikult oli ta tore mees ja puha ja päkapikud mulle kaa meeldivad. Oi kui palju komme....
Tegelikult teab ainult "neitsi"(minu teooria kohaselt lihtsalt oli ta natuke litsi löönud ja ei tahtnud seda tunnistada ja väitis et jäi jumalast rasedaks ja nõnda jäi ka süütus alles. Peale sünnitamist pole muidugi süütusest ju jälgegi) Maarja ja jumal ise millal Jeesus sündis. Hiljem on see kuupäev lihtsalt tõstetud sellele ajale, sest inimesed niiguinii pidasid siis pidu, sest see oli ju pööripäev. Siis need kirikupapid mõtlesid, et kurja mis need paganad seal läbustavad las läbustavad kristlikult ja siis nad kuulutasid, et see on ju Jeesukese sünnipäev ja nüüd olge sel ajal vagad ja käige kirikus kaa peale selle et muudkui paksu rasvast liha näost sisse mugite.
Ma võin kõlada siin nagu ma jälestaksin jõule. Jah ma tõesti jälestan neid. Aga ma ka armastan neid, sest mis siis, et inimesed on väikse silmaringiga ja jooksevad iga trendiga kaasa on need head trendid ja tehakse häid asju. Saadakse vanade sõpradega kokku ja vähemalt kord aastaski üritatakse olla hea inimene niikaua kuni uusaasta pohmell tuleb :) Tore ju.
Aga see selleks. Räägiks natuke sellest kaa, mis muidu toimub. Tuba on sassis, kohe kohutavalt sassis.
1. uusaasta lubadus: koristan toa ära!
Anti on külas ja siis käisid mingid sugulased kaa täna ja Oliveriga olen pea igapäev kokku saanud. mis tuletab mulle meelde....
2. uusaasta lubadus (ilmselt täidan osaliselt juba enne uut aastat): maksan võlad ära!
Väikevennaga lähen mängin homme lumesõda. Ma arvan vähemalt. Ei tea kas viitsib. Ma nii igatsesin koju, et ma saaks tegutseda, et ma saaks kirjutada, et ma saaks käia ja teha ja kõike. Aga kõik mis ma teinud olen on mõelnud ja komme muginud. Ma tean, et on vaja rohkem teha vähem mõelda... aga jah. Mõtelda on mõnus ju tegelikult. Täna mõtlesime õega Nibirust ja siis arenes see väga laialdaselt ja vahest ka idiootselt. Näiteks kui me väitsime, et siis tuleb palju katastroofe, siis Anti hakkas kartma et ehk annab Jüri Homenja uue plaadi välja. Loodame et seda siiski ei juhtu, sest kõik need tsunaamid ja muud sellised asjad nendega me oleme juba harjunud ja ehk elame need üle, aga mis liig see liig.
Unenäod on kahtlased asjad. Ja ka alateadvus on kahtlane ja vahest ei tohi lasta oma mõtetel liiga vabalt voolata sest võid jõuda olukorrani kus lõpuks avastad, et sa oled ette kujutanud viite erinevat moodust viimse kui pisidetailini kuidas külmavereliselt tappa inimest ja mida teha ja miks teha jne. Pole meeldiv kogemus. Eriti kui sellest mõtlemine sulle veel kuidagi erilist huvi pakub, kui väga ei süvene millest täpselt mõtled.
3. uusaastalubadus: lähen psühhiaatri juurde
Lubasin juba natuke varem endale, et ma hakkan heaks inimeseks. Raske on, maru raske. Lihtsam on olla kui väldid inimesi, siis ei teki olukordi. mitte mingisuguseid. Järelikult pole sa paha inimene, aga see ju ei tähenda et sa ka hea oleks. Seega üritan suhelda nii et enne mõtlen siis ütlen ja teen. Aga vahest teen ka mõtlematult hästi. Siis on hea tunne, nagu ma olekski päriselt kaa hea. Rohkem on muidugi seda tunnet, et kurja küll ma oleks ikka saand paremini teha. Aga eks ma õpin veel.
Peaksin kirjutama rohkem. Viimasel ajal suht palju häid ideid tulnud nii proosa kui ka luule jaoks, aga ma ainult mõtlen.
4. uusaastalubadus: hakkan kirjutama... ostan uue märkmiku kaa.
Isegi blogisse pole kirjutanud. Kirjavigu kaa täis kõik kohad. Ja nüüd pole Angelat kaa kes mind manitseks ja õpetaks. Pean ise oma lollused ära tundma. Aga ma ju ei viitsi tegeleda sellega ja sellepärast teie, olematud lugejad, kannatate nüüd.
Aga olgu tänaseks aitab. Mugige verivorste ja sinke ja kartuleid ja muud head ja paremat. Olge hellad üksteise vastu ja näidake kasvõi kord aastaski välja, et te hoolite. Olge tublid!
Heihops!
Jõulud on aeg mil hoolitakse ja ollakse perekeskis ja oma lähedaste inimestega. Nii nad vähemalt räägivad. Aga oma hoolimist näitavad nad enamasti ju sellega et ostavad sulle mingi totra plastmassist punase mantliga mehikese kes hakkab jubekoledat häält tegema kui sa teda puudutad. See peaks olema püha Nikolaus või midagi, kes loopis kullakotte aknast sisse, ehk siis mängis päkapikku. Ei tegelikult oli ta tore mees ja puha ja päkapikud mulle kaa meeldivad. Oi kui palju komme....
Tegelikult teab ainult "neitsi"(minu teooria kohaselt lihtsalt oli ta natuke litsi löönud ja ei tahtnud seda tunnistada ja väitis et jäi jumalast rasedaks ja nõnda jäi ka süütus alles. Peale sünnitamist pole muidugi süütusest ju jälgegi) Maarja ja jumal ise millal Jeesus sündis. Hiljem on see kuupäev lihtsalt tõstetud sellele ajale, sest inimesed niiguinii pidasid siis pidu, sest see oli ju pööripäev. Siis need kirikupapid mõtlesid, et kurja mis need paganad seal läbustavad las läbustavad kristlikult ja siis nad kuulutasid, et see on ju Jeesukese sünnipäev ja nüüd olge sel ajal vagad ja käige kirikus kaa peale selle et muudkui paksu rasvast liha näost sisse mugite.
Ma võin kõlada siin nagu ma jälestaksin jõule. Jah ma tõesti jälestan neid. Aga ma ka armastan neid, sest mis siis, et inimesed on väikse silmaringiga ja jooksevad iga trendiga kaasa on need head trendid ja tehakse häid asju. Saadakse vanade sõpradega kokku ja vähemalt kord aastaski üritatakse olla hea inimene niikaua kuni uusaasta pohmell tuleb :) Tore ju.
Aga see selleks. Räägiks natuke sellest kaa, mis muidu toimub. Tuba on sassis, kohe kohutavalt sassis.
1. uusaasta lubadus: koristan toa ära!
Anti on külas ja siis käisid mingid sugulased kaa täna ja Oliveriga olen pea igapäev kokku saanud. mis tuletab mulle meelde....
2. uusaasta lubadus (ilmselt täidan osaliselt juba enne uut aastat): maksan võlad ära!
Väikevennaga lähen mängin homme lumesõda. Ma arvan vähemalt. Ei tea kas viitsib. Ma nii igatsesin koju, et ma saaks tegutseda, et ma saaks kirjutada, et ma saaks käia ja teha ja kõike. Aga kõik mis ma teinud olen on mõelnud ja komme muginud. Ma tean, et on vaja rohkem teha vähem mõelda... aga jah. Mõtelda on mõnus ju tegelikult. Täna mõtlesime õega Nibirust ja siis arenes see väga laialdaselt ja vahest ka idiootselt. Näiteks kui me väitsime, et siis tuleb palju katastroofe, siis Anti hakkas kartma et ehk annab Jüri Homenja uue plaadi välja. Loodame et seda siiski ei juhtu, sest kõik need tsunaamid ja muud sellised asjad nendega me oleme juba harjunud ja ehk elame need üle, aga mis liig see liig.
Unenäod on kahtlased asjad. Ja ka alateadvus on kahtlane ja vahest ei tohi lasta oma mõtetel liiga vabalt voolata sest võid jõuda olukorrani kus lõpuks avastad, et sa oled ette kujutanud viite erinevat moodust viimse kui pisidetailini kuidas külmavereliselt tappa inimest ja mida teha ja miks teha jne. Pole meeldiv kogemus. Eriti kui sellest mõtlemine sulle veel kuidagi erilist huvi pakub, kui väga ei süvene millest täpselt mõtled.
3. uusaastalubadus: lähen psühhiaatri juurde
Lubasin juba natuke varem endale, et ma hakkan heaks inimeseks. Raske on, maru raske. Lihtsam on olla kui väldid inimesi, siis ei teki olukordi. mitte mingisuguseid. Järelikult pole sa paha inimene, aga see ju ei tähenda et sa ka hea oleks. Seega üritan suhelda nii et enne mõtlen siis ütlen ja teen. Aga vahest teen ka mõtlematult hästi. Siis on hea tunne, nagu ma olekski päriselt kaa hea. Rohkem on muidugi seda tunnet, et kurja küll ma oleks ikka saand paremini teha. Aga eks ma õpin veel.
Peaksin kirjutama rohkem. Viimasel ajal suht palju häid ideid tulnud nii proosa kui ka luule jaoks, aga ma ainult mõtlen.
4. uusaastalubadus: hakkan kirjutama... ostan uue märkmiku kaa.
Isegi blogisse pole kirjutanud. Kirjavigu kaa täis kõik kohad. Ja nüüd pole Angelat kaa kes mind manitseks ja õpetaks. Pean ise oma lollused ära tundma. Aga ma ju ei viitsi tegeleda sellega ja sellepärast teie, olematud lugejad, kannatate nüüd.
Aga olgu tänaseks aitab. Mugige verivorste ja sinke ja kartuleid ja muud head ja paremat. Olge hellad üksteise vastu ja näidake kasvõi kord aastaski välja, et te hoolite. Olge tublid!
Heihops!
laupäev, 5. detsember 2009
I suck at everyday life!
Hopsti!
Täna oli imelik päev. Mu tervis läks paremaks kuidagi kiiresti. Ainult paha köha on veel. Joon teed. Külma teed! Sest ma alati unustan selle ära. Ja siis lähen teen uue ja unustan jälle ära. Ja nohuga on kahtlased lood, ma kohe üldse ei saa aru mida ta mus tahab.
Mannu ütles mulle täna midagi väga ilusat. Ta ütles, et ma olen ta parim sõber. See tegi südame soojaks. Ta näitas mulle, et ma olen isegi talutav kui minuga ei pea päevast päeva mingis seltskonnas kokku puutuma. Nii vist ongi. Ma sakin seltskonnas. Ma ei oska suhelda. Või ma joon end täis ja olen kordades hullem idioot. Pean hoo maha võtma. Väldin seeltskondades suhtlemist. Kahekesi ma suudan. Neli silma, kaks neist niiguinii minu ja ma tean mis nad teevad, ülejäänusid pole keeruline jägida. Aga kuus? Raskem juba, aga elab üle. Kaheksa? Aitab, mina loobun, seda on liiga palju. Ma ei suuda endaks jääda. Hakkavad esile kerkima mingid instinktid, mingid mõtlematud teod.
Rääkisin täna Krissuga jälle. Tal on koguaeg nii raske. Mina siin kurdan koguaeg, aga temal on päriselt kaa raske. Mina saan oma kurtmisest siin natuke jõudu olla mujal rõõmus, aga Krissule sellest vist ei piisaks. Teda on raske aidata, aga ma teen mis ma suudan, Süstin nii palju oma tuge kui saan, üritan olla rõõmsameelne ja anda positiivseid emotsioone.
Mulle tuleb meelde üks A Perfect Circle'i lugu nimega The nurse who loved me. Ma olen vist see haige seal palatist. See on üks naiivseid lootusi peegeldav lugu. Just see, mis minus on.
Mängisin täna kitarri. Kohe üldse ei osanud, aga miski pärast Mõte lendas kuidagi hästi kergelt. Hullult huvitavaid asju tegin aga ma ei saanud nendega hästi hakkama ja maru sopased tulid teised. Aga vahva oli. Kitarr on siiski üks mu peamisi elu elemente. Ma panen oma rõõmud ja toredused sinna sisse. Mitte kunagi ei pane ma kitarrimängu viha. Võib küll nii tunduda sest ma mängin kurbi meloodiaid ja raskelt raiuvat metalit, aga ei. Viha panen ma moshimisse. Vahest harva ka laulmisse. Aga see ei tähenda, et kui ma moshin ja laulan olen ma pahas tujus, kaugeltki mitte.
Nägin paar päeva tagasi huvitavat unenägu. Ma olen palju kordi oma unedes ära surnud, aga iial pole see surm olnud ilus ja nauditav, aga seekord oli. Ma nägin unes, et ma kõnnin koridoris ja näen Keiri. Ta on seal unes kohe eriti pisike, nagu päkapikk ja tohutult armas. Ma koputan talle õlale ja ta ehmub ära. Siis ta nagu teeskleb, et ei tunneks mind, sest me pole nii kaua rääkinud. Ta teeb oma sarkasmi, mis on vahva, ja siis tuleb ja kallistab mind. Kallistab aina kõvemini nii et mul jääb hing kinni, aga ta kallistab edasi ja ma lähen lõpuks pooleks. Ja siis ma leban seal maas ja pilt muutub häguseks. Siis Keiri lehvitab mulle ja ma suren ja ärkan üles. See oli vist kõige ilusam unenägu üldse võib-olla. Rääkisin seda ka Keirile ja ta ütles, et ta ei teeks mulle eales nii. Ma täitsa usun teda, sest ta ei tahaks mind vist väga kallistada. Ei pane seda ka talle pahaks. Ma arvan, et see surm seal unes oleks peaaegu sama nauditav olnud siis kui kesiganes oleks mind pooleks kallistanud. Emotsioon oli peamine.
Aga olge tublid. Naeratage ja tehke teistele head. Nad väärivad seda. Kasvõi unes ;)
Heihopsti!
Täna oli imelik päev. Mu tervis läks paremaks kuidagi kiiresti. Ainult paha köha on veel. Joon teed. Külma teed! Sest ma alati unustan selle ära. Ja siis lähen teen uue ja unustan jälle ära. Ja nohuga on kahtlased lood, ma kohe üldse ei saa aru mida ta mus tahab.
Mannu ütles mulle täna midagi väga ilusat. Ta ütles, et ma olen ta parim sõber. See tegi südame soojaks. Ta näitas mulle, et ma olen isegi talutav kui minuga ei pea päevast päeva mingis seltskonnas kokku puutuma. Nii vist ongi. Ma sakin seltskonnas. Ma ei oska suhelda. Või ma joon end täis ja olen kordades hullem idioot. Pean hoo maha võtma. Väldin seeltskondades suhtlemist. Kahekesi ma suudan. Neli silma, kaks neist niiguinii minu ja ma tean mis nad teevad, ülejäänusid pole keeruline jägida. Aga kuus? Raskem juba, aga elab üle. Kaheksa? Aitab, mina loobun, seda on liiga palju. Ma ei suuda endaks jääda. Hakkavad esile kerkima mingid instinktid, mingid mõtlematud teod.
Rääkisin täna Krissuga jälle. Tal on koguaeg nii raske. Mina siin kurdan koguaeg, aga temal on päriselt kaa raske. Mina saan oma kurtmisest siin natuke jõudu olla mujal rõõmus, aga Krissule sellest vist ei piisaks. Teda on raske aidata, aga ma teen mis ma suudan, Süstin nii palju oma tuge kui saan, üritan olla rõõmsameelne ja anda positiivseid emotsioone.
Mulle tuleb meelde üks A Perfect Circle'i lugu nimega The nurse who loved me. Ma olen vist see haige seal palatist. See on üks naiivseid lootusi peegeldav lugu. Just see, mis minus on.
Mängisin täna kitarri. Kohe üldse ei osanud, aga miski pärast Mõte lendas kuidagi hästi kergelt. Hullult huvitavaid asju tegin aga ma ei saanud nendega hästi hakkama ja maru sopased tulid teised. Aga vahva oli. Kitarr on siiski üks mu peamisi elu elemente. Ma panen oma rõõmud ja toredused sinna sisse. Mitte kunagi ei pane ma kitarrimängu viha. Võib küll nii tunduda sest ma mängin kurbi meloodiaid ja raskelt raiuvat metalit, aga ei. Viha panen ma moshimisse. Vahest harva ka laulmisse. Aga see ei tähenda, et kui ma moshin ja laulan olen ma pahas tujus, kaugeltki mitte.
Nägin paar päeva tagasi huvitavat unenägu. Ma olen palju kordi oma unedes ära surnud, aga iial pole see surm olnud ilus ja nauditav, aga seekord oli. Ma nägin unes, et ma kõnnin koridoris ja näen Keiri. Ta on seal unes kohe eriti pisike, nagu päkapikk ja tohutult armas. Ma koputan talle õlale ja ta ehmub ära. Siis ta nagu teeskleb, et ei tunneks mind, sest me pole nii kaua rääkinud. Ta teeb oma sarkasmi, mis on vahva, ja siis tuleb ja kallistab mind. Kallistab aina kõvemini nii et mul jääb hing kinni, aga ta kallistab edasi ja ma lähen lõpuks pooleks. Ja siis ma leban seal maas ja pilt muutub häguseks. Siis Keiri lehvitab mulle ja ma suren ja ärkan üles. See oli vist kõige ilusam unenägu üldse võib-olla. Rääkisin seda ka Keirile ja ta ütles, et ta ei teeks mulle eales nii. Ma täitsa usun teda, sest ta ei tahaks mind vist väga kallistada. Ei pane seda ka talle pahaks. Ma arvan, et see surm seal unes oleks peaaegu sama nauditav olnud siis kui kesiganes oleks mind pooleks kallistanud. Emotsioon oli peamine.
Aga olge tublid. Naeratage ja tehke teistele head. Nad väärivad seda. Kasvõi unes ;)
Heihopsti!
esmaspäev, 30. november 2009
But I Do And I Don't Want To Care Anymore If I Close My Eyes Would It Spare Me The Sight? Of Decay, Corruption, How We Nurture Destruction And Everything That Will Doom Us All.
Oi kurjam! Miks ma olen nii paljude inimeste keskel kellel pole minuga mingisugust pistmist? Ma ei taha nii. Üsna raske on näha kuidas inimesed elavad. Mina kahjuks elan kaa, aga võib-olla veidike teistmoodi. Ma nagu olen sunnitud seda tahtma. Vahest ma saan olla rahulikult kapis ja olla ma ise. (Sõna otseses mõttes kapis... ja ka veidike kaudses) Aga kui ma kapist välja tulen pean ma jälle naeratama hoopis teistmoodi.
Ma loodan kuidagi liiga palju inimestelt kellest ma hoolin. Ei ole väga mõtet. Ma saan sellest ise kaa aru, aga siiski, ma loodan. Ja kardan tegutseda. Tahaks elada üksinda kahekesi. Aga ei saa. Pole kellegiga üksi olla. Välja arvatud Kristiinaga. Aga siis ma olen kapis. Ja tema on kaugel.
Lähen tuttu nüüd. Homme vaja esineda kooli aktusel. Heihopsti väiksed kujuteldavad poisid ja tüdrukud :)
Ma loodan kuidagi liiga palju inimestelt kellest ma hoolin. Ei ole väga mõtet. Ma saan sellest ise kaa aru, aga siiski, ma loodan. Ja kardan tegutseda. Tahaks elada üksinda kahekesi. Aga ei saa. Pole kellegiga üksi olla. Välja arvatud Kristiinaga. Aga siis ma olen kapis. Ja tema on kaugel.
Lähen tuttu nüüd. Homme vaja esineda kooli aktusel. Heihopsti väiksed kujuteldavad poisid ja tüdrukud :)
laupäev, 28. november 2009
SMI²LE
Kodus olen! Lõpuks ometi. ma ei tohi nii kaua eemal olla üksi olemiseset, ma muutun pahaks siis. Käisin pikalt jalutamas täna, nii päeval kui õhtul. Võib-olla lähen varsti öösel jälle, eks vaatab. Ujumas käisin kaa. Imelikul kombel oli vesi üsna soe, vähemalt ta tundus soe. Nägin põtra täna, meenutas mulle, et ma ei ela nõos (minujaosk liigagi üleasustatud ala, ma ei kujuta ette mida ma linnas teeks) vaid metsas ja olen metsa inimene. Tegelikult mitte ainult metsa vaid ka vee ja öö. Ehk siis kui kokku kõik võtta siis öise kuuvalgel oleva üksildase metsajärveksese inimene.
Vedelen vedelas
kuu kumas,
istun hellas
udu helluses,
rohi vaikselt
varvaste vahel
roomab tigu
üles säärt.
Vaatan ujuvaid
pilvi vees.
Kollane kiir
läbistab vireluse
järve pääl,
kui kalake
hüppab kuu poole.
Ma seisan
alasti rohus
keset ööd
oma sõpradega.
Ma tõmbasin lõpuks alla need I-doser'i binaural beats'd. Ma olen ikka loll küll. Ma ootasin seda nii kaua et ma saaks seda katsetada aga ma unustasin oma kõrvaklapid Nõkku. Ja mu õel on kaa klapid Viljandis. No ma üritasin siis kõlaritega et keerasin vaikseks ja kasutasin neid klappidena. Enam vähem kõlas, aga mitte nii hästi kui oleks vaja olnud. Ma nüüd ei teagi kas need mida ma proovisin ei mõjunud selle pärast et kõrvaklappe polnud või lihtsalt mu aju ei jaganud matsu välja või siis on see pulli kaka. Ei tea. Proovin täna veel, ikka kõlaritega, sest mul ei jää muud üle.
Istun päikesel
kui on öö
ja vaatan,
kuidas ma vaatan üles.
Vaatan vastu
enesele
ma pikalt.
Istun päikesel
kui on öö
ja vee pinnal
peegeldab kuu.
Vaatan ja
näen
vee sillerdust...
Päikesel on soe,
sest ma ju istun seal
vaatan kuud...
Avastasin just et mul oleks korralikku märkmiku vaja mida annab tagataskus kanda nii, et see ära ei laguneks. Väga raske on niiviisi luulet ümber kirjutada kui lehed on sassis ja kortsus või üldse puruks. Vahest ma kirjutan arvutisse, aga arvutit pole alati ligi ja tegelikult mulle ei meeldi kah arvutisse kirjutada. Ma ei tea misk, aga ei meeldi.
Katkiste pükste
põlveaugust
nahk vaigust
vajub rüppe.
Ta voolab
üles poole
vajub soosse,
ta voolab.
Tilgub kaitsev
kattekude.
Tekib jube
loik mis haiseb.
Kõik see saast,
mis rünnanud mind...
Karma hind...
Nüüd see lebab maas.
Aga nüüd ma
olen kaitsetu,
ei ma taastu,
seest saastun ma.
Hommikul oli mul väga imelik ärgata, Sest kuulen et telefon heliseb ja vaatan, et oi Angela helistab. Ta pole mulle kaua kaua enam helistanud. No ja siis ma võtsin vastu ja tuli välja, et ta tahtis teada millal Tartu linnaraamatukogu lahti on. Aga senikaua kuni ma arvutit lahti tegin sain taga põgusalt rääkida. Olin juba vaikselt unustamas kui vahva tegelikult Angela on. Tal oli hea tuju ja see tegi ka minu tuju tükkmaad paremaks. (hommikuti olen alati pahur) Ütlesin talle küll headaega asemel head ööd sest kavatsesin tuttu tagasi jääda, aga saadud positiivse energia tõttu ma ei suutnud seda enam.
Aga nüüd kavatsen ma natuke mediteerida sest nõos on see pea võimatu. Olge tublid ja naeratage ;)
Vedelen vedelas
kuu kumas,
istun hellas
udu helluses,
rohi vaikselt
varvaste vahel
roomab tigu
üles säärt.
Vaatan ujuvaid
pilvi vees.
Kollane kiir
läbistab vireluse
järve pääl,
kui kalake
hüppab kuu poole.
Ma seisan
alasti rohus
keset ööd
oma sõpradega.
Ma tõmbasin lõpuks alla need I-doser'i binaural beats'd. Ma olen ikka loll küll. Ma ootasin seda nii kaua et ma saaks seda katsetada aga ma unustasin oma kõrvaklapid Nõkku. Ja mu õel on kaa klapid Viljandis. No ma üritasin siis kõlaritega et keerasin vaikseks ja kasutasin neid klappidena. Enam vähem kõlas, aga mitte nii hästi kui oleks vaja olnud. Ma nüüd ei teagi kas need mida ma proovisin ei mõjunud selle pärast et kõrvaklappe polnud või lihtsalt mu aju ei jaganud matsu välja või siis on see pulli kaka. Ei tea. Proovin täna veel, ikka kõlaritega, sest mul ei jää muud üle.
Istun päikesel
kui on öö
ja vaatan,
kuidas ma vaatan üles.
Vaatan vastu
enesele
ma pikalt.
Istun päikesel
kui on öö
ja vee pinnal
peegeldab kuu.
Vaatan ja
näen
vee sillerdust...
Päikesel on soe,
sest ma ju istun seal
vaatan kuud...
Avastasin just et mul oleks korralikku märkmiku vaja mida annab tagataskus kanda nii, et see ära ei laguneks. Väga raske on niiviisi luulet ümber kirjutada kui lehed on sassis ja kortsus või üldse puruks. Vahest ma kirjutan arvutisse, aga arvutit pole alati ligi ja tegelikult mulle ei meeldi kah arvutisse kirjutada. Ma ei tea misk, aga ei meeldi.
Katkiste pükste
põlveaugust
nahk vaigust
vajub rüppe.
Ta voolab
üles poole
vajub soosse,
ta voolab.
Tilgub kaitsev
kattekude.
Tekib jube
loik mis haiseb.
Kõik see saast,
mis rünnanud mind...
Karma hind...
Nüüd see lebab maas.
Aga nüüd ma
olen kaitsetu,
ei ma taastu,
seest saastun ma.
Hommikul oli mul väga imelik ärgata, Sest kuulen et telefon heliseb ja vaatan, et oi Angela helistab. Ta pole mulle kaua kaua enam helistanud. No ja siis ma võtsin vastu ja tuli välja, et ta tahtis teada millal Tartu linnaraamatukogu lahti on. Aga senikaua kuni ma arvutit lahti tegin sain taga põgusalt rääkida. Olin juba vaikselt unustamas kui vahva tegelikult Angela on. Tal oli hea tuju ja see tegi ka minu tuju tükkmaad paremaks. (hommikuti olen alati pahur) Ütlesin talle küll headaega asemel head ööd sest kavatsesin tuttu tagasi jääda, aga saadud positiivse energia tõttu ma ei suutnud seda enam.
Aga nüüd kavatsen ma natuke mediteerida sest nõos on see pea võimatu. Olge tublid ja naeratage ;)
esmaspäev, 23. november 2009
Ära!
Ma vihkan ennast, sest ma teen teile haiget oma mõtlematusega. Ma tahan, et ma oleks kuskil üksinda oma naiivsusega, et te ei peaks seda taluma. Miks ma alati unustan mõtlemata, et ma olen nii loll ja parem oleks kui ma vait oleks?! Ma tahan, et mind ei märgataks enam.
Tehke mulle teene, öelge mulle kui ma lollisti käitun. Ma oleks ülimalt tänulik.
Tehke mulle teene, öelge mulle kui ma lollisti käitun. Ma oleks ülimalt tänulik.
esmaspäev, 16. november 2009
Meie üksinda.
Mul on taas hea olla. Ma avastasin et mulle meeldis minu vana üksildane mina rohkem kui see kes tundis end üksildasena. Mediteerisin täna üle pika aja. Nagu ikka ei saa seda rahvarohkes ja mõistmatus seltskonnas väga hästi teha. Raiskasin pool tundi selle peale et keegi tilgutas mulle ketšupit käe peale või joonistas markeriga näkku kui olin üsna lähedal tajumisele.
***
Kuidas kirjeldada midagi,
mida tajudes terviklikult
pole visiooni, nägemust ega midagi.
isegi mõtte mõistes korralikult.
Pilkajad,
Mõistmatud,
tavalised inimesed.
Spiraalid,
ma tunnen neid
üritan visualiseerida...
võimatu.
Veidi vähe on,
sisendus ei tööta,
spiraalid helgivad
kuid vähe.
väsitav,
vajan puhkust,
ei vaja mõistmist,
vajan puhkust...
meelte puhtus,
aru lagedus,
idiootsus,
olemus!
***
Kuna ma polnud mitu kuud mediteerinud oli see mulle tohutult kurnav ja ma ei suutnud tund aega eriti midagi teha. Aga ma sain kõvasti targemaks. Mu jalad vajavad puhkust ja mudimist. Veel leidsin ma uue tähenduse Tool'i mõnele loole. Nimelt 'envelope' ja 'spiral' sõnad loos võivad mu jaoks nüüd sisemist veelavat energiavälja tähistada, kuna tajusin seda täna üsna hästi.
***
Istun selge peaga
Kõik asjad teada
mis maailm
mulle maalib
istun üksi seal ma
olen koos heaga
kehekesi üksinda
istun temaga...
mine minema!
koos vinega
mida tekib
ma ei taha olla üksi...
tule siia
oleme siis kaa
kehekesi koos
üksinda...
***
vaatan su üksindust
enda seltskonnast sinuga
näen su vaikust
kuulen tahtmisi
vaatan su üksindust
kui naeratad
kui embad siiralt
kui elame koos
vaatan su üksindust
kui ma istun puuris
vaatan su üksindust
kui olen üksi koos sinuga.
***
Ma olen üksinda
koos kõigi teistega
selles ühtses koos olemise loos
ma istun temaga
olen nii nagu eile kaa
üksi kõigi üksmeelses hoos
miks ma olen siin?
kui läheksin kuhugile kaugele
saaksin olla taas seltskonnas.
***
Ma lähen puhkan nüüd. Ehk võib-olla kunagi harjuvad mu ümber olevad inimesed minu imelike tavade, muusikamaitse ja mõttemaailmaga ära. Kahtlen selles ja ega tegelikult väga ei huvitagi, kas nad mõistavad või ei. Olgu, heihops :)
***
Kuidas kirjeldada midagi,
mida tajudes terviklikult
pole visiooni, nägemust ega midagi.
isegi mõtte mõistes korralikult.
Pilkajad,
Mõistmatud,
tavalised inimesed.
Spiraalid,
ma tunnen neid
üritan visualiseerida...
võimatu.
Veidi vähe on,
sisendus ei tööta,
spiraalid helgivad
kuid vähe.
väsitav,
vajan puhkust,
ei vaja mõistmist,
vajan puhkust...
meelte puhtus,
aru lagedus,
idiootsus,
olemus!
***
Kuna ma polnud mitu kuud mediteerinud oli see mulle tohutult kurnav ja ma ei suutnud tund aega eriti midagi teha. Aga ma sain kõvasti targemaks. Mu jalad vajavad puhkust ja mudimist. Veel leidsin ma uue tähenduse Tool'i mõnele loole. Nimelt 'envelope' ja 'spiral' sõnad loos võivad mu jaoks nüüd sisemist veelavat energiavälja tähistada, kuna tajusin seda täna üsna hästi.
***
Istun selge peaga
Kõik asjad teada
mis maailm
mulle maalib
istun üksi seal ma
olen koos heaga
kehekesi üksinda
istun temaga...
mine minema!
koos vinega
mida tekib
ma ei taha olla üksi...
tule siia
oleme siis kaa
kehekesi koos
üksinda...
***
vaatan su üksindust
enda seltskonnast sinuga
näen su vaikust
kuulen tahtmisi
vaatan su üksindust
kui naeratad
kui embad siiralt
kui elame koos
vaatan su üksindust
kui ma istun puuris
vaatan su üksindust
kui olen üksi koos sinuga.
***
Ma olen üksinda
koos kõigi teistega
selles ühtses koos olemise loos
ma istun temaga
olen nii nagu eile kaa
üksi kõigi üksmeelses hoos
miks ma olen siin?
kui läheksin kuhugile kaugele
saaksin olla taas seltskonnas.
***
Ma lähen puhkan nüüd. Ehk võib-olla kunagi harjuvad mu ümber olevad inimesed minu imelike tavade, muusikamaitse ja mõttemaailmaga ära. Kahtlen selles ja ega tegelikult väga ei huvitagi, kas nad mõistavad või ei. Olgu, heihops :)
Üksi teiega koos on hea :)
Heihoo!
Kõigepealt tahan ma teile rääkida sellest milline üldjoontes on karvaste elu siin ühikas. Kõik sai vist alguse sellest kui me eelmine aasta kunagi jäime Rolandiga kahekesi pikemalt ühikasse ja meil polnud mitte midagi teha. Miskipärast kargas meile pähe et teeks paberist mehe suguelundi. Ja meil oli nalja kui palju sest me kleepisime selle Joeli voodi kohale ja meisterdasime talle mehikese kaa ümber nong lisasime igasuguseid täpsustavaid silte meie kunsti teosele. Nimeks panime me sellele "Jobiohjur vol.1" meie arvutuskeskuse stendi järgi. Ja sellest hakkas kõik liikuma tulid järjest jobiohjurid nimega Sveeta jne jne. Me oleme igasuguseid väikseid ulakusi siin teinud ja ükskord me vedasime Karmolt (hüüdnimega Kapten Kimps) tema riided rätiku ja riidesahtli mine kui ta dušši all oli. Ta otsustas meile hiljuti tagasi teha ja kleepis äratuskella teibiga Joeli voodi alla kinni ja tegi selle hambapastaga kokku. Aga nüüd on meil plaanis talle selle eest uuesti tagasi teha ja nimept plaan on järgmine. Me käisime netsis natuke ja otsisime geyporni et seda karmo bioloogi töövihiku vahele kleepida, kuna homme peab need ilusti õpetajale esitama. Leidsime geniaalse, ideaalse pildi Kapten Kimpsile nimelt kaks trussikutes meremeest au andmas. Homme saab nalja.
Ma tean et see on lame ja lapsik ja mõttetu ja nõme jne ja et ma olen alaarenenud vms, aga mis siis.
Aga tegelikult on üleüldiselt olnud hea päev. Kodus jäigi juba liiga igavaks ja sain jagada oma tõmmatud head muusikat. Nimelt ma tõmbasin arvutisse hulgaliselt kvaliteet jazzi. Mu pea on lahti, ma suudan mõelda. Enesetunne on hea. Ma ei muretse millegi pärast. Ma olen aktiivne. Homme kukun luuletama!
Sain täna juhuslikult Tartus Angelaga kokku. Koputasin talle õlale ja ta tutvustas mulle oma poissi Märti. Ta tundus esmapilgul täitsa tore ja küllap ta ongi muidu Angela temaga ei käiks ja poleks üldsegi nii lähedane. Ma tõesti loodan, et nad klapivad nii hästi, et ei pea lahku minema, sest neil on kõvasti tugevam ja olulisem side tekkinud kui minul Angelaga tekkis. Soovin neile siiralt edu :)
Ilusaid unesid teile kõigile ilusatele ja toredatele inimestele :)
Heihopsasaa :)
Kõigepealt tahan ma teile rääkida sellest milline üldjoontes on karvaste elu siin ühikas. Kõik sai vist alguse sellest kui me eelmine aasta kunagi jäime Rolandiga kahekesi pikemalt ühikasse ja meil polnud mitte midagi teha. Miskipärast kargas meile pähe et teeks paberist mehe suguelundi. Ja meil oli nalja kui palju sest me kleepisime selle Joeli voodi kohale ja meisterdasime talle mehikese kaa ümber nong lisasime igasuguseid täpsustavaid silte meie kunsti teosele. Nimeks panime me sellele "Jobiohjur vol.1" meie arvutuskeskuse stendi järgi. Ja sellest hakkas kõik liikuma tulid järjest jobiohjurid nimega Sveeta jne jne. Me oleme igasuguseid väikseid ulakusi siin teinud ja ükskord me vedasime Karmolt (hüüdnimega Kapten Kimps) tema riided rätiku ja riidesahtli mine kui ta dušši all oli. Ta otsustas meile hiljuti tagasi teha ja kleepis äratuskella teibiga Joeli voodi alla kinni ja tegi selle hambapastaga kokku. Aga nüüd on meil plaanis talle selle eest uuesti tagasi teha ja nimept plaan on järgmine. Me käisime netsis natuke ja otsisime geyporni et seda karmo bioloogi töövihiku vahele kleepida, kuna homme peab need ilusti õpetajale esitama. Leidsime geniaalse, ideaalse pildi Kapten Kimpsile nimelt kaks trussikutes meremeest au andmas. Homme saab nalja.
Ma tean et see on lame ja lapsik ja mõttetu ja nõme jne ja et ma olen alaarenenud vms, aga mis siis.
Aga tegelikult on üleüldiselt olnud hea päev. Kodus jäigi juba liiga igavaks ja sain jagada oma tõmmatud head muusikat. Nimelt ma tõmbasin arvutisse hulgaliselt kvaliteet jazzi. Mu pea on lahti, ma suudan mõelda. Enesetunne on hea. Ma ei muretse millegi pärast. Ma olen aktiivne. Homme kukun luuletama!
Sain täna juhuslikult Tartus Angelaga kokku. Koputasin talle õlale ja ta tutvustas mulle oma poissi Märti. Ta tundus esmapilgul täitsa tore ja küllap ta ongi muidu Angela temaga ei käiks ja poleks üldsegi nii lähedane. Ma tõesti loodan, et nad klapivad nii hästi, et ei pea lahku minema, sest neil on kõvasti tugevam ja olulisem side tekkinud kui minul Angelaga tekkis. Soovin neile siiralt edu :)
Ilusaid unesid teile kõigile ilusatele ja toredatele inimestele :)
Heihopsasaa :)
pühapäev, 15. november 2009
Oleme kõik koos üksinda, eks!?
Oeh kui hea on kodus üksi passida. Saan jälle nii olla et mitte kedagi ei näe. See on mõnus, eriti kui oled mingite töllidega koguaeg külg külje kõrval pidand olema. Nüüd ma siis istun voodil, põletan viirukeid, joon teed ja kuulan Yasushi Ishii muusikat :)
Tegin täna Mannuga battle't, et kumb on kahtlasem. Ma vist võitsin :D. ühke tunne kohe. KIgasuguseid huvitavaid fakte tõime enda kohta näiteks, et miks meie just kahtlasemad oleme. Näiteks kui tema ütles et tal on tissid siis ma panin kohe vastu et mul on noku. Ühe korra omas ta mind nii ära, et kui ma ütlesin et ma pissin püsti siis ta vastas, et ka tema võib püsti pissida aga siis ei saa ta aind juhtida kuhu piss läheb. Ei jah, meil oli lõbus. Miskipärast on Mannu nüüd ainuke kellega mul msn's vestlus sujub. Ma pole teda kordagi oma elus veel näinudki. Kõik teised mu ülihead sõbrad ja tuttavad on msn's kuidagi nagu võõrad või nii, mulle meeldib nendega rohkem näost näkku suhelda.
Ma olen avastanud et bussis saab joonistada päris edukalt ainult üks jama on, buss sõidab läbi räige teeaugu just siis kui sa mingit üli peent täpsusjoont tõmbad. Ma olen üldse palju skitseerima hakanud. Miskipärast on iga inspiratsioon tulnud maru süngel teemal. Ma luban, et järgmine pilt on lilledest ja liblikatest. Aga ma ei saa lubada et see lill seda liblikat ära ei söö või mõlemad surnud pole või midagi muud sarnast.
Miskipärast ma uurin selliste inimeste kohta kes on kuidagi väga imelikud või kahtlased ja leian neis just need kõige kahtlasemad omadused üles mida nautida. Üks hiilgavaim näide vist on Aleister Crowley, keda on juba üleüldiselt peetud maailma veidramaks meheks üldse. Minu meelest on ta nii geniaalselt, ideaalselt teistsugune. Vahest ma üritan end nendega samastada, aga mu ei tule see väla ehk ma olen liiga normaalne et olla geniaalne. Kahju.
Maailm on üks kummaline asi. Me kõik oleme selle sees ja siblime siin ringi. Aga mingil hetkel sa avastad, et maailm on sinu sees ja ta siblib sinus ringi. Head und teile, kallid lugejad!
Tegin täna Mannuga battle't, et kumb on kahtlasem. Ma vist võitsin :D. ühke tunne kohe. KIgasuguseid huvitavaid fakte tõime enda kohta näiteks, et miks meie just kahtlasemad oleme. Näiteks kui tema ütles et tal on tissid siis ma panin kohe vastu et mul on noku. Ühe korra omas ta mind nii ära, et kui ma ütlesin et ma pissin püsti siis ta vastas, et ka tema võib püsti pissida aga siis ei saa ta aind juhtida kuhu piss läheb. Ei jah, meil oli lõbus. Miskipärast on Mannu nüüd ainuke kellega mul msn's vestlus sujub. Ma pole teda kordagi oma elus veel näinudki. Kõik teised mu ülihead sõbrad ja tuttavad on msn's kuidagi nagu võõrad või nii, mulle meeldib nendega rohkem näost näkku suhelda.
Ma olen avastanud et bussis saab joonistada päris edukalt ainult üks jama on, buss sõidab läbi räige teeaugu just siis kui sa mingit üli peent täpsusjoont tõmbad. Ma olen üldse palju skitseerima hakanud. Miskipärast on iga inspiratsioon tulnud maru süngel teemal. Ma luban, et järgmine pilt on lilledest ja liblikatest. Aga ma ei saa lubada et see lill seda liblikat ära ei söö või mõlemad surnud pole või midagi muud sarnast.
Miskipärast ma uurin selliste inimeste kohta kes on kuidagi väga imelikud või kahtlased ja leian neis just need kõige kahtlasemad omadused üles mida nautida. Üks hiilgavaim näide vist on Aleister Crowley, keda on juba üleüldiselt peetud maailma veidramaks meheks üldse. Minu meelest on ta nii geniaalselt, ideaalselt teistsugune. Vahest ma üritan end nendega samastada, aga mu ei tule see väla ehk ma olen liiga normaalne et olla geniaalne. Kahju.
Maailm on üks kummaline asi. Me kõik oleme selle sees ja siblime siin ringi. Aga mingil hetkel sa avastad, et maailm on sinu sees ja ta siblib sinus ringi. Head und teile, kallid lugejad!
reede, 30. oktoober 2009
I'm growing evil...
Ma olen rivist välja löödud. Liiga kaua olen siin kodus passinud. Ma pean nägema erinevaid inimesi. Ma ei oska enam suhelda. Ei tea millal vaikida, millal tänada, millal näidata nõusolekut, millal väljendada ja millal varjata kaastunnet, millal loota mõistmisele, millal paluda andestust, millal tahta enamat, millal vältida sarkasmi, millal siduda otsi kokku, millal ja kuidas väljendada oma arvamust. Ma elan end niiviisi võõraks. Tunnen end üksikuna.
Ma ei mäleta kuna ma viimati kedagi kallistasin. Ei mäleta isegi millal viimati kellegi kätt surusin. Ma ei mäleta millal ma viimati juhusliku tuttavaga tänava peal kokku saades paar sõna vahetasin. Aga ma mäletan, et ma olen seda alati teha tahtnud, aga pole iial miskipärast söandanud. Ma haletsen ennast. Ma olen nõrk ja igav. Mul pole enesekindlust, pole julgust saada mida ma tahan. Ma olen allaandja! Mõistuseta tühi inimkest, kes ei suuda isegi otsustada mida ta siis tegelikult tahab. Vastandlikkuse endasse koguja. Olen koguaeg elanud oma ego varjus, pole iial mõistnud kui palju haiget ma tegelikult inimestele vahel teen. Olen arvanud, et ma ehk tõesti olen hea inimene. Lollus!
Aga teie olge tublid, eks ma üritan ennast kaa ikka parandada.
(Ma tean, et keegi seda blogi ei loe ja vist iial ei hakkagi lugema, aga mulle on seda vaja ja on ju viisakas siiski nagu kellegiga suheldes ka kellegi poole pöörduda...)
Ma ei mäleta kuna ma viimati kedagi kallistasin. Ei mäleta isegi millal viimati kellegi kätt surusin. Ma ei mäleta millal ma viimati juhusliku tuttavaga tänava peal kokku saades paar sõna vahetasin. Aga ma mäletan, et ma olen seda alati teha tahtnud, aga pole iial miskipärast söandanud. Ma haletsen ennast. Ma olen nõrk ja igav. Mul pole enesekindlust, pole julgust saada mida ma tahan. Ma olen allaandja! Mõistuseta tühi inimkest, kes ei suuda isegi otsustada mida ta siis tegelikult tahab. Vastandlikkuse endasse koguja. Olen koguaeg elanud oma ego varjus, pole iial mõistnud kui palju haiget ma tegelikult inimestele vahel teen. Olen arvanud, et ma ehk tõesti olen hea inimene. Lollus!
Aga teie olge tublid, eks ma üritan ennast kaa ikka parandada.
(Ma tean, et keegi seda blogi ei loe ja vist iial ei hakkagi lugema, aga mulle on seda vaja ja on ju viisakas siiski nagu kellegiga suheldes ka kellegi poole pöörduda...)
"If we cannot have our pride with prosperity, then we should reject such prosperity." -Walter C. Dornez
teisipäev, 20. oktoober 2009
Land of the dead.
Kas pole mitte armas kui black metali loo sõnad jooksevad ülinummis südamekeses? Lausa paha hakkab :D
Aga see selleks. Olen haige ja istun kodus. Möhkugi pole teha. Või tegelikult on teha aga ma ei tee lihtsalt ja ma ei tea miks. Tahaks teha aga ei tee. Ma ei mõista mis mul viga on.
laupäev, 17. oktoober 2009
Et in Arcadia ego!
Miks mu vahel tekivad tujud, kui ma ei hooli enam millegist ja tahan lihtalt midagi ekstreemset teha? Ja miks ma siis ainult mõtlen sellest, aga kunagi et tee midagi? Ma tahan, aga ma ei tee selleks midagi. M mõtlen, et teeks niikaua kuni olen mõelnud liiga palju. Ma tean et tuleb rohkem teha vähm mõelda, aga ma ei oska. Seepärast ma nii saamatu olengi. Ma ei saa kunagi mida ma tahan. Ehk annab seda kunagi muuta? ...Seda peab saama muuta! Ka mina olen Arcadias! Ma pean vähemalt proovima.
Hakkasin täna lõpuks Krissule kirja kirjutama. Valisin talle pildid kaa välja mis ma talle saadan. kõiki ta ei saa sest osad lähevad Angelale. Ahjaa ma teen Krissule üllatust kaa. Korvamiseks selle eest, et ma tema kirja nii kauaks ära unustasin.
Kurja ma tahaks hullult oma raamatut edasi kirjutada, aga ma ei saa seda kätte oma arvutist. Kui nii veel kaua läheb ei tule sellest eriti head teost. Mitte, et muidu tuleks. Esimene läheb ikka aia taha, aga see võib lausa müüri taha minna. Mul on vahepeal veel paar jutu ideed tekkinud, aga ma ei tahaks neid enne kirja panna kui see esimene valmis on. Tegelikult see polegi ju minu esimene jutt või raamat. Kui ma teises või kolmandas klasis käisin, siis ma ju kirjutasin päris pika loo ühest Leheksesest ja Teost. sisu oli umbes selline:" Ükskord elas üks jube näljane tigu. Ta roomas mööda liiva ja tal polnud raasukestki süüa. Siis aga järsku kohtas ta oma teel üht kuivanud lehekest. Tigu mõtles, et kui ta selle lehe ära sööb siis tal on raudselt kõht pikaks ajaks täis. Tigu roomas lehe juurde ja hakkas seda juba otsast näksima kui leheke röökima pistis:"Ai ai ai, ära tee. Sul pole mõtet mind ära süüa kallis tigu. Ma võin sulle ka teisiti kasulik olla." Tigu hakkas kahtlema ja mõtles et jätab natukeseks ajaks järamise järgi ja kuulab, mis sel kuivand lehetükikesel öelda on. Ega ta niikui nii just kõige parem hein ei olnud. Leheke hakkas seletama, et tema suudab teo viia kiirelt kohta kus ta saab nii palju värsket mahlakat maltsa vitsutada niiet paha hakkab, kui see teda aind mere äärde viiks. Tigu mõtles, et tühja kah, et isegi kui leheke valetab pole teol suurt elulootust, sest liiv talle ei maitsenud ja see tuli täpselt sama möödi teisest otsast välja kui esimesest sisse oli läinud. Mõeldud tehtud võttis tigu leheksese omale selga ja vedas mere äärde. Leht kukkus nüüd seletama, et pane mind vette ja roni mu kõhu peale, siis saame mööda vett kiiresti suurtele maltsa aasadele. Nii siis reisisid tigu ja leht paar päeva. Neid saatis kauakestev jutuvada ja nad said headeks sõpradeks. Aga oh häda kolmandalpäeval kuskil kaugel avamerel kohtasid tigu ja leht mustade purjedega laeva. See loomulikult oli mereröövlite laev. Nad üritasid küll kiirlt põgeneda ja tigu isegi puhus tuult lehekesele juurde nii kuis jaksas, et laevuke ikka kiiremini liiguks, aga ei olnd sest abi ühtigi. Mereröövlite laev oli suurem ja sai nad kiirelt kätte. Leheke ja tigu pisteti trümmi kinni. Nad istusid seal natuke aega paaniliselt värisedes kui viimaks kuulsid väljast mereröövleid rääkivat et täna saavat imelist pidurooga süüa, nimelt teoselja karbonaadi peene lehtsalatiga. Selle jutu peale hakkasid Tigu ja leht veel rohkem hirmust värisema. Leht hakkas lausa niiviisi võbelema, et võttis tuule alla ja lendas trümmi võrevahelt läbi otse laeva tekile. Önne kombel keegi teda ei märganud ja see oli nende põgenemis võimalus, et mitte sattuda mereröövlite sööginõudele. Leheke tiirutas õhu käes nii kaua kuni jõudis nagini kus rippusid trümmi võtmed. Ta krabas võtmekimbu oma rootsu otsa ja tiirutas sellega tagasi trümmi võre peale. Aga oh häda leheke jäi võre vahele kinni ja ei saanud sealt enam lahti samamoodi ei kukkunud ka võtmed sisse. Tigu mõtles, et tema on osav mööda seinu roomama ja ronis ühe rummivaadi otsa ja sealt järgmise otsa ja nii edasi kuni oligi pea lehekese juures. Siis haaras ta lehest kinni ja tänu lisaraskusele vajus leheke koos võtmekimbuga trümmi. Nüüd oli vaja vaid uks lahti keerata ja kiirelt putket teha. Hiljem juba mere peal sõites hakkas mõlemail vaesetest mereröövlitest kole kahju, sest nemadpole vist peale merevetikate ja haisva kala kunagi midagi paremat süüa saanud. Aga siiski elu eest tuleb võidelda ja tigu ja leht ei päärdunud halastusest mereröövlite kõhtude poole tagasi. Nad triivisid veel kaua ja teo lootus hakkas kustuma ja ta ütles, et nüüd aitab leht ma olen nii näljane mapean su ära sööma. Kuid leheke pistis kohe kisama, et oota veidi kallis teoke kas sealt kaugelt ei paista juba lopsakas rohelus. Ja tõesti nii see oli. Nad olid kohale jõudnud. siin oli teokesele süüa mitmeks aastaks ja leheke jäi teole seltsiks kuni elu lõpuni ja vaatas kuidas tigu teisi värskeid ja lopsakaid lehekesi pintslisse pistab."
No nüüd on kell juba paljuks läinud, on tarvis mina tuttu. Heihops!
Hakkasin täna lõpuks Krissule kirja kirjutama. Valisin talle pildid kaa välja mis ma talle saadan. kõiki ta ei saa sest osad lähevad Angelale. Ahjaa ma teen Krissule üllatust kaa. Korvamiseks selle eest, et ma tema kirja nii kauaks ära unustasin.
Kurja ma tahaks hullult oma raamatut edasi kirjutada, aga ma ei saa seda kätte oma arvutist. Kui nii veel kaua läheb ei tule sellest eriti head teost. Mitte, et muidu tuleks. Esimene läheb ikka aia taha, aga see võib lausa müüri taha minna. Mul on vahepeal veel paar jutu ideed tekkinud, aga ma ei tahaks neid enne kirja panna kui see esimene valmis on. Tegelikult see polegi ju minu esimene jutt või raamat. Kui ma teises või kolmandas klasis käisin, siis ma ju kirjutasin päris pika loo ühest Leheksesest ja Teost. sisu oli umbes selline:" Ükskord elas üks jube näljane tigu. Ta roomas mööda liiva ja tal polnud raasukestki süüa. Siis aga järsku kohtas ta oma teel üht kuivanud lehekest. Tigu mõtles, et kui ta selle lehe ära sööb siis tal on raudselt kõht pikaks ajaks täis. Tigu roomas lehe juurde ja hakkas seda juba otsast näksima kui leheke röökima pistis:"Ai ai ai, ära tee. Sul pole mõtet mind ära süüa kallis tigu. Ma võin sulle ka teisiti kasulik olla." Tigu hakkas kahtlema ja mõtles et jätab natukeseks ajaks järamise järgi ja kuulab, mis sel kuivand lehetükikesel öelda on. Ega ta niikui nii just kõige parem hein ei olnud. Leheke hakkas seletama, et tema suudab teo viia kiirelt kohta kus ta saab nii palju värsket mahlakat maltsa vitsutada niiet paha hakkab, kui see teda aind mere äärde viiks. Tigu mõtles, et tühja kah, et isegi kui leheke valetab pole teol suurt elulootust, sest liiv talle ei maitsenud ja see tuli täpselt sama möödi teisest otsast välja kui esimesest sisse oli läinud. Mõeldud tehtud võttis tigu leheksese omale selga ja vedas mere äärde. Leht kukkus nüüd seletama, et pane mind vette ja roni mu kõhu peale, siis saame mööda vett kiiresti suurtele maltsa aasadele. Nii siis reisisid tigu ja leht paar päeva. Neid saatis kauakestev jutuvada ja nad said headeks sõpradeks. Aga oh häda kolmandalpäeval kuskil kaugel avamerel kohtasid tigu ja leht mustade purjedega laeva. See loomulikult oli mereröövlite laev. Nad üritasid küll kiirlt põgeneda ja tigu isegi puhus tuult lehekesele juurde nii kuis jaksas, et laevuke ikka kiiremini liiguks, aga ei olnd sest abi ühtigi. Mereröövlite laev oli suurem ja sai nad kiirelt kätte. Leheke ja tigu pisteti trümmi kinni. Nad istusid seal natuke aega paaniliselt värisedes kui viimaks kuulsid väljast mereröövleid rääkivat et täna saavat imelist pidurooga süüa, nimelt teoselja karbonaadi peene lehtsalatiga. Selle jutu peale hakkasid Tigu ja leht veel rohkem hirmust värisema. Leht hakkas lausa niiviisi võbelema, et võttis tuule alla ja lendas trümmi võrevahelt läbi otse laeva tekile. Önne kombel keegi teda ei märganud ja see oli nende põgenemis võimalus, et mitte sattuda mereröövlite sööginõudele. Leheke tiirutas õhu käes nii kaua kuni jõudis nagini kus rippusid trümmi võtmed. Ta krabas võtmekimbu oma rootsu otsa ja tiirutas sellega tagasi trümmi võre peale. Aga oh häda leheke jäi võre vahele kinni ja ei saanud sealt enam lahti samamoodi ei kukkunud ka võtmed sisse. Tigu mõtles, et tema on osav mööda seinu roomama ja ronis ühe rummivaadi otsa ja sealt järgmise otsa ja nii edasi kuni oligi pea lehekese juures. Siis haaras ta lehest kinni ja tänu lisaraskusele vajus leheke koos võtmekimbuga trümmi. Nüüd oli vaja vaid uks lahti keerata ja kiirelt putket teha. Hiljem juba mere peal sõites hakkas mõlemail vaesetest mereröövlitest kole kahju, sest nemadpole vist peale merevetikate ja haisva kala kunagi midagi paremat süüa saanud. Aga siiski elu eest tuleb võidelda ja tigu ja leht ei päärdunud halastusest mereröövlite kõhtude poole tagasi. Nad triivisid veel kaua ja teo lootus hakkas kustuma ja ta ütles, et nüüd aitab leht ma olen nii näljane mapean su ära sööma. Kuid leheke pistis kohe kisama, et oota veidi kallis teoke kas sealt kaugelt ei paista juba lopsakas rohelus. Ja tõesti nii see oli. Nad olid kohale jõudnud. siin oli teokesele süüa mitmeks aastaks ja leheke jäi teole seltsiks kuni elu lõpuni ja vaatas kuidas tigu teisi värskeid ja lopsakaid lehekesi pintslisse pistab."
No nüüd on kell juba paljuks läinud, on tarvis mina tuttu. Heihops!
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Njiu-njäu!
Mul on tore olla. Nele tõi mulle lambist eile bassikeele. Käis küsimas kohalike bändi proovist, et ega neil üle ei ole. Kohalikud tundsid minu nime ära sest ma olen välimuselt kõige karvasem nõos ja andsid hea meelega mulle ühe keele. Nüüd ma saan koorile bassi saadet mängida järgmine nädal :)
Joon teed, sest see on hea. Ja mõnus. Ja lõõgastav.
Nüüd tuttu!
Heipa!
***
Uimane kala,
mädanend tala,
mõlemaid on vaja,
et seisaks maja...
...teol
kes fännab Neod
ja laamendab peol,
kus on teisedki reod...
...reas
kahtlased mõtted peas
ja igaüks teab,
et teo maja seal...
...all,
sügaval vee all
on kui katkine pall,
kui käib tants ja trall...
...majas,
mida koos hoiab tala
ja üks korralik kala,
keda kindlasti vaja.
Joon teed, sest see on hea. Ja mõnus. Ja lõõgastav.
Nüüd tuttu!
Heipa!
***
Uimane kala,
mädanend tala,
mõlemaid on vaja,
et seisaks maja...
...teol
kes fännab Neod
ja laamendab peol,
kus on teisedki reod...
...reas
kahtlased mõtted peas
ja igaüks teab,
et teo maja seal...
...all,
sügaval vee all
on kui katkine pall,
kui käib tants ja trall...
...majas,
mida koos hoiab tala
ja üks korralik kala,
keda kindlasti vaja.
laupäev, 10. oktoober 2009
Värvid hallis
Tore on kodus olla, kui vahtrapuu kolletab. Siis saab lehehunnikuid teha ja nende sisse hüpata. ja üleüldse on maailm siis palju ilusam. Mängisin täna väikevennaga. Ta on nii pirakaks kasvanud, mürgeldab nii mis kole. Malet mängisime kaa. Maru targaks on saanud teine. Oskas päris mitu käiku ette näha mis ma teha tahan. Ma küll võitsin aga olin siiski üllatunud. Ta käib male ringis kaa. Minu venna on kõige toredam armsam ja nutikam. Tegime täna koos katapuldi piilusikast nöörist ja kastist. siis võtsime mõned kurgid ja tulistasime neid katapuldist vastu seina :). See oli lõbus.
Siis käisin saunas kaa täna. Hullult mõnus oli. Väljas on öösel juba hall maas. Mulle see meeldib. Ja tähed on kaa taevas maru toredad praegusel ajal. üldse ma jumaldan sügist. See teeb mu tuju alati heaks.
Tegin täna last.fm'i Remaining Bullet'le lehe ja siis hakaksin meie MIDI soundiga lugusid kuulama mul hetkel juba 46 lugu RBd kuulatud. Ja ma otsisin täna selle Necrotorture loo üles kus on see meloodiline pig squeal :). See on nii armas lugu.
Aga olgu ma nüüd vesikat tegema. Olge tublid. Sügist teile ;)
Siis käisin saunas kaa täna. Hullult mõnus oli. Väljas on öösel juba hall maas. Mulle see meeldib. Ja tähed on kaa taevas maru toredad praegusel ajal. üldse ma jumaldan sügist. See teeb mu tuju alati heaks.
Tegin täna last.fm'i Remaining Bullet'le lehe ja siis hakaksin meie MIDI soundiga lugusid kuulama mul hetkel juba 46 lugu RBd kuulatud. Ja ma otsisin täna selle Necrotorture loo üles kus on see meloodiline pig squeal :). See on nii armas lugu.
Aga olgu ma nüüd vesikat tegema. Olge tublid. Sügist teile ;)
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Mul on hea.
Ma ei saa enam mitte midagi aru! Aga mul on ükskõik. Ma üritan nüüd taas mina ise olla. Aitä teile!
Aga hetkel on selline lugu, et ma olen Nõos ja Karli vanas läpakas ja sellega on selline jama et sellel kaob lambist taustavalgus ekraanilt ära ja siis ma pean restarti tegema, aga ma seekord ei viitsinud ja kinnitasin enda laualambi ekraanikülge nii, et ma näen natukene ästi häguselt pilti.
Täna juba naeratasin palju ja pidasin antud lubadust, ma ei karjunud enda kurku sodiks nagu plaanitud. kuigi väga tahaks.Krissu lubas mind aidata mu mõtlemises. Ma vist tean juba vaikselt mida ma tahan. Ja olen leppinud sellega, et ma ei saa seda. Ja polegi hullu kui ei saa, ma olen sellega harjunud. Eks aeg tuleb ja näitab mis saab.
Olge tublid poisid ja tüdrukud. Cha-cha. ;)
Aga hetkel on selline lugu, et ma olen Nõos ja Karli vanas läpakas ja sellega on selline jama et sellel kaob lambist taustavalgus ekraanilt ära ja siis ma pean restarti tegema, aga ma seekord ei viitsinud ja kinnitasin enda laualambi ekraanikülge nii, et ma näen natukene ästi häguselt pilti.
Täna juba naeratasin palju ja pidasin antud lubadust, ma ei karjunud enda kurku sodiks nagu plaanitud. kuigi väga tahaks.Krissu lubas mind aidata mu mõtlemises. Ma vist tean juba vaikselt mida ma tahan. Ja olen leppinud sellega, et ma ei saa seda. Ja polegi hullu kui ei saa, ma olen sellega harjunud. Eks aeg tuleb ja näitab mis saab.
Olge tublid poisid ja tüdrukud. Cha-cha. ;)
kolmapäev, 30. september 2009
Vahelduva eduga
Kurat küll võttis alles aega, et mõista mis on juhtunud. Viimased päevad olen olnud õnnetu, kuid varjanud seda oma õnnelikkuse taha. Mul on tohutult põhjuseid olla õnnelik, palju rohkem kui põhjuseid olla õnnetu, ja ma olengi õnnelik. Aga siis järsku lähevad need põhjused mul kõik meelest. Ma olen olnud üdini õnnelik, aga mul on tunne, et see üdi kisti must välja. Ma tahan üdi tagasiiii!!!! Ma tahan, et mul oleks jälle soe inimestega rääkida, ma tahan, et ma ei tunneks end enam kinniselt kui olen vabalt, ma tahan, et keegi teine tahaks olla minuga õnnelik samade asjade pärast, ma tahan, et kellegil vahest tekiks idee, et võiks tulla ja teha mulle kalli, ma tahan, et keegi kord küsikski mult, et miks ma istun üksinda.
Ma kardan juba inimesi. Ma ei taha karta. Aga see on igatahes parem kui see mis mul aasta tagasi oli... Ma kartsin iseennast. Täna hakkasime kirjanduses Dostojevskit õppima. Lugesin ta kirja pandud mõtteid natuke. Mulle see idee meeldis. Eks ma ürita selle järgi ka käituda.
Olge head tehke mulle üdi operatsioon!
Ma kardan juba inimesi. Ma ei taha karta. Aga see on igatahes parem kui see mis mul aasta tagasi oli... Ma kartsin iseennast. Täna hakkasime kirjanduses Dostojevskit õppima. Lugesin ta kirja pandud mõtteid natuke. Mulle see idee meeldis. Eks ma ürita selle järgi ka käituda.
Olge head tehke mulle üdi operatsioon!
laupäev, 26. september 2009
Kardan! Tahan! Ehk luuletan?
Lähen ja mediteerin, mul on seda vaja. Ma pole täna heas tujus nagu tavaliselt. Sain palju negatiivseid emotsioone täna. Ma kardan midagi, millest ma ei räägi. Ma tahan midagi ja ka sellest ma ei räägi. Lähen nüüd üksi oma tuppa ja hakkan rääkima.
Nägemist!
Nägemist!
teisipäev, 22. september 2009
Joon teed!
***
Loobun!
Ma loobun muretsemast
enda eest
kui tunnen vajadust
et oleks tarvis mõelda
Ma loobun mõtlemast
asjade üle
mis mind puudutavad
ja hoiavad ärkvel
Ma loobun teadmast
faktidest
kui need aitavad
mul selgusele jõuda
ma loobun olemast kurb
kui on põhjust
antud mulle piisavalt
sest ma ei taha
ma loobun mitte naermast
nagu mind
huvitakski mis teised arvavad
kui olen õnnelik.
Ma olen oma eluga raul. See on nii lihtne. Oliveril oligi õigus, ma olen lihtne inimene. Ma olen selle üle õnnelik. Ja ma ei mõista miks kõik tahavad olla keerulised, sügavamõttelised?Ma tahtsin kaa, aga mõistsin et ma ei viitsi vaeva näha nii palju. Aind luules ja kirjanduses olen sügavamõtteline, aga suhtluses olen lihtne inimene. See kes ma olen...
***
Ma vaatasin täna õue
nägin lendamas
soojust mu põue
kergelt helendamas
soojus soojendas
helendus helikis
kas maailm koonedras
ooei ta kuhjaga heitis
Aga miks teised ei vaata
kui ilus on maailm
elavad ilmas taeva ja maata
ning kindlalt kinni on silm
ehk avades silmad
saaksid nemadki soojaks
oleksid toredad ka ilmad
neile need mis ainult hooajaks.
Loobun!
Ma loobun muretsemast
enda eest
kui tunnen vajadust
et oleks tarvis mõelda
Ma loobun mõtlemast
asjade üle
mis mind puudutavad
ja hoiavad ärkvel
Ma loobun teadmast
faktidest
kui need aitavad
mul selgusele jõuda
ma loobun olemast kurb
kui on põhjust
antud mulle piisavalt
sest ma ei taha
ma loobun mitte naermast
nagu mind
huvitakski mis teised arvavad
kui olen õnnelik.
Ma olen oma eluga raul. See on nii lihtne. Oliveril oligi õigus, ma olen lihtne inimene. Ma olen selle üle õnnelik. Ja ma ei mõista miks kõik tahavad olla keerulised, sügavamõttelised?Ma tahtsin kaa, aga mõistsin et ma ei viitsi vaeva näha nii palju. Aind luules ja kirjanduses olen sügavamõtteline, aga suhtluses olen lihtne inimene. See kes ma olen...
***
Ma vaatasin täna õue
nägin lendamas
soojust mu põue
kergelt helendamas
soojus soojendas
helendus helikis
kas maailm koonedras
ooei ta kuhjaga heitis
Aga miks teised ei vaata
kui ilus on maailm
elavad ilmas taeva ja maata
ning kindlalt kinni on silm
ehk avades silmad
saaksid nemadki soojaks
oleksid toredad ka ilmad
neile need mis ainult hooajaks.
laupäev, 19. september 2009
:)
Täna oli ilus ilm. Või tegelikult on ka edasi, aga ma olen juba toas ja pole täna plaanis õue minna enam. Kuulan hoopis Vennaskonda. Põletan viirukeid kaa pärast ja joon punast teed. Siis lähen vaatan ilusaid unesid :)
Naerata, su kohvi armastab sind :)
reede, 18. september 2009
SMI²LE
Ma olen hippie! Vist... Siuke karvane. Metal-hippie. Ma olen nagu tõsine metalhead, kuulan sünget ja kurja sisuga metalit, moshin (fight-pit, hit-pit etc.), kõlisen kettidest nagu Robocop jne. Aga ma olen hippie, sest ma mõtlen nagu hippie. Kõik need metal lood mis ma kuulan vaid avardavad mu silmaringi mis 60-te hipiedel puudu jäi. Aga mõtlemise põhi paas on mul sama. "Turn on, tune in, drop out."- Timothy Leary. Ma TEAN, et elu on ilus. Ma saan vähesega hakkama, ma ei vajagi õnneks palju. Ma mõtlen vahel enda moodi, mitte nii nagu mulle õpetatakse(teen ka seda kuid alati vaatan asja enda vaatevinklist läbi, et kas mulle meeldib nii mõelda, et kas ma ei leia ise midagi selgemat, midagi kahtlustatavamat. See on huvitav. "Think for Yourself; Question Authority"- Timothy Leary), ma huvitun enda mõttemaailmast, ma huvitun teiste mõttemaailmadest, isegi Facebook'i test ütles et ma olen hippie. Ma olen viimasel ajal taas elurõõmus. Mulle see meeldib.
Ma pean end ohjes hoidma hakkama. Olen ehk liiga avameelne. See pole kohati hea, aga teisest küljest ma pole kunagi avameelne olnudki. Mis oleks kui katsetaks ehk? Ütleks natuke aega seda mida mõtlen. Ma ei ütle, et ma hakkan kohe nilbusi pilduma vaid lihtsalt ma ei varja oma mõtteid ja ei keeruta olukordadest välja vaid räägingi. Ja hakkan suhtlema. Võib-olla hakkan ise rääkima, mitte ei räägi aind siis kui vestluse teine pool mulle vastava olukorra tekitab. Nii, jah, otsustatud. Aa ja ma hakkan entusiastlikuks kaa. Hakkan ringi tõmblema. Vaja uusi asju katsetada. Ehk isegi hakkab meeldima.
No näed kui kasulik see blogger on. See on üks väheseid kohti kus ma saan enda mõtete üle järgi kaa mõelda ja neid isegi visuaalselt vaadata.
Ohh ma vist tunnen, et vana mina on tagasi! Yeah! Fuck yeah!! Ma suudan taas olla arutlevalt mõtlev. Deamn kuidas ma seda igatsesin. Ehk suudan isegi juba mediteerida? Proovin homme. Täna ei viitsi veel. Pea liiga laiali. Ahjaa mul ju vaja kirjand kaa kirjutada, õnneks lükkasin selle heale ajale edasi, nüüd ma ju suudan mõelda jälle. Ehk Ambre paneb mulle seekord isegi nelja plussi, mis on tema puhul ikka tõsiselt hea hinne.
Kurja ma mõtlen, et ma ei saagi enam logeleda ju. Aga eks seda ole liiga palju tehtud kaa. Teen nädalavahetusega niipalju kui saan ja puhkan samal ajal, aga ei logele, sest logelemine on kõige raskem töö. Siis aeg ei liigu ja hakkab igav.
Ma olen raudselt õnnelikum kui Sina! Kui arvad vastupidist tule ja tõesta!
Olgu, naeratage ikka ja käige õues päikest vaatamas (ärge otse sisse vaadake, teete silmadele haiget) ja kuud kaa ja pilvi ning loomulikult sügist. Kõike seda ilu sel imelisel aastaajal (jumaldan sügist). No heihopsti :)
Ma pean end ohjes hoidma hakkama. Olen ehk liiga avameelne. See pole kohati hea, aga teisest küljest ma pole kunagi avameelne olnudki. Mis oleks kui katsetaks ehk? Ütleks natuke aega seda mida mõtlen. Ma ei ütle, et ma hakkan kohe nilbusi pilduma vaid lihtsalt ma ei varja oma mõtteid ja ei keeruta olukordadest välja vaid räägingi. Ja hakkan suhtlema. Võib-olla hakkan ise rääkima, mitte ei räägi aind siis kui vestluse teine pool mulle vastava olukorra tekitab. Nii, jah, otsustatud. Aa ja ma hakkan entusiastlikuks kaa. Hakkan ringi tõmblema. Vaja uusi asju katsetada. Ehk isegi hakkab meeldima.
No näed kui kasulik see blogger on. See on üks väheseid kohti kus ma saan enda mõtete üle järgi kaa mõelda ja neid isegi visuaalselt vaadata.
Ohh ma vist tunnen, et vana mina on tagasi! Yeah! Fuck yeah!! Ma suudan taas olla arutlevalt mõtlev. Deamn kuidas ma seda igatsesin. Ehk suudan isegi juba mediteerida? Proovin homme. Täna ei viitsi veel. Pea liiga laiali. Ahjaa mul ju vaja kirjand kaa kirjutada, õnneks lükkasin selle heale ajale edasi, nüüd ma ju suudan mõelda jälle. Ehk Ambre paneb mulle seekord isegi nelja plussi, mis on tema puhul ikka tõsiselt hea hinne.
Kurja ma mõtlen, et ma ei saagi enam logeleda ju. Aga eks seda ole liiga palju tehtud kaa. Teen nädalavahetusega niipalju kui saan ja puhkan samal ajal, aga ei logele, sest logelemine on kõige raskem töö. Siis aeg ei liigu ja hakkab igav.
Ma olen raudselt õnnelikum kui Sina! Kui arvad vastupidist tule ja tõesta!
Olgu, naeratage ikka ja käige õues päikest vaatamas (ärge otse sisse vaadake, teete silmadele haiget) ja kuud kaa ja pilvi ning loomulikult sügist. Kõike seda ilu sel imelisel aastaajal (jumaldan sügist). No heihopsti :)
Lehvitame!
Mul pole ammu nii hea päev olnud. Kuigi päev polnud mitte midagi erilist isegi igav oli. Aga mul oli nii hea tuju. Aktiivne olin, ma isegi suhtlesin ja naeratasin inimestele. Tegin kõigile teed. Mul oli hea päev :)
Ei taha koju!!
Palju päikest ja kuud kõigile ilusatele ja headele inimestele!
Ei taha koju!!
Palju päikest ja kuud kõigile ilusatele ja headele inimestele!
esmaspäev, 14. september 2009
reede, 11. september 2009
Atsihh! A mida siis veel?
Atsihhh!
Lörrrrr!
Köh-köh!
Lörrrrr!
Tulin Nõost täna varem tulema kuna olen *atsihh!* haigeks jäänud. Kodus on kohe tükk maad parem olla. Sain siin üle kahe nädala teada kaa mis maailmas toimub.
Täna olen nii palju suhelnud vanade tuttavatega. Leidsin isegi sellise vana sõbra üles nagu The Wall. Ehk siis Pink Floyd'i album ja film. Tõsiselt hea asi. Aa ja muidugi teised kaa nagu Liis ja Mannu jne.
Maru uimane olen haigusest. Ei kirjuta täna palju. Lähen magan segaseks end ja vaatan seda unenägu edasi mis mul täna hommikul pooleli jäi. Ma pean selle lõpuni vaatama! See jäi nii ideaalse koha peal seisma. Ma ärkasin ehmatusest ülesse sest see kõik oli liiga ideaalne.
Aga olgu. Päikest teile :)
Lörrrrr!
Köh-köh!
Lörrrrr!
Tulin Nõost täna varem tulema kuna olen *atsihh!* haigeks jäänud. Kodus on kohe tükk maad parem olla. Sain siin üle kahe nädala teada kaa mis maailmas toimub.
Täna olen nii palju suhelnud vanade tuttavatega. Leidsin isegi sellise vana sõbra üles nagu The Wall. Ehk siis Pink Floyd'i album ja film. Tõsiselt hea asi. Aa ja muidugi teised kaa nagu Liis ja Mannu jne.
Maru uimane olen haigusest. Ei kirjuta täna palju. Lähen magan segaseks end ja vaatan seda unenägu edasi mis mul täna hommikul pooleli jäi. Ma pean selle lõpuni vaatama! See jäi nii ideaalse koha peal seisma. Ma ärkasin ehmatusest ülesse sest see kõik oli liiga ideaalne.
kolmapäev, 9. september 2009
Lost keys (Blame Hofman)
Aitäh Sulle Kristiina! Ma ei lähe kuskile ära enam, ma luban. Siin on ju liiga ilus :)
Ma luuletan jälle. Ma olen šokeeritud oma luulest kui seda loen, sest need pole ju ometi minu mõtted. Kohe üldse mitte. Niiet ka see viimane luuletus mis ma siia kirjutasin
on vaid suvaline mõttevälgatus ilma mingi tagamõtteta. Ju vist alateadvus. Aga ma pean rohkem luuletama jälle hakkama, sest mu oskused on täitsa kadunud.
Mu mõtted uitavad jäll, mis on hea. Mul on tekkinud emotsioon, mis isenenesest on hea kuidi emotsioon pole olnud just hea. Kuigi mis vahet seal on. Nüüd on juba tekkinud ka häid emotsioone. Kõik läheb hästi, just nii nagu peabki. Ma ei usu, midagi oleks niivõrd valesti et ma hakkama ei saaks. Varsti varsti arvan ma taas, et minust õnnelikumat inimest ei saa olemas olla, aga sinna läheb veel aega.
Senikaua kuulan Tool'i. Ja luuletan ja mediteerin kaa. Ning naeratan... vahest ka naeran. Selles ongi mu edu võti. Sain selle täna selgeks.
Found keys (Blame Kannukene)
... vaja vaid uks avada ja sisse astuda :)
Palju päikest teile olematutele inimmassidele, kes mu blogi loevad :)
Ma luuletan jälle. Ma olen šokeeritud oma luulest kui seda loen, sest need pole ju ometi minu mõtted. Kohe üldse mitte. Niiet ka see viimane luuletus mis ma siia kirjutasin
on vaid suvaline mõttevälgatus ilma mingi tagamõtteta. Ju vist alateadvus. Aga ma pean rohkem luuletama jälle hakkama, sest mu oskused on täitsa kadunud.
Mu mõtted uitavad jäll, mis on hea. Mul on tekkinud emotsioon, mis isenenesest on hea kuidi emotsioon pole olnud just hea. Kuigi mis vahet seal on. Nüüd on juba tekkinud ka häid emotsioone. Kõik läheb hästi, just nii nagu peabki. Ma ei usu, midagi oleks niivõrd valesti et ma hakkama ei saaks. Varsti varsti arvan ma taas, et minust õnnelikumat inimest ei saa olemas olla, aga sinna läheb veel aega.
Senikaua kuulan Tool'i. Ja luuletan ja mediteerin kaa. Ning naeratan... vahest ka naeran. Selles ongi mu edu võti. Sain selle täna selgeks.
Found keys (Blame Kannukene)
... vaja vaid uks avada ja sisse astuda :)
Palju päikest teile olematutele inimmassidele, kes mu blogi loevad :)
teisipäev, 8. september 2009
Ja ma külvangi nagu olen!
Sest teisiti ei saa. Või ei taha, sest miks peaksingi end piinama sellega, et küvan teri nii nagu keegi teine seda teeks. Ehk saabki mu vagu veidi hõredam võimõni koht liig tihedalt, kuid ma külvan nagu olen ja lõikan nagu olen, sest et olen see, kes olen ja selleks alati jään.
***
ja ma vajan seda
niipalju kui hinge mahub.
Vajan rahu ja teda.
Selgus,
mõistus,
helgus,
kõiksus.
Leian endas taas,
mehe, kes mind teab
ja põranda peal maas,
kiri, mis mind neab.
Meditatsioon,
reaalsus
mida ma loon...
sürreaalsus.
Mees mu sees
haub plaani,
ta seisab mul ees
pilk suunatud maani.
Kus see kortsutatud kiri,
mind neadev ja hall.
See mu oma tegude vili,
sünge mõtete pall.
See mees mu ees
polegi ju mu tegude kurjus.
Hoopis mina olen see,
kes oleks kui purjus.
esmaspäev, 7. september 2009
Külva nagu oled!
Vajan, vajan.... ma vajan Selleks muusikat!! Ma ei saa ilma enam läbi. Vajan mõttega muusikat. Kuulan Daath'i, Tool'i, A Perfect Circle't ja Pusciferi. Kõige paremad mulle. Maynardil on alati midagi öelda ja sama moodi ka Daathi vanal lauljal. Terve päeva üritasin mõtteid peletada ja uusi tekitada. Ma isegi head bangisin uue bändi proovis mingi elu halenõmeda loo järgi et oleks vähegi emotsiooni.
.
.
.
Jaa just emotsiooni...
Sellega on selline asi et seda pole ja see ajab vihale ja siis on ja seda on vaja eemaldada. Oleks ma siis kurb või depressiooniski!!
.
reaalsus
.
Palun!
.
Ma pean jälle mediteerima hakkama!
...Ohh issand täna on ju alles esmaspäev, ma vajan isolatsiooni, et päästa end enda eest. Jah, just enda eest, sest teised on ju head. Halbu inimesi ma ei tea. Mitte ühtegi! Nad on olemas, kuskil, aga ma ei tea veel täpselt kus. Aga tegelikult ma ühte tean... Ta elab minu sees ja ma ei saa tast jagu, ma pean taga mõistvalt suhtlema, ehk saame sõpradeks siis ta ei kiusa mind enam.
Kurja!
Ma ei saa hakkama. Ma ei suuda ma pean ära saama, aga mul on vaja aega. Ja seda on vaja palju.
Deamn! ma ei suuda enam MJK'ga sammu pidada.
Ma olen alla käind. Lähen jaüritan mõelda nüüd!
Ja Ma ei ole masenduses, ega kurb ega mitte midagi muud, elu tundub minu jaoks ikkagi kui imeline aas, aga ma vist olen selle aasaga juba ära harjunud,peaks vist kuskile mere äärde minema:)
Heipa!
.
.
.
Jaa just emotsiooni...
Sellega on selline asi et seda pole ja see ajab vihale ja siis on ja seda on vaja eemaldada. Oleks ma siis kurb või depressiooniski!!
.
reaalsus
.
Palun!
.
Ma pean jälle mediteerima hakkama!
...Ohh issand täna on ju alles esmaspäev, ma vajan isolatsiooni, et päästa end enda eest. Jah, just enda eest, sest teised on ju head. Halbu inimesi ma ei tea. Mitte ühtegi! Nad on olemas, kuskil, aga ma ei tea veel täpselt kus. Aga tegelikult ma ühte tean... Ta elab minu sees ja ma ei saa tast jagu, ma pean taga mõistvalt suhtlema, ehk saame sõpradeks siis ta ei kiusa mind enam.
Kurja!
Ma ei saa hakkama. Ma ei suuda ma pean ära saama, aga mul on vaja aega. Ja seda on vaja palju.
Deamn! ma ei suuda enam MJK'ga sammu pidada.
Ma olen alla käind. Lähen jaüritan mõelda nüüd!
Ja Ma ei ole masenduses, ega kurb ega mitte midagi muud, elu tundub minu jaoks ikkagi kui imeline aas, aga ma vist olen selle aasaga juba ära harjunud,peaks vist kuskile mere äärde minema:)
Heipa!
Kapikõned!
Tulin täna kapist välja! Korduvalt. Ma avastasin et mu kapis on üsnamuhe telefoniga lobiseda, ma hakkan seda rohkem kasutama.
Ühika toa saime ümber tõstetud, ma olen väga rahul oma uue kohaga.
Kool võiks lõppeda juba. Ja masu võiks otsa saada või vähemalt pupu, mis mul hetkel on, sest ma olen suht paljudele võlgu.
Leidsin kapi tagand suure tolmurulli vahelt roosa patsikummi ja panin selle pähe omale. Nüüd olen ma kaa ilus.
Kõht on tühi! Tänane menüü: 1 pisike jogurt hommikusöögiks, 1 lõik pitsat Joeli halastusest lõunaks, 1 juustuvõileib Karlilt halastusest õhtuks. Nii, et väevas on ikka kolm söögikorda olnud.
Ajalugu vajab õppimist aga ma ei viitsi. Eks vaatan natukese aja pärast. Vist oli keemiast kaa õppida aga see on savi. Ma ei õpi kunagi keemiat. Pole õppind ega hakka kaa, sest see on selleks liiga lihtne ja tore aine, et seda õppimisega ära rikkuda.
Ma ei tea, mis kõik veel saama hakkab aga siiamaani on minu elu ja mind ümbritsevate elu olnud viimasel ajal ikka tõsine seebiooper. Ainult et seepi on vähe vahel ja keegi väga ei laula, aga intriige on kui palju.
Haggard on liiga hea :)
Olgu ma nüüd kaon kuskile, miskit tegema vist.
Hejhopsti!
Elu on päikest täis, ärge lihtsalt istuge varjus, siis te ei näe seda :)
Ühika toa saime ümber tõstetud, ma olen väga rahul oma uue kohaga.
Kool võiks lõppeda juba. Ja masu võiks otsa saada või vähemalt pupu, mis mul hetkel on, sest ma olen suht paljudele võlgu.
Leidsin kapi tagand suure tolmurulli vahelt roosa patsikummi ja panin selle pähe omale. Nüüd olen ma kaa ilus.
Kõht on tühi! Tänane menüü: 1 pisike jogurt hommikusöögiks, 1 lõik pitsat Joeli halastusest lõunaks, 1 juustuvõileib Karlilt halastusest õhtuks. Nii, et väevas on ikka kolm söögikorda olnud.
Ajalugu vajab õppimist aga ma ei viitsi. Eks vaatan natukese aja pärast. Vist oli keemiast kaa õppida aga see on savi. Ma ei õpi kunagi keemiat. Pole õppind ega hakka kaa, sest see on selleks liiga lihtne ja tore aine, et seda õppimisega ära rikkuda.
Ma ei tea, mis kõik veel saama hakkab aga siiamaani on minu elu ja mind ümbritsevate elu olnud viimasel ajal ikka tõsine seebiooper. Ainult et seepi on vähe vahel ja keegi väga ei laula, aga intriige on kui palju.
Haggard on liiga hea :)
Olgu ma nüüd kaon kuskile, miskit tegema vist.
Hejhopsti!
Elu on päikest täis, ärge lihtsalt istuge varjus, siis te ei näe seda :)
pühapäev, 30. august 2009
Tammetõrutüdrukud!
Homme ma luba läen. Nii kaua olen igatesenud seda sallimatut kohta. Siis tahan tagasi. Koju. Tammetõrupoiste juurde laual. Mul just hakkas huvitav. Ilusad ilmad ju alles nüüd tulid ja ma pean vihma ajal koolipinki kulutama. Masendav! Eks ma pea siis leppima nende väheste nädalavahetustega mis mul vabad on, et nautida vanamehe seltsi.
***
Habe hall on juba
mehel, kes nii mõndagi näind.
Kuid tunneb,
et suudaks paljugi veel.
Ta kül istub vaikselt
metsaveere kivil,
mõtleb...
Siis lahvatab!
Küll hakkab mässama
kogu kogutud tarkust
ta kasutab.
Jõuab lühikese ajagagi
rohkem,
kui oma hiilgeajal.
Ta väsib.
Kuid ei anna märki,
käitub nooruslikumalt,
kui eales varem.
Ta väsib.
Juba toriseb.
Vihastab kuis jaksab.
Ta väsib.
Veel hallimaks läeb.
Ta väsib.
Seniilne vanamees.
________________________________
(ma pole just kõige osavam loodusluule tegija)
Tüse poiss sööb kapis kama!
***
Habe hall on juba
mehel, kes nii mõndagi näind.
Kuid tunneb,
et suudaks paljugi veel.
Ta kül istub vaikselt
metsaveere kivil,
mõtleb...
Siis lahvatab!
Küll hakkab mässama
kogu kogutud tarkust
ta kasutab.
Jõuab lühikese ajagagi
rohkem,
kui oma hiilgeajal.
Ta väsib.
Kuid ei anna märki,
käitub nooruslikumalt,
kui eales varem.
Ta väsib.
Juba toriseb.
Vihastab kuis jaksab.
Ta väsib.
Veel hallimaks läeb.
Ta väsib.
Seniilne vanamees.
________________________________
(ma pole just kõige osavam loodusluule tegija)
Tüse poiss sööb kapis kama!
laupäev, 29. august 2009
Rada7.ee
Mõni näide rubriigist "väga loll luuletus":
***
Fränki:
MÖÖDA TUBA
tule, lähme,
jookseme alasti mööda tuba,
kõik on vaikne,
ka tuled ma kustutasin juba.
on õhtu,
küsima selleks ei pea me luba,
lähme siis
ja jookseme alasti mööda tuba.
***
kcx:
seal, kus trammid ringi keeravad
koht, mis linna ilud ära neelavad
öösel, kui kell oli kolm
ning vaibunud oli tolm
hüppasin ma püsti
kui narkar tegi süsti
ei taha näha ma verd
kurat, tahtsin hoopis näha merd
vot, mida võib näha kopli liinidel
kõõludes uksesiinidel
***
talv:
öösel tundsin
et mu riista paitamas
on keel
tegin silmad lahti
ohhoo
birgit õigemeel
***
kurmet:
Kes ukse taga on?
Mina, Erich! Tere kiisu.
***
Talv:
hambad on siin jaa (laks) hambad on sääl
***
Uni0n:
Õlle koht on kõhus
Õllekõht on kohus
ja ei märkagi, et ohus
suur joodik on rohus
las ta siis joob rahus
***
ajudoonor:
talleggimees
õu talleggi mees
ära nahhui laia
ma löön sulle
kanaga munadesse
***
ajudoonor:
üledoosi-üllar
üllar täna vargil käis
sai korraliku noosi
kaks tundi hiljem trepikojas
suri üledoosi
***
ajudoonor:
olen sitakeeraja
tüli tekitan ma nii
et püsti seisva sita
lükkan pikali
***
altah:
"no kuulge härra,"
ütles mister plomkvist.
Miks hoiate te oma näppu mul ninas,
juba pikemat aega.
Mõtlesite vist, et ma ei märka.
***
tõrge:
Kui mina olin veel väikene mees,
üks helin mul helises rinna sees.
Ja kui mina sirgusin suuremaks,
läks helingi rinna sees rütmist välja.
***
india:
nägin unes sellist luuletust:
kordamine kordamine
pidi pidi
tarkuse tarkuse
ema ema
olema olema
ma ma
ei ei
ütleks ütleks
et et
praegu praegu
eriti eriti
tarka tarka
juttu juttu
ajaks ajaks
valetavad valetavad
***
Kärumz:
täpid-täpid-täpid-täpid
täpid siin ja täpid seal
täpid näo ja naba peal
ALLERGIA!!!
liiga palju maasikaid.
***
talv:
kui pohmasitt see väljub kehast
siis selle hirmsast lehast
saaks käivitada mitu tehast
***
ajudoonor:
külva nagu oled
***
zard:
Käisin rimis
sain kauba tasuta
Käisin Stocmannis
sain kauba tasuta
Käisin Statoilis
sain kauba tasuta,
Käisin Prismas
sain kauba tasuta.
Pealekauba
sain tingimisi
***
india:
kui tantsid sa kui tantsid sa
võõra poisi pruudiga
siis hoia tudish-piip
ja prillid ka
***
zver:
Lima tuli maha ja valgeks läks küll,
kaks väikest hanipoega nüüd enam ei saa.
Nad situvad laudas, mis teha on jaa,
sest paljajalu käia on lume peal hea.
Kingissepp läeb mööda, tal kahju on jee,
ta võtab jalamõõdu siis kärmelt per kärss.
Ta õmbleb neil taha ja kätte toob pea,
nüüd jalgadega käia on lume peal halb,
mul on närbunud karukell perses.
***
india:
kas olete näinud
kuidas elekter solvub
ise nägin just
ei old midagi erilist
Näiteid radalaste haikudest:
***
HaraldHaak:
sattusime hoogu
ja kirjutasime koos
portsu haikusid:
turritab kombits
hommikulombist, kanäe.
kellegi käsi.
isa on haige.
kuuma õlut joob köögis
hambaarstiga.
vasksarvehääle
kaja kaikumisega
unisoonis maa.
härjapõlvlaste
kaitseala on ju
Simaki raamat?
varvaste vahelt
lendab tuliseid õisi.
Kaupole appi!
kellele lüüa
hingekella nüüd, kui on
Hemingway surnud?
Maareki saapa
tald seda suve enam
üle ei ela.
kosmodroomile
valgub veel paar turisti.
litter saabubki.
õnn, armatus ja
tasuta leib kõigile
sundüürnikele!
radisti k6rvus
kaikusid kauge karje
v6nked valjusti.
sadisti m6rvas
Kalju, keda nad n2gid
esimest korda.
pladinal tuiskab
lüümesse silmamunna
sügisest liiva.
öösiti istub
kass Murka üksinda ja
pigistab punne.
uskuge ikka
massiivsete valede
maailmadesse.
need olid Muda,
Mardi ja Lõvi koostöö
mahlased naumid.
***
luix:
tibu riisus rohtu
kohtas rästikut
seadis elu ohtu
***
HaraldHaak:
haiku muidugi
suurt andekust ei nõua.
loenda vaid silpe!
***
ghola:
eestikeele õps
rääkis meile alati:
haikud ei riimu
***
sipsic:
ma mõtlesin et
kirjutan ka ühe hai-
ku aga ei jät...
...ku silpe nii pal-
ju kui vaja või siis hoo-
pis jääb üle. Voh!
***
rotu:
Vabariigi päev
möödas, nüüd on alanud
Riigipohmelus
***
haikus are easy
but sometimes they don't make sense
refridgerator
Tekkis tuju ajavabadusi tsiteerida...
Andke mulle andeks.
***
Fränki:
MÖÖDA TUBA
tule, lähme,
jookseme alasti mööda tuba,
kõik on vaikne,
ka tuled ma kustutasin juba.
on õhtu,
küsima selleks ei pea me luba,
lähme siis
ja jookseme alasti mööda tuba.
***
kcx:
seal, kus trammid ringi keeravad
koht, mis linna ilud ära neelavad
öösel, kui kell oli kolm
ning vaibunud oli tolm
hüppasin ma püsti
kui narkar tegi süsti
ei taha näha ma verd
kurat, tahtsin hoopis näha merd
vot, mida võib näha kopli liinidel
kõõludes uksesiinidel
***
talv:
öösel tundsin
et mu riista paitamas
on keel
tegin silmad lahti
ohhoo
birgit õigemeel
***
kurmet:
Kes ukse taga on?
Mina, Erich! Tere kiisu.
***
Talv:
hambad on siin jaa (laks) hambad on sääl
***
Uni0n:
Õlle koht on kõhus
Õllekõht on kohus
ja ei märkagi, et ohus
suur joodik on rohus
las ta siis joob rahus
***
ajudoonor:
talleggimees
õu talleggi mees
ära nahhui laia
ma löön sulle
kanaga munadesse
***
ajudoonor:
üledoosi-üllar
üllar täna vargil käis
sai korraliku noosi
kaks tundi hiljem trepikojas
suri üledoosi
***
ajudoonor:
olen sitakeeraja
tüli tekitan ma nii
et püsti seisva sita
lükkan pikali
***
altah:
"no kuulge härra,"
ütles mister plomkvist.
Miks hoiate te oma näppu mul ninas,
juba pikemat aega.
Mõtlesite vist, et ma ei märka.
***
tõrge:
Kui mina olin veel väikene mees,
üks helin mul helises rinna sees.
Ja kui mina sirgusin suuremaks,
läks helingi rinna sees rütmist välja.
***
india:
nägin unes sellist luuletust:
kordamine kordamine
pidi pidi
tarkuse tarkuse
ema ema
olema olema
ma ma
ei ei
ütleks ütleks
et et
praegu praegu
eriti eriti
tarka tarka
juttu juttu
ajaks ajaks
valetavad valetavad
***
Kärumz:
täpid-täpid-täpid-täpid
täpid siin ja täpid seal
täpid näo ja naba peal
ALLERGIA!!!
liiga palju maasikaid.
***
talv:
kui pohmasitt see väljub kehast
siis selle hirmsast lehast
saaks käivitada mitu tehast
***
ajudoonor:
külva nagu oled
***
zard:
Käisin rimis
sain kauba tasuta
Käisin Stocmannis
sain kauba tasuta
Käisin Statoilis
sain kauba tasuta,
Käisin Prismas
sain kauba tasuta.
Pealekauba
sain tingimisi
***
india:
kui tantsid sa kui tantsid sa
võõra poisi pruudiga
siis hoia tudish-piip
ja prillid ka
***
zver:
Lima tuli maha ja valgeks läks küll,
kaks väikest hanipoega nüüd enam ei saa.
Nad situvad laudas, mis teha on jaa,
sest paljajalu käia on lume peal hea.
Kingissepp läeb mööda, tal kahju on jee,
ta võtab jalamõõdu siis kärmelt per kärss.
Ta õmbleb neil taha ja kätte toob pea,
nüüd jalgadega käia on lume peal halb,
mul on närbunud karukell perses.
***
india:
kas olete näinud
kuidas elekter solvub
ise nägin just
ei old midagi erilist
Näiteid radalaste haikudest:
***
HaraldHaak:
sattusime hoogu
ja kirjutasime koos
portsu haikusid:
turritab kombits
hommikulombist, kanäe.
kellegi käsi.
isa on haige.
kuuma õlut joob köögis
hambaarstiga.
vasksarvehääle
kaja kaikumisega
unisoonis maa.
härjapõlvlaste
kaitseala on ju
Simaki raamat?
varvaste vahelt
lendab tuliseid õisi.
Kaupole appi!
kellele lüüa
hingekella nüüd, kui on
Hemingway surnud?
Maareki saapa
tald seda suve enam
üle ei ela.
kosmodroomile
valgub veel paar turisti.
litter saabubki.
õnn, armatus ja
tasuta leib kõigile
sundüürnikele!
radisti k6rvus
kaikusid kauge karje
v6nked valjusti.
sadisti m6rvas
Kalju, keda nad n2gid
esimest korda.
pladinal tuiskab
lüümesse silmamunna
sügisest liiva.
öösiti istub
kass Murka üksinda ja
pigistab punne.
uskuge ikka
massiivsete valede
maailmadesse.
need olid Muda,
Mardi ja Lõvi koostöö
mahlased naumid.
***
luix:
tibu riisus rohtu
kohtas rästikut
seadis elu ohtu
***
HaraldHaak:
haiku muidugi
suurt andekust ei nõua.
loenda vaid silpe!
***
ghola:
eestikeele õps
rääkis meile alati:
haikud ei riimu
***
sipsic:
ma mõtlesin et
kirjutan ka ühe hai-
ku aga ei jät...
...ku silpe nii pal-
ju kui vaja või siis hoo-
pis jääb üle. Voh!
***
rotu:
Vabariigi päev
möödas, nüüd on alanud
Riigipohmelus
***
haikus are easy
but sometimes they don't make sense
refridgerator
Tekkis tuju ajavabadusi tsiteerida...
Andke mulle andeks.
neljapäev, 27. august 2009
Laiskus!
Mul on arvuti katki, ikka veel. Olen ära kaa olnud igal pool. lühikese ajaga sõidetud pea 500 kilomeetrit rattaga ja mitte ainult rattaga vaid üli vinge rattaga! Rootsi sõjavõe ratas on. Aga see selleks. ma ei suuda nii või naa kõike seda tohutut toredust siia blogisse kirja panna mis vahepeal juhtunud on niiet jätame selle saladuseks. Mitte selle pärast et ma rääkida ei tahaks vaid ma lihtsalt ei jõua nii palju rääkida/kirjutada.
Mu põlv paraneb ilusti, sest omas voodis on ikka kõige parem ärgata. Õde ja isa teevad mingit Taevaskoja projekti siin vahest. Mina vaatasin kõrvalt ja läksin minema, est must polnud kasu. Hakkasin joonistama jälle. Mu viimased pildid on olnud jälle mitte just kõige rõõmsama alatooniga... nagu alati. Või tegelt mõned pildid on ikka rõõmsad kaa, näiteks need siilikesed mis ma Angelale joonistasin ja see Emotsiooni pilt kaa. Mulle meeldib vist tohutult siukseid rõvedaid silmi joonistada ja üldse silmi ja nendega seonduvat... tuleb meelde üks T. Leary loeng visuaalsusest. Võib-olla on see sellega seotud.
Alucard on nii stiilne. Jõhker, aga stiilne. Natuke teistmoodi aga kaa üli stiilne on muidugi ka Walter C. Dornez. Hellsing seeria on ainuke anime ja manga, mis mulle tõsiselt meeldib. Ahjaa muidugi Metalocalypse kaa kui seda saab nii nimetada. Õppisingi täna natuke Dethkloki lugusid.
Ma pole nii ammu oma märkmiku lahti teinud. Peaks luuletama vahest, on küll tuju olnud luuleks aga pole lihtsalt alustanud. Täna võtan märkmiku tagataskust välja. Muidu mu niigi kehvad oskused minetuvad.
Olgu siis ma kaon sauna nüüd. Pole teada millal järgmine postitus siia ilmub. Ja ma ei viitsi enam tagant järgi kõike kirjutada niiet kui arvuti korda saan ja vb ka läpaka ühikasse saan siis on oodata igapäevast tegevust. Senikaua nägemist.
PS! Ikka kirjutage ja joonistage ja helistage mulle eks... mina küll teen nii viisi.
Päikest :)
Mu põlv paraneb ilusti, sest omas voodis on ikka kõige parem ärgata. Õde ja isa teevad mingit Taevaskoja projekti siin vahest. Mina vaatasin kõrvalt ja läksin minema, est must polnud kasu. Hakkasin joonistama jälle. Mu viimased pildid on olnud jälle mitte just kõige rõõmsama alatooniga... nagu alati. Või tegelt mõned pildid on ikka rõõmsad kaa, näiteks need siilikesed mis ma Angelale joonistasin ja see Emotsiooni pilt kaa. Mulle meeldib vist tohutult siukseid rõvedaid silmi joonistada ja üldse silmi ja nendega seonduvat... tuleb meelde üks T. Leary loeng visuaalsusest. Võib-olla on see sellega seotud.
Alucard on nii stiilne. Jõhker, aga stiilne. Natuke teistmoodi aga kaa üli stiilne on muidugi ka Walter C. Dornez. Hellsing seeria on ainuke anime ja manga, mis mulle tõsiselt meeldib. Ahjaa muidugi Metalocalypse kaa kui seda saab nii nimetada. Õppisingi täna natuke Dethkloki lugusid.
Ma pole nii ammu oma märkmiku lahti teinud. Peaks luuletama vahest, on küll tuju olnud luuleks aga pole lihtsalt alustanud. Täna võtan märkmiku tagataskust välja. Muidu mu niigi kehvad oskused minetuvad.
Olgu siis ma kaon sauna nüüd. Pole teada millal järgmine postitus siia ilmub. Ja ma ei viitsi enam tagant järgi kõike kirjutada niiet kui arvuti korda saan ja vb ka läpaka ühikasse saan siis on oodata igapäevast tegevust. Senikaua nägemist.
PS! Ikka kirjutage ja joonistage ja helistage mulle eks... mina küll teen nii viisi.
Päikest :)
teisipäev, 11. august 2009
Your halo slipping down
Ma võtsingi end kokku ja hakkasin kohe hommikult tegutsema. Angela poke's mind vahepeal küll, aga siiski ma suutsin ise kaa miskit teha. Koristasin toa ära ja hakkasin joonistama. Ma avastasin, et mul on sama kalduvus mis Alex Grey'l, ma jumaldan silmi. Joonistasin kolm väärakat silma. See joonistus oli lihtsalt see mis mul hetkel pähe tuli, mitte mingisugust suuremat tagamõtet, aga miskipärast hiljem seda pilti vaadates tekkisid mul huvitavad emotsioonid sellega seoses. Ma lubasin Krissule, et ma joonistan talle. Ma ei tea kas seda pilti sobib talle saata, see on kuidagi liiga jõhker. Ma vist joonistan Krissule ikkagi midagi toredat. Ja Angelale joonistan kaa. Mul on juba Plaan mis ma talle joonistan, aga ma veel ei ütle. Aa ja siis mul on plaanis need postiga kohale saata mis siis, et ma ise rattaga varsti nii või naa Tõrva lähen. Üle homme saan ratta korda!! Ma loodan. Aga siis igatahes me läheme tartu ja ma saan seal poes käia, kus niukseid asju müüakse. Sellest on vaid Natuke rohkem kui nädal aega, aga ma ei suuda enam kaua vastu pidada.
Eile oli huvitav päev. Ma ei teinud peaaegu mitte kui midagi. Õhtul rääkisin pikalt Angelaga telefonis. Nii kaua kui ta magama jäi. Tal on jälle hea tuju, mis on super. Nii hea oli headest asjadest rääkida. Krissuga rääkisin kaa. Ta on natuke haigeks jäänud kahjuks. Ma olen kohati väga segaduses. Mul on Kristiinast kahju, tal on nii keeruline elu tegelikult, kuigi ta ise väidab, et kõik on korras. Ta räägib mulle väga vähe ja aind vihjamisi ja ma teen nendest omi järeldusi, mis alatihti osutuvad valedeks. Raske on nii viisi. Olen suuresi segaduses ja ei taha enam üldse mingeid oma järeldusi tegema hakata. Kuulasin pärast pikalt A Perfect Cricle'i lugu ja jäin siis magama.
Eile oli huvitav päev. Ma ei teinud peaaegu mitte kui midagi. Õhtul rääkisin pikalt Angelaga telefonis. Nii kaua kui ta magama jäi. Tal on jälle hea tuju, mis on super. Nii hea oli headest asjadest rääkida. Krissuga rääkisin kaa. Ta on natuke haigeks jäänud kahjuks. Ma olen kohati väga segaduses. Mul on Kristiinast kahju, tal on nii keeruline elu tegelikult, kuigi ta ise väidab, et kõik on korras. Ta räägib mulle väga vähe ja aind vihjamisi ja ma teen nendest omi järeldusi, mis alatihti osutuvad valedeks. Raske on nii viisi. Olen suuresi segaduses ja ei taha enam üldse mingeid oma järeldusi tegema hakata. Kuulasin pärast pikalt A Perfect Cricle'i lugu ja jäin siis magama.
pühapäev, 9. august 2009
Saldejums
Huh, on kaua aega mööda läinud, kuna mu enda arvuti on katki ja pole väga saanud bloggeri lähedusse. Aga eks ma siisteen kõik tasa, jutustan natuke igast suuremast asjas mis vahe peal juhtunud.
Ööd on ilusad ja valged, sest kuu on suur ja hele. Ma jumaldan kuuvalgust see teeb mu tuju nii heaks. Ma kohati ei mõista miks inimesed peavad öösel magama kui siis on just kõige ilusam aeg. Vesi on öösel veel soojem kui päeval ja kordi pehmem ja tumedam.
Terve aja olen ma unistanud jalgrattaga sõitmisest, isegi tööl ei suuda ma muust mõelda. Mu ilus Rootsi ratas on peaaegu korras ja siis ma sõidan sellega kaugele kaugele.
Pärast seda kui ma olin mitu päeva järjest maailma parimas tujus juhtus midagi, mis tekitas minus tundeid ja mõtteid mida mul tegelikult ei tohiks olla. Aga nad on. Ma loodan et nad kaovad varsti ja ma olen taas kõige õnnelikum inimene maailmas.
Ma suutsin augusti kuu esimese nädalaga enda telefoni arve kõnelimiiti rääkida niiet ma ei saanudki eile öösel kell 3:54 saata Angelale sõnumit: "Heja! Ma kõnnin kuu valgel üksi keset metsarada, bass seljas voodi poole, et sind unes näha. Esinemine läks hästi. Igatsen sind tohutult, kalli :)" Eks ma pean nüüd isale selgeks tegema, et ma olen jälle pahandust teinud ja talle seda ka kuidagi korvama sest tema maksab mu arveid. Aga esinemine läks päriselt kaa hästi kuigi sassi läks kõvasti, aga selle eest oli emotsioon hea. Pärast koju sõites oli Oliveril täpselt nii palju bensiini et tal suri auto oma õe kodu teeotsas välja ja sai vaba jooksuga ära parkida ja mina pidin mõned kilomeetrsid kuuvalgel kõndima. See mulle täitsa meeldis.
Miks mul alati luule tuju tuleb kui ma oma märkmiku maha unustan? Pean end igate pidi kokku võtma, laisklen liiga palju, venitan asjadega. Nii ma nüüd lähen hakkan tegutsema.
Ööd on ilusad ja valged, sest kuu on suur ja hele. Ma jumaldan kuuvalgust see teeb mu tuju nii heaks. Ma kohati ei mõista miks inimesed peavad öösel magama kui siis on just kõige ilusam aeg. Vesi on öösel veel soojem kui päeval ja kordi pehmem ja tumedam.
Terve aja olen ma unistanud jalgrattaga sõitmisest, isegi tööl ei suuda ma muust mõelda. Mu ilus Rootsi ratas on peaaegu korras ja siis ma sõidan sellega kaugele kaugele.
Pärast seda kui ma olin mitu päeva järjest maailma parimas tujus juhtus midagi, mis tekitas minus tundeid ja mõtteid mida mul tegelikult ei tohiks olla. Aga nad on. Ma loodan et nad kaovad varsti ja ma olen taas kõige õnnelikum inimene maailmas.
Ma suutsin augusti kuu esimese nädalaga enda telefoni arve kõnelimiiti rääkida niiet ma ei saanudki eile öösel kell 3:54 saata Angelale sõnumit: "Heja! Ma kõnnin kuu valgel üksi keset metsarada, bass seljas voodi poole, et sind unes näha. Esinemine läks hästi. Igatsen sind tohutult, kalli :)" Eks ma pean nüüd isale selgeks tegema, et ma olen jälle pahandust teinud ja talle seda ka kuidagi korvama sest tema maksab mu arveid. Aga esinemine läks päriselt kaa hästi kuigi sassi läks kõvasti, aga selle eest oli emotsioon hea. Pärast koju sõites oli Oliveril täpselt nii palju bensiini et tal suri auto oma õe kodu teeotsas välja ja sai vaba jooksuga ära parkida ja mina pidin mõned kilomeetrsid kuuvalgel kõndima. See mulle täitsa meeldis.
Miks mul alati luule tuju tuleb kui ma oma märkmiku maha unustan? Pean end igate pidi kokku võtma, laisklen liiga palju, venitan asjadega. Nii ma nüüd lähen hakkan tegutsema.
laupäev, 1. august 2009
Fut Fut Fut Freestailo
Trianglit on kaa lõbus Jazz bändis suure publiku ees mängida, aga veel vahvam on mängida basskitarri peal kasastani poisi lugu. samas on ka väga vahva kuulata kuidas palju toredaid viiuldajaid laulu vihuvad ning "kuu thika-thaka" kuu karjuvad :)
Kui ma esimest korda laagrilisi nägin siis oli Krissu muidugi just puu otsa ronimias, mis pole tegelikult üldse imelik. Eriti keset Tartu linna ja palja jalu (siis ta vist polnudki veel paljajalu aga muu aja kõik oli). Karli isal on hullult vinge auto. Kui mina kord suureks kasvan siis ma tahan endale kaa sellist. Karl oli üldse vinge nagu alati. Tegelikult olid kõik vinged, Erik oli vinge, Georg oli vinge, Oliver oli vinge jne jne jne. Vist on siia maani vinged. Oskimo käis meil kaa külas ja meie käisime Oskimol külas. Ta on vahva nagu alati. Ta meeldis kõigile, sest ta lihtsalt on nii huvitav isiksus. Ja tema ketsid liikusid imelikul kombel kuidagi väikese tagant lükkamisega Tõrvasse. Kristiinal oli lõpuks pihus neli paari jalanõusid mida ta ühtegi jalga ei suvatsenud panna. Mu ema küsis kohe selle peale, et kas Kristiina on pohheemlane. Aga see polnud vist ainult jalanõudest tingitud. Minu meelest kogu laagri jooksul ongi kõige imelikum asi olnud see, et Kristiina on koguaeg justkui olemas olnud ja me nägime üksteist jõle tihti, aga ma igatsesin teda kõige rohkem. Teisi ma ei igatsenud sest nedega suhtlemine oli kerge, aga Kristiinaga oli kuidagi keeruline. Tundsin lausa tohutult puudust temast.
Ma ütlesin tutvustuses Reigole, et ma luuletan ja ta palus mul laagrist luuletuse kirjutada, et sellele viis ümber teha, aga see jäi tegemata. selle eest kirjutasin ühe teise luuletuse mida ma ei avalda, sest ta on saast ja selle sisu ei tähendaks enamusele mitte kui midagi. Mul oli üsna loomevaene periood. Aga see eest õppisin ma joonistama emotsioone eimillegist. Ma hakkan seda oma seinte kaunistamisel ära kasutama.
Laager oli täis huvitavaid inimesi. Eilike näiteks ei saanud absoluutselt itsitamist pidama. Angelal olid huvitavad sõbrad ja nende sugulased jne. Igaüks laagris oli omaette kiiksuga. Ma avastasin, et Angelal on kõige armsamad kõrvad üldse. Ta põsed on kaa jube vahvad. Üleüldse on ta nii vahva. Ma olen lihtsalt nii õnnelik. Ma ei saa ikka veel aru kuidas mul nii vedanud on, et ma Angelaga suhelda saan ja veel nii lähedaselt. Me vist tõesti klapime. Isegi Karl ütles seda, kes pole meid üldse kaua koos näinud ja ei tea angelast peaaegu midagi, aja ju siis oli näha, et meil on hästi.
Kirsid läksid kaarima ja siis hallitama, või muundus kärbsepüüniseks, meekooki tuli saiakoti sulguriga süüa, vaablaseid tuli palju koridori meelitada või neil päid otsast lüüa, kondenspiima ei olnudki (minu teada), kingist jäin ma ilma, vahest tuli keset ööd pool alasti ümber kolida aga muidu oli täitsa vahva. Kohe tõsiselt vahva. Väga kahju oli laagrist ära tulla. Igatsen kõiki. Isegi rohkem kui ma laagris igatsesin oma järvi, loodust, maja, arvutit, ööd, vaikust ja kõike muud, milleta ma elada ei saa. Aga nüüd on mul need olemas taas. Käisin ujumas ja saunas ning vaatasin kuud, kuulasin loodust ja nautisin üksi olekut.
Aga siiski tunnen, et ma olen praegu kõige õnnelikum inimene üleüldse ja kes arvab teisiti siis ma enne ei usu kui ta mulle elusa näite toob, kes minust õnnelikum oleks praegu.
Kui ma esimest korda laagrilisi nägin siis oli Krissu muidugi just puu otsa ronimias, mis pole tegelikult üldse imelik. Eriti keset Tartu linna ja palja jalu (siis ta vist polnudki veel paljajalu aga muu aja kõik oli). Karli isal on hullult vinge auto. Kui mina kord suureks kasvan siis ma tahan endale kaa sellist. Karl oli üldse vinge nagu alati. Tegelikult olid kõik vinged, Erik oli vinge, Georg oli vinge, Oliver oli vinge jne jne jne. Vist on siia maani vinged. Oskimo käis meil kaa külas ja meie käisime Oskimol külas. Ta on vahva nagu alati. Ta meeldis kõigile, sest ta lihtsalt on nii huvitav isiksus. Ja tema ketsid liikusid imelikul kombel kuidagi väikese tagant lükkamisega Tõrvasse. Kristiinal oli lõpuks pihus neli paari jalanõusid mida ta ühtegi jalga ei suvatsenud panna. Mu ema küsis kohe selle peale, et kas Kristiina on pohheemlane. Aga see polnud vist ainult jalanõudest tingitud. Minu meelest kogu laagri jooksul ongi kõige imelikum asi olnud see, et Kristiina on koguaeg justkui olemas olnud ja me nägime üksteist jõle tihti, aga ma igatsesin teda kõige rohkem. Teisi ma ei igatsenud sest nedega suhtlemine oli kerge, aga Kristiinaga oli kuidagi keeruline. Tundsin lausa tohutult puudust temast.
Ma ütlesin tutvustuses Reigole, et ma luuletan ja ta palus mul laagrist luuletuse kirjutada, et sellele viis ümber teha, aga see jäi tegemata. selle eest kirjutasin ühe teise luuletuse mida ma ei avalda, sest ta on saast ja selle sisu ei tähendaks enamusele mitte kui midagi. Mul oli üsna loomevaene periood. Aga see eest õppisin ma joonistama emotsioone eimillegist. Ma hakkan seda oma seinte kaunistamisel ära kasutama.
Laager oli täis huvitavaid inimesi. Eilike näiteks ei saanud absoluutselt itsitamist pidama. Angelal olid huvitavad sõbrad ja nende sugulased jne. Igaüks laagris oli omaette kiiksuga. Ma avastasin, et Angelal on kõige armsamad kõrvad üldse. Ta põsed on kaa jube vahvad. Üleüldse on ta nii vahva. Ma olen lihtsalt nii õnnelik. Ma ei saa ikka veel aru kuidas mul nii vedanud on, et ma Angelaga suhelda saan ja veel nii lähedaselt. Me vist tõesti klapime. Isegi Karl ütles seda, kes pole meid üldse kaua koos näinud ja ei tea angelast peaaegu midagi, aja ju siis oli näha, et meil on hästi.
Kirsid läksid kaarima ja siis hallitama, või muundus kärbsepüüniseks, meekooki tuli saiakoti sulguriga süüa, vaablaseid tuli palju koridori meelitada või neil päid otsast lüüa, kondenspiima ei olnudki (minu teada), kingist jäin ma ilma, vahest tuli keset ööd pool alasti ümber kolida aga muidu oli täitsa vahva. Kohe tõsiselt vahva. Väga kahju oli laagrist ära tulla. Igatsen kõiki. Isegi rohkem kui ma laagris igatsesin oma järvi, loodust, maja, arvutit, ööd, vaikust ja kõike muud, milleta ma elada ei saa. Aga nüüd on mul need olemas taas. Käisin ujumas ja saunas ning vaatasin kuud, kuulasin loodust ja nautisin üksi olekut.
Aga siiski tunnen, et ma olen praegu kõige õnnelikum inimene üleüldse ja kes arvab teisiti siis ma enne ei usu kui ta mulle elusa näite toob, kes minust õnnelikum oleks praegu.
laupäev, 25. juuli 2009
Theologue.
Hea ja pikk sürreaalne uni. Ma magasin täna poole neljani, nii et mul oli päris kõvasti aega vaadata sürre unesid. Vaatasin homseks esinemiseks selle loo kah läbi mida ma pole veel kordagi selles versioonis mänginud. Lõpust ei saanud ma absoluutselt aru, aga eks homme lives näeb mis siis saab. Igatahes saab see huvitav olema, sest kogu bändiga on see esmakordne kokku mäng siis. Isegi Karl Aksel tuleb meie esinemist vaatama, aga ega keegi teine vist ei tulegi. See polegi oluline palju meil publikut on, peaasi et me saame nii paljulegi head muusikat pakkuda. Ise asi on see, kui paljude jaoks see hea muudika on. Aga siiski laval olla ja endast kõik välja elada on ikka ülimalt hea tunne.
Tõmbasin täna alla PDF faili "Tool Book". see on ühe mõistliku tool'i fänni poolt tehtud raamat oma emale, kes huvitub muusikase peidetud sõnumitest. Seal on pea kõik lood üksipulgi lahti seletatud (välja arvatud viimane album "10 000 days", sest see polnud siis veel ilmunud) ja ülelüldse Tooli olemusest. Ehk siis igaüks leiab omale iga looga oma tähenduse. Tool ei kirjuta kunagi millegist kindlast, ta lihtsalt motiveerib inimesi endeid mõtlema panema ja võib-olla ja natuke suunama. Tool minu jaoks on väga harva muusikaline elamus. See on pigem emotsionaalne, justkui käiks psühoterapeudi juures. Kui bänd kirjutab mingi loo siis ta paneb sellesse mingi emotsiooni ja Maynard suudab seda emotsiooni tabada ideaalselt ja tema panem selle emotsiooni sõnadesse oma enda varjatud mõtetega. Paljud üritavad seda mõtet taga ajada mida just Maynard mõtles, aga minu jaoks polegi see oluline, minu jaoks on oluline see mida ma ise temakirjutatud tekstide ja muusika poolt antud emotsiooniga mõtlen. Sellega seoses tuleb mulle meede üks Alex Grey maal nimega Theologue.
Tõmbasin täna alla PDF faili "Tool Book". see on ühe mõistliku tool'i fänni poolt tehtud raamat oma emale, kes huvitub muusikase peidetud sõnumitest. Seal on pea kõik lood üksipulgi lahti seletatud (välja arvatud viimane album "10 000 days", sest see polnud siis veel ilmunud) ja ülelüldse Tooli olemusest. Ehk siis igaüks leiab omale iga looga oma tähenduse. Tool ei kirjuta kunagi millegist kindlast, ta lihtsalt motiveerib inimesi endeid mõtlema panema ja võib-olla ja natuke suunama. Tool minu jaoks on väga harva muusikaline elamus. See on pigem emotsionaalne, justkui käiks psühoterapeudi juures. Kui bänd kirjutab mingi loo siis ta paneb sellesse mingi emotsiooni ja Maynard suudab seda emotsiooni tabada ideaalselt ja tema panem selle emotsiooni sõnadesse oma enda varjatud mõtetega. Paljud üritavad seda mõtet taga ajada mida just Maynard mõtles, aga minu jaoks polegi see oluline, minu jaoks on oluline see mida ma ise temakirjutatud tekstide ja muusika poolt antud emotsiooniga mõtlen. Sellega seoses tuleb mulle meede üks Alex Grey maal nimega Theologue.
neljapäev, 23. juuli 2009
OGT
Ma olen taas muusikasse süvenenud ja siis luulesse selles muusikas ja siis selle luule mõttesse ja siis emotsiooni muusikas ja siis endasse ja siis paberisse. Ma kaotan jälle selle maailma tasandi milles enamus teisi elavad. Süvenen endasse ja ei mõista enam reaalsuse tähendust. aga tegelikult see mulle meeldibki. Ma olen suutnud lõpuks sellega leppida kes ma olen. See on uskumatult hea tunne. Muidugi saan ma alati parem olla ja alati ka püüdlen sinna poole, aga varem ma püüdlesin vaid selleks, et mitte olla see, kes praegu olen. Aga nüüd olen endaga rahul ja olen veel rohkem rahul kui suudan end arendada. Ma olen ülimalt õnnelik :)
Hakkasin täna taas oma raamatut edasi kirjutama. Maru pikk paus on kirjutamises olnud, aga see eest on selle ajaga kõvasti mõtteid kogutud ja varasemad probleemid lahendatud. Põhimõtteliselt on raamat mu peas juba valmis, ainult vajab veidi seadistamist ja kirja panemist. Kõige raskem on meelde tuletada kõik i pisidetaile mida kunagi mõelnud oled, sest kuidu tuleks raamat kui lühikse sisu kokkuvõte. Aga loomulikult saab neid detaile ka kirjutamise käigus ise juurde mõelda.
Mulle meeldib et ma suutsin taas enda loomingulise ja reaalsuse kaotanud poole üles leida. Mul on viimasel ajal nii hea olla.
"We barely remember who or what came before this precious moment,
We are choosing to be here right now. hold on, stay inside...
This holy reality, this holy experience. choosing to be here in...
This body. this body holding me. be my reminder here that I am not alone in
This body, this body holding me, feeling eternal all this pain is an illusion.
Alive
This holy reality, in this holy experience. choosing to be here in...
This body. this body holding me. be my reminder here that I am not alone in
This body, this body holding me, feeling eternal all this pain is an illusion...
Of what it means to be alive
Swirling round with this familiar parable.
Spinning, weaving round each new experience.
Recognize this as a holy gift and celebrate this
Chance to be alive and breathing
Chance to be alive and breathing.
This body holding me reminds me of my own mortality.
Embrace this moment. remember. we are eternal.
All this pain is an illusion." - Maynard James Keenan.
Hakkasin täna taas oma raamatut edasi kirjutama. Maru pikk paus on kirjutamises olnud, aga see eest on selle ajaga kõvasti mõtteid kogutud ja varasemad probleemid lahendatud. Põhimõtteliselt on raamat mu peas juba valmis, ainult vajab veidi seadistamist ja kirja panemist. Kõige raskem on meelde tuletada kõik i pisidetaile mida kunagi mõelnud oled, sest kuidu tuleks raamat kui lühikse sisu kokkuvõte. Aga loomulikult saab neid detaile ka kirjutamise käigus ise juurde mõelda.
Mulle meeldib et ma suutsin taas enda loomingulise ja reaalsuse kaotanud poole üles leida. Mul on viimasel ajal nii hea olla.
"We barely remember who or what came before this precious moment,
We are choosing to be here right now. hold on, stay inside...
This holy reality, this holy experience. choosing to be here in...
This body. this body holding me. be my reminder here that I am not alone in
This body, this body holding me, feeling eternal all this pain is an illusion.
Alive
This holy reality, in this holy experience. choosing to be here in...
This body. this body holding me. be my reminder here that I am not alone in
This body, this body holding me, feeling eternal all this pain is an illusion...
Of what it means to be alive
Swirling round with this familiar parable.
Spinning, weaving round each new experience.
Recognize this as a holy gift and celebrate this
Chance to be alive and breathing
Chance to be alive and breathing.
This body holding me reminds me of my own mortality.
Embrace this moment. remember. we are eternal.
All this pain is an illusion." - Maynard James Keenan.
teisipäev, 21. juuli 2009
Kirsid.
Käisin korjasin särgi sisse kirsse ja sõin kõik ära. Kõik! no tglt 5 tükki andsin emale kaa. aga kõik ülejäänud sõin ära.
Parandasin tammi ära täna. ja sinna oli sisse kukkunud üks pardipoeg, kes kahjuks oli juba tükk aega surnud. Veetase järves on juba üsna kõrgele tõusnud.
Ma pole tükk aega nii õnnelikku päeva näinud. Mu tuju on lihtsalt nii hea. Tantsin ja laulan ja olen muidu lollakas. Ma tantsin lollakalt isegi Daathi peale ja naeran kaa veel. Ma ei tea mis mul viga on, aga maru hea on olla. Elu on ikka ilus. Päriselt kaa :D
Avastasin täna youtubest videosid alla laadides sellise asja. Pidin end ribadeks naerma, kuna LoG on üks mu lemmikumaid bände ja nad teevad üsna br00talit muusikat. aga mulle tõsiselt meeldis see töö mis nad sellega teinud on.
Elu on nii ilus kui sa ise arvad, et see on... Päikest :)
Parandasin tammi ära täna. ja sinna oli sisse kukkunud üks pardipoeg, kes kahjuks oli juba tükk aega surnud. Veetase järves on juba üsna kõrgele tõusnud.
Ma pole tükk aega nii õnnelikku päeva näinud. Mu tuju on lihtsalt nii hea. Tantsin ja laulan ja olen muidu lollakas. Ma tantsin lollakalt isegi Daathi peale ja naeran kaa veel. Ma ei tea mis mul viga on, aga maru hea on olla. Elu on ikka ilus. Päriselt kaa :D
Avastasin täna youtubest videosid alla laadides sellise asja. Pidin end ribadeks naerma, kuna LoG on üks mu lemmikumaid bände ja nad teevad üsna br00talit muusikat. aga mulle tõsiselt meeldis see töö mis nad sellega teinud on.
Elu on nii ilus kui sa ise arvad, et see on... Päikest :)
pühapäev, 19. juuli 2009
Päikesepaiste :)
Huh nii, olen end piisavalt kogunud et teha järgmine sissekanne. Bändi sünnipäev oli üllatavalt tore, mis siis et algse kahe päeva asemel sai tähistatud vaid päeva. Kõigile maitses väga meie kodukootud vaarika siirup. Seda joodi igale asjale peale. Magama saime mingi poole kuue ajal varemalt. Kõik olid vist rahul, mina igatahes olin. Ainuke paha asi mis mul juhtus oli see et ma suutsin enda jala peale kusagilt hankida põletusvillid. Aga need juba paranevad hoogsalt, niiet pole hullu. Nägin Joeli kallikese Kadri kaa ära. Ma arvasin, et noh muusikat ta teha ei oska (Plixide sündi plix), ega ta kena kah ei ole, et ju siis on iseloom super et joel ta ära võttis, aga ei ma pidin pettuma, ja siis veel kord pettuma, ja veel ja veel. Võib-olla meie lihtsalt ei klapi ja mul on ühe inimese heade iseloomu ja mõistuse suhtes teised kriteeriumid. Igatahes ma loodan et vähemalt Joelil on temaga hästi. Mulle ta ei meeldi. Aga kõik teised olid väga toredad :).
Täna oli jube palav päev. Lausa talumatu. Ma mõtlesin hommikul, et hakkan tööle ja ehitan silda või lõhun puid või ehitan kiike või midagigi, aga ma vaatasin et ööga olin enda voodi täis higistanud õues on lämbe ja miljon kraadi kuuma. Läksin välja ja mõtlesin, et ei ma sunnin end. aga suutsin niipalju et koristasin peost jäänud asjad ära ja siis oli jaks otsas ja passisin vilus ja jahedas. Ma vist lähen ujuma kaa öösel muidu ma ei jää magama. Kuulan DÅÅTH'i jälle. See siiski on maailma parim metal bänd üldse. See muusika on nii huvitav lihtsalt. Amil on täiesti puudega. Ta peab olema, sest ükski terve mõistuse juurses olev isik ei suuda sellist muusikat välja mõelda. Tegelikult on vist terve see bänd puudega. Vähemalt oli... Uue laulja kohta ma ei tea. Praeguseni pole ta millegi hämmastavaga hakkama saanud. Vana aga küll. Minu vokaal iidol :D. Aga nad on alla käinud natuke. Seni teadmata põhjustel lahkus vana laulja ja ka sündi mees(sündimeest isegi enam ei mainita nende kodulehel). Ja nende viimase albumi kõla on veidi rohkem mainstream metali kõlaga, sama juhtus ka LoG'ga. Aga see ei loe, DÅÅTH on siiski best band ever(kui välja arvata MJK projektid, aga neid ma kuulan pigem emotsiooni ja luule pärast kui muusikalise kogemuse)
Aga olgu siis, ma kaon ujuma nüüd.
PS! 8 päeva Angela ;)
Täna oli jube palav päev. Lausa talumatu. Ma mõtlesin hommikul, et hakkan tööle ja ehitan silda või lõhun puid või ehitan kiike või midagigi, aga ma vaatasin et ööga olin enda voodi täis higistanud õues on lämbe ja miljon kraadi kuuma. Läksin välja ja mõtlesin, et ei ma sunnin end. aga suutsin niipalju et koristasin peost jäänud asjad ära ja siis oli jaks otsas ja passisin vilus ja jahedas. Ma vist lähen ujuma kaa öösel muidu ma ei jää magama. Kuulan DÅÅTH'i jälle. See siiski on maailma parim metal bänd üldse. See muusika on nii huvitav lihtsalt. Amil on täiesti puudega. Ta peab olema, sest ükski terve mõistuse juurses olev isik ei suuda sellist muusikat välja mõelda. Tegelikult on vist terve see bänd puudega. Vähemalt oli... Uue laulja kohta ma ei tea. Praeguseni pole ta millegi hämmastavaga hakkama saanud. Vana aga küll. Minu vokaal iidol :D. Aga nad on alla käinud natuke. Seni teadmata põhjustel lahkus vana laulja ja ka sündi mees(sündimeest isegi enam ei mainita nende kodulehel). Ja nende viimase albumi kõla on veidi rohkem mainstream metali kõlaga, sama juhtus ka LoG'ga. Aga see ei loe, DÅÅTH on siiski best band ever(kui välja arvata MJK projektid, aga neid ma kuulan pigem emotsiooni ja luule pärast kui muusikalise kogemuse)
Aga olgu siis, ma kaon ujuma nüüd.
PS! 8 päeva Angela ;)
neljapäev, 16. juuli 2009
Vesi
Ma magasin jälle sisse. Bändiproovi loomulikult. Aga see eest oli väga sisukas proov, panime enam vähem oma esinemis kava paika ja ma sain mõned lood kaa selgeks mida ma polnd enne mänginudki. Vahva oli üle pika aja Siimu kah näha. Arutasime bändi sünnipäeva asju kaa natuke. Peale proovi läksime meelise juurde grossingusse. Väga vahva oli, ainult et käed väsitab jubedalt ära see kummidest venitamine. Minu kaalule polnud vastavat niiet pidin palju tööd tegema et maani saaksin jalad. Nägin Arminit seal üle pika aja. Kodus vaatasin filmi "The passion of the christ". Ma ütleks et ühed mu elu kõige mõttetumalt sisustatud kaks tundi. Ma oleks pidanud ikka South Parki kuulama, aga ei, tänu sellele et nad seda seal mõnitasid pidin ma just seda vaatama. Siis avastasin, et Anti on kaa siia ilmunud. Neid õe sõpru ikka tilgub vaikselt siia. käisin saunas just ja ujumas kaa. Ma armastan öist vett. See on kuidagi nii salapärane ja tume. Üldse on vesi üks väga imelik asi. Sellele saab toetuda, aga saab ka sisse minna, seda on eluks vaja aga ta võib olla ka hukatuseks, ta on nii pehme ja hea. Vesi on üks imelisemaid asju siin maailmas mu meelest. Ma passisin tükk aega keset vett ja lihtsalt silusin veepiiri ja tekitasin laineid ja mõnulesin.
Vesi
Peegelpind
tume ja sile
näen sealt sind
kuigi öö on pime
kui sügav?
ei tea
palju lubav
vesi soe ja hea
kerge laine
teisega lõikub
ebamaine
pilt seal kõikuv
silun vett
käed ei vaju
olla hea sest et
sinu lähedust tajun
Vesi
Peegelpind
tume ja sile
näen sealt sind
kuigi öö on pime
kui sügav?
ei tea
palju lubav
vesi soe ja hea
kerge laine
teisega lõikub
ebamaine
pilt seal kõikuv
silun vett
käed ei vaju
olla hea sest et
sinu lähedust tajun
kolmapäev, 15. juuli 2009
Udu...
Mõnus päev oli. Tegin palju tööd ja sõitsin ATV-ga. Varsti ongi sild valmis. Õde tuli kaa täna koju ja tõi isegi Maire kaasa. Aga mina läksin siis varsti Oliveri poole sest tal oli igav. Tegime süüa ja sauna kaa. Saun sai nii kuum et seal ei saanud olla enam. Siis tuli oliveril uni peale ja ta läks magama, mina aga jalutasin vaikselt läbi öise metsa koju. Öö on nii ilus, eriti see udu mis väljadel on. Ainult et kõige selle ilu sees oli muidugi jõle koerte haukumine. Ma tõesti ei saa aru miks on vaja neil elukatel nii palju lärmi kogu aeg teha. Aga ma olen igatahes kindel, et mul tuleb üli hea uni täna. Head ööd!
teisipäev, 14. juuli 2009
Puhata!
Ma mõtlesin, et täna tuleb siuke lebotamise päev, aga ei, isa ajab hommikul ülesse:"Trimmerdama ja kohe!" Mu niigi valusad õlad said täna mitu tundi tunda trimmeri rihma raskust. Aga pärast sai ikkagi lebotada. Mitte midagi kasulikku ei teinud. Laulsin täna Angelale Dååth - Child Says. See on see laul mida ma alati laulan, sest seda on nii mõnus laulda, kuigi ma üldse ei oska, aga eks ma harjuta võib-olla kunagi oskan kaa :) Ja siis mängisin talle Skypes bass kitarri kaa. Temal olid klapid peas ja istus diivanil õde oli tal arvutis ja siis ma panin veebikaamera tööle niiet Angela kuulis heli ja Krissu nägi pilti. Ma avastasin et on tervelt kaks nädalat veel laagrini. Ma ei tea kuidas ma nii kaua vastu pean.
pühapäev, 12. juuli 2009
Woodstock reborn!
Jah just nii see on. Lelle Alternatiiv on Eesti uus Woodstock. Üli vinge oli/on(sest veel kestab, tulin enne lõppu ära) . Ja ma saingi Börtega lavale :D see oli tõsiselt vinge. Ma sain *mängida* lugu Annan alla. Mul hakkas süda rinnus natuke lööma kui ainult bass kõlas, aga sain hakkama ja elamus oli super. enne seda pidin veel Siimu kainestama sest muidugi Börte kitarrist ei saa ju enne esinemist alkoholi tarvitamata jätta. Teistest bändidedt oli super head Guiseppe Perverdi Bigband, mille ajal ma mosh pitis suutsin enda ilusa "bassist" märgi katki teha :( aga siiski elamus oli super. Järgmisel päeval käisin vaatamas soome bändi nimega Define. See on tõsiselt hea bänd, eriti soolokitarrist. Ja siis ma sain neilt plaadi nende demodega, tglt isegi kaks aga ühe andsin Mardile kuulamiseks sets tal oli selle bändi ajal naiste sebimisega tegemist. Pärast seda käisin vaatamas Eesti bändi nimega Catalena. Tõsiselt hea bänd mille ajal sai end ikka tõsiseks makaroniks headbangitud. Keset nende esinemist tuli minu kõrvale üks pikkade juustega mees kes hakkas paaniliselt enda käsi vastu lava peksma samal ajal headbangides ja karjudes F**K f**k f**k... siis mingi aja puhkas(vist ei tundud oma käsi enam) ja hakkas jälle peale. Sel hetkel tundus, et mul on natuke ohtlik olla, aga muidu oli super. Seltskond oli vahva, sai palju nalja ja muud huvitavat... nagu Woodstockis ikka. Täna siis hakkasime koju minema. Erineval kohale saamisest, kui hääletamisel läks väga hästi ja saime Otepäält otse Viljandi ja siis rongiga otse Lelle, läks meil tagasi saamine läbi kivide ja kuuma asfaldi. Kõigepealt oleks peaaegu rongist maha jäänud sest me ei saanud aru millisele perroonile ta tuleb ja oleks peaaegu Tallinna rongile läinud. Ja siis me jooksime kiiruga mille käigus ma kaotasin kuhugi oma lamamismati. siis viljandi jõudes hakkasime hääletamis kohta minema kui mulle äkki meenub et ma unustasin oma joogipudeli rongi mis oli hämmastavalt suur viga ja miskipärast ei käinud me ka poest vahepeal läbi. Ja siis me hääletasime ja hääletasime ja kõndisime ja hääletasime ja kõndisime ja puhkasime ja kõndisime veel ja ei ükski auto ei taha meid peale võtta. Olime juba surm väsinud, mul olid jalad valusad kõht valus, sest ta oli tühi, õlad valusad koti kandmisest, kael vasul pikast headbangimisest ja kurk kuiv joogi janust. Ja nii me läksime kuni mul sai villand ja helistasin isale et ta mulle järgi tuleks, aga muidugi natukese aja pärast võtab meid esimene auto peale. Selle tädikesega oli üsna hirmus sõta sest ta ei osanud üldse teeäärde tõmmata ega ka tee peal väga stabiilselt püsida, õnneks ta ei vedanud meid väga kaugele, sest see oli tõesti jube. Natukese aja pärast võttis uus auto peale ja saime mustlasse, seal kõndides näeme seda sama autot ja juht küsib et ega me veel edasi taha et tal seal pool veel asjaajamisi. Ja nii me saimegi natuke maad veel edasi kus vaikselt kõndides lõpuks tuligi isa vastu. Ja nüüd ma olen kodus... Ja igatsen Lelle tagasi. Igatsen neid pikki hommikusi poejärjekordi kus tuli arvestada tunniajase ootamisega, et saada pudelit vett, igatsen seda lehmasõnnikuga kaetud välja kus me telkisime, igatsen neid kõiki karvaseid ja sulelisi metalliste, punkareid ja rokkareid kellega selle suurepärase aja veetsin jne jne igatahes igatsen Lellet. Järgmine aasta uuesti igal juhul.
neljapäev, 9. juuli 2009
Sürrealism.
Ma näen tohutult palju unesid, mu uni on rahutu kuna ma ärkan koguaeg ülesse, sest mu uned on nii sürrid. Ma ei saa enam üldse aru mis minu mõistusega toimub... tujud vahetuvad kiirelt, fantaasia on piiramatu, kujutlusvõime on üüratult suur, kõik mu mõtted on nii sürrid. Ma isegi tegin täna nii et ma istusin maha ja jäin jälgima oma mõtteid. Lihtsalt vaatasin millega mu mõistus nüüd hakkama saab. See oli üle pika aja kõige huvitavam kogemus üldse. Mida kõike mu teadvus ka välja ei suutnud mõelda ja lisaks veel tohtutu visuaalne, heliline ja ka füüsiline kujutlusvõime. see oli midagi väljaspool seda maailma. Lisaks sellele leidsin tööd tehes ka neli neljalehelist ristikheina lehte. Tegelikult kuus kui arvetsada seda mis ma katki trimmerdasin ja ka see mulle ma kogemata võttes pooleks tegin. Või siis seitse koos sellega mille lähemal uurimisel selgus et neljas leht on ühega tugevalt kokku kasvanud järelikult see ei loe. Mõned otsivad neid hullu pööra, aga mina pean trimmerdades pingutama et neid mitte tähele panna. Neid on kõik kohad täis, ma leian neid aastas kümnete kaupa. Need torkavad lihtsalt silma, kuna nad on korrapärases süsteemis korrapäratud asjad. Ma ei viitsi neid enam isegi korjata, kuigi olen harjunud. Ega ma ei usugi, et nad õnne toovad aga miskipärast olen neid ikka alles hoidnud(ja ka kõvasti kaotanud).
Homme lähen Lelle :) registreerisin end ka realityshow "Börte otsib bassimeest" liikmeks. Eks näis kas saan ka seal lavale. Sain orkutis siukse kirja:
Adnro:
Ansambel Börte kuulutab välja realityshow „Börte otsib bassimeest“.
Pooletunnine tõsielusaade viiakse läbi sel nädalavahetusel toimuvad muusikafestivalil Lelle Alternatiiv. Saatest oodatakse osa võtma kõiki, kes tunnevad mingil määral Börte loomingut ja on valmis koos bändiga lavalaudadel üles astuma. Õige kandidaat peab teadma, milline basskitarr välja näeb ja kuidas seda käes hoitakse, nägema laval atraktiivne välja ja tahtma esineda. Pillimängu oskus ei ole vajalik. Seega võib showd „Börte otsib bassimeest“ nimetada ka parima õhubassisti konkursiks.
Kõik, kes soovivad projektist osa võtta, palume kontakteeruda hiljemalt reedeks, 10.juuliks aadressil brte@planet.ee. Kirja kindlasti lisada selgitus, miks just Sina peaksid valituks saama. Saadetud avaldustest valib bänd välja 5 õnnelikku, kes Lelles bassimehe rolli täita saavad.
Kuna Börte bassimees Mirko suundus juuli algul isamaad teenima, vajab bänd uut liiget. Seega ei ole välistatud, et mõni eriti väljapaistev osaleja ka mänguoskust tõestades Börte ajutiseks bassimeheks saab.
Parimate soovidega,
Ansambel Börte
Ja nii ma siis registreerisingi. Igatahes on mul plaan homme lelle jõuda. Hommukul hakkame Mardiga Otpäält Viljandi poole hääletama ja sealt siis edasi Lelle. Lelles on iga aasta tore olnud. See aasta on küll palju mõttetuid bände aga seltskond on siiski peamine mis lelle eriliseks teeb. See on nagu Woodstock'i taassünd :) Ma näen seal kindlasti palju tuttavaid pürksist ja nõost ja mujalt kaa kindlasti.
Homme lähen Lelle :) registreerisin end ka realityshow "Börte otsib bassimeest" liikmeks. Eks näis kas saan ka seal lavale. Sain orkutis siukse kirja:
Adnro:
Ansambel Börte kuulutab välja realityshow „Börte otsib bassimeest“.
Pooletunnine tõsielusaade viiakse läbi sel nädalavahetusel toimuvad muusikafestivalil Lelle Alternatiiv. Saatest oodatakse osa võtma kõiki, kes tunnevad mingil määral Börte loomingut ja on valmis koos bändiga lavalaudadel üles astuma. Õige kandidaat peab teadma, milline basskitarr välja näeb ja kuidas seda käes hoitakse, nägema laval atraktiivne välja ja tahtma esineda. Pillimängu oskus ei ole vajalik. Seega võib showd „Börte otsib bassimeest“ nimetada ka parima õhubassisti konkursiks.
Kõik, kes soovivad projektist osa võtta, palume kontakteeruda hiljemalt reedeks, 10.juuliks aadressil brte@planet.ee. Kirja kindlasti lisada selgitus, miks just Sina peaksid valituks saama. Saadetud avaldustest valib bänd välja 5 õnnelikku, kes Lelles bassimehe rolli täita saavad.
Kuna Börte bassimees Mirko suundus juuli algul isamaad teenima, vajab bänd uut liiget. Seega ei ole välistatud, et mõni eriti väljapaistev osaleja ka mänguoskust tõestades Börte ajutiseks bassimeheks saab.
Parimate soovidega,
Ansambel Börte
Ja nii ma siis registreerisingi. Igatahes on mul plaan homme lelle jõuda. Hommukul hakkame Mardiga Otpäält Viljandi poole hääletama ja sealt siis edasi Lelle. Lelles on iga aasta tore olnud. See aasta on küll palju mõttetuid bände aga seltskond on siiski peamine mis lelle eriliseks teeb. See on nagu Woodstock'i taassünd :) Ma näen seal kindlasti palju tuttavaid pürksist ja nõost ja mujalt kaa kindlasti.
kolmapäev, 8. juuli 2009
Maasikad!!
Niiii palju maasikaid, millest sain moosi tehtud(osa sõin niisama kaa ära). Aga maasikad on head. täitsa hull kuidas aeg lendab kui sa mitte midagi meeldejäävat ei tee. Varsti ongi juba Lelle Alternatiiv ja vist häälega viljandi ja sealt rongiga? Aga jah siis varsti teeme demo valmis RB-ga. Ahjaa muidugi. Palju õnne Remaining Bullet, oled nüüd kahe aastane Br00tal bändihakatis. Varsti on esinemine kaa ja siis ongi juba ju laager. oi ma ei kujuta ette mis seal kõik juhtuma hakkab. Igatahes ma näen Angelat seal :) ja siis näen veel palju sõpru ja tuttavaid. Karliga juba valime lugusid, mida koos jämmida(mina bassil tema soolokidral). Õppisin täna natuke origamit. Võltisin liblika, kala, krokodilli ja koaala. Suht vahva :) Täna vihma sadas niiet mul polnud väga suurt tahtmist õue minna ja tööle kah selle pärast ei läinud. Istusin toas ja kuulasin Maynardit... ja sõin maasikaid.
teisipäev, 7. juuli 2009
Huh!
Tegelikult ju oli tore päev. Niitsin niikaua kuni mu vasak õlg ära suri, aga ma olin õnnelik, sest viimaks ometi sain tööd. Käisin täna õhtul metsas ja avastasin et mu kodu siiski on peaaegu täiuslik, isegi meri on natuke olemas kui väga tahta. Metsa taga on siuke järv kus on palju kajakaid ja siuke olemus nagu oleks mere ääres, kuigi see pole päris see, aga hädapärast ajab asja ära. Mets on praegusel ajal täielik dšungel, hullult vahva. Käisin täna sellel põllul kaa kus kasvab see hullult mõnus rohi. Selgus et ma ei saagi homme bändi proovi minna. Kurja!! Juba mitmendat korda järjest ja homme on bändi sünnipäev kah ja mina magan selle maha. Aga armuda on tore ja kui sul on keegi armas ja hea siis on kaa tore ja kuisa temaga käid siis on veel toredam :). Mul läheb hästi! Ainult et ma võiks tõsiste asjadega veidi hoolikam olla, sest kedagi armast ja head on ka paha kaotada. Loodan et ta andestab mulle, tõsiselt loodan. Ta on mu parim sõber üldse. Aga muidu on ju elu ilus :) ...
Kunagine ammune luuletus toredale inimesele:
Uni
Laman vaikselt oma voodis
täpselt põrandaga loodis.
Tahaks jääda magama
kuid miks ei suuda, ei jaga ma.
Väsinult ma silmad sulen
kuid siiski und mul ikka ei tule.
Vähkren voodis siia sinna.
Uni tahab ära minna.
Lõpuks lähen alla kööki
võtan külmikust ma sööki
vorsti, juustu, võid ja piima
kõrvale ka pitsi viina.
Võileib maitseb ime hää
sakummiks viinale ta pääl.
Söödud joodud lähen ma
üles voodi magama.
Tundub ühes toiduga
alla sõin ma une kaa.
haigutan vaid korra ja
jäängi kohe magama.
Head ööd!
...Lähen vaatan unesid nüüd.
Kunagine ammune luuletus toredale inimesele:
Uni
Laman vaikselt oma voodis
täpselt põrandaga loodis.
Tahaks jääda magama
kuid miks ei suuda, ei jaga ma.
Väsinult ma silmad sulen
kuid siiski und mul ikka ei tule.
Vähkren voodis siia sinna.
Uni tahab ära minna.
Lõpuks lähen alla kööki
võtan külmikust ma sööki
vorsti, juustu, võid ja piima
kõrvale ka pitsi viina.
Võileib maitseb ime hää
sakummiks viinale ta pääl.
Söödud joodud lähen ma
üles voodi magama.
Tundub ühes toiduga
alla sõin ma une kaa.
haigutan vaid korra ja
jäängi kohe magama.
Head ööd!
...Lähen vaatan unesid nüüd.
esmaspäev, 6. juuli 2009
Tühi päev...
Ei teinud midagi kasulikku täna, passisin tühja. Oleksin võinud väljagi minna ja pilvi vaadata vms, aga ei passisin toas ja vaatasin virelevat ekraani. Noh korra käisin väljas aga see ei loe sest see oli selleks et tööd teha ja kõik oluline jäi ju nägemata. Käin liiga palju silmad kinni ringi. ... Deamn, ma võiks üldse ringi käia vahest.
Homsest hakkan korralikuks :)
Homsest hakkan korralikuks :)
pühapäev, 5. juuli 2009
Laulupidu!
Kuradima kahju, et ma sinna minna ei saanud. Aga pole hullu mul koduski põnev. Pesin täna ema autot ja oleks sellega peaaegu vastu posti sõitnud (jälle) kui sauna juurde sõitsin.
Kõigil on nii kiire, nii palju tegemist, aga mina hakkasin igavusest tuba koristama ja koristasingi ära. Ma olen jälle Maynardi avastanud. Olen liiga palju mõtlema hakanud... tekivad jälle hetked. Ma jälle vahest ei mõista nn. reaalsuse olemasolu. Võib-olla ka igatsen liiga palju. Peale selle avastasin et minu lemmik tegevuses, ehk siis mingi huvitava teema üle artutlemine, sobib ka teistele kuid mitte siis kui mina seal osalen. Võib-olla me lihtsalt ei klapi temaga. Aga muidu on ju tore :)
Oh kurja, küll see armumine on ikka imelik asi.
PS! mõtle vähem ja tegutse rohkem.
Kõigil on nii kiire, nii palju tegemist, aga mina hakkasin igavusest tuba koristama ja koristasingi ära. Ma olen jälle Maynardi avastanud. Olen liiga palju mõtlema hakanud... tekivad jälle hetked. Ma jälle vahest ei mõista nn. reaalsuse olemasolu. Võib-olla ka igatsen liiga palju. Peale selle avastasin et minu lemmik tegevuses, ehk siis mingi huvitava teema üle artutlemine, sobib ka teistele kuid mitte siis kui mina seal osalen. Võib-olla me lihtsalt ei klapi temaga. Aga muidu on ju tore :)
Oh kurja, küll see armumine on ikka imelik asi.
PS! mõtle vähem ja tegutse rohkem.
laupäev, 4. juuli 2009
Jäi mainimata, et seal katusel olles ja luuletusi kirjutades nägin metsast tulevat mingit elukat. kui ta julgel sammul lähemale tuli sai selgeks et see oli rebane. Ju ta mind vist siis seal maja otsast ei näinud kuna ei osanud nii ootamatusse kohta vaadata ja ta nuuskis seal üsna julgelt ringi ja kadus järgmisesse metsa. Ja veel juhtus minuga imelik lugu täna. Istun mina rahulikult bass kitarr süles kui heliseb telefon tundmatu numbriga. Teisel pool toru kostub väga purjus kuid siiski tuttava mehe hääl, kes küsib minult et miks ma HRL-l pole, et ma ju võiks olla. ma vastasin et mul pole raha hetkel nii palju ja miskipärast unustasin küsida kellega ma räägin. Niiet üleskutse kõigile HRL-l käinutele: on tarvis tuvastada 03.07.09 umbes kell 18:53 vägagi purjus olnud isiksus, kes helistas mulle ja kurtis muret, et miks puudun mina nii üllalt ürituselt. kõigil kellel on infot selle meesterahva kohta võtke minuga ühendust.
Minu esimene!
Tere!
See on minu esimene blogi sissekanne. (issand kui ebaoriginaalne)
Eks ma siis alusta juttu oma tegemistest.
Täna ärkasin hilja nagu suvepäevale kohane, tööd ei viitsinud täna miskipärast tega. Lihtsalt ei olnud tuju ja ei teinud, kuigi oleks pidanud. Selle asemel ma hoopis otsustasin et ma täiustan oma ilusaid puhtaid puitseinu mõne kritseldusega. Seekord hakkasin joonistama minu ja Rolandi(mu ühika toakaaslane) poolt välja mõeldud tegelasi kau nimega Ants ja ta koer Ruudi (kes tegelikult on tigu) ja siis nende sõbrad. Aga kahjuks keset joonistamist läks mu puidukõrvetajal jälle volframtraat katki ja ma lihtsalt ei viitsinud seda parandada jälle niiet eks ma teen seda homme edasi.
Igavusest ja igatsusest suunitletuna läksin ma õhtul välja jalutama niiöelda inspiratsiooni otsima ja leidsin kaa. Kuigi enne seda tuli mul põgeneda kastemärja rohu ja verenäljas sääskede eest. Pelgupaika nende eest leidsin ma vana lauda (nüüdsest prooviruum kus kahjuks proove ei toimu eriti) katusel. Sealt oli hea vaade ühele mu järvele ja siis teisel pool oli ilus kuu ja mets. seal istudes tuligi inspiratsiooni tervelt kolmeks luuletuseks.
***
Loodusvaikus
Loodusvaikus mind lämmatab,
vaikus täis lärmi.
Mind tõesti see hämmastab,
kuidas vaikuses on värvi.
Kerge uduloor veel ujub
kui konn see dirigeerib koori
neid saadab orkester sujuv
ja sirtsud, linnud teevad proovi.
Sääsed toidulaual teevad kisa,
ei saa isu täis mu verest.
Kalaparved nõuavad lisa
nad ju toituvad sääseperest.
Ärge lärmake, mu pea lõhub!
Lootsin leida vaikust
arvasin, et oleks tõhus
keset tühja loodust leida vaikust.
Kuid eksisin ma rängalt,
pole tühjust pole vaikust,
kuidas kirevase päralt
olemas on sõna loodusvaikus!
***
Katus
Katki korsten on,
ma näen,
sest istun katusel.
Need kes kolde ees
ei teagi,
miks tuli ei lõõma.
Viil mäda on
ma tean,
sest istusin katki.
Magav laps
ei mõista,
miks vett tilgub pähe.
Herilastel pesa on.
Katuse alla
nad poevad sisse.
Ai kui valus on!
Karjub taat,
kui kiikab pööningule.
Kuid siin katusel
pole kohta,
kus oleks hea.
All majas seal
kelde ees
mul oleks soe.
***
Ära jõllita mind!
Mul hakkab jube.
Kas olen ma jaganud lube,
kas olen ma vahtinud sind?!
Tunnistan, jah,
olen küll sind vaadanud
ka sinu järele oodanud.
Sul õigus mind jälgida kah.
Kuid siis polnud sa selline,
sa paistsid ilus,
tõusid kaunilt puude vilust,
vaikne, rahulik ja hellake.
Aga nüüd suur jõletis,
ablas piiluja puude vahelt.
mul külmavärinaidki vahest
sa tekitad kole koletis.
...sind taas jäin vaatama,
taas puhked õitsele,
kollane õis puhkeb õitsele.
Miks jäin sind kartma ma?
Nüüd mõistan mu kallis.
Olid kadunud kaua,
puudusid kui leib söögilaualt.
terve aja istusin päevas hallis.
Armukadedus võitis truu.
Olid kaugel,
usaldus rauges.
Anna andeks, mu kallis Kuu.
See on minu esimene blogi sissekanne. (issand kui ebaoriginaalne)
Eks ma siis alusta juttu oma tegemistest.
Täna ärkasin hilja nagu suvepäevale kohane, tööd ei viitsinud täna miskipärast tega. Lihtsalt ei olnud tuju ja ei teinud, kuigi oleks pidanud. Selle asemel ma hoopis otsustasin et ma täiustan oma ilusaid puhtaid puitseinu mõne kritseldusega. Seekord hakkasin joonistama minu ja Rolandi(mu ühika toakaaslane) poolt välja mõeldud tegelasi kau nimega Ants ja ta koer Ruudi (kes tegelikult on tigu) ja siis nende sõbrad. Aga kahjuks keset joonistamist läks mu puidukõrvetajal jälle volframtraat katki ja ma lihtsalt ei viitsinud seda parandada jälle niiet eks ma teen seda homme edasi.
Igavusest ja igatsusest suunitletuna läksin ma õhtul välja jalutama niiöelda inspiratsiooni otsima ja leidsin kaa. Kuigi enne seda tuli mul põgeneda kastemärja rohu ja verenäljas sääskede eest. Pelgupaika nende eest leidsin ma vana lauda (nüüdsest prooviruum kus kahjuks proove ei toimu eriti) katusel. Sealt oli hea vaade ühele mu järvele ja siis teisel pool oli ilus kuu ja mets. seal istudes tuligi inspiratsiooni tervelt kolmeks luuletuseks.
***
Loodusvaikus
Loodusvaikus mind lämmatab,
vaikus täis lärmi.
Mind tõesti see hämmastab,
kuidas vaikuses on värvi.
Kerge uduloor veel ujub
kui konn see dirigeerib koori
neid saadab orkester sujuv
ja sirtsud, linnud teevad proovi.
Sääsed toidulaual teevad kisa,
ei saa isu täis mu verest.
Kalaparved nõuavad lisa
nad ju toituvad sääseperest.
Ärge lärmake, mu pea lõhub!
Lootsin leida vaikust
arvasin, et oleks tõhus
keset tühja loodust leida vaikust.
Kuid eksisin ma rängalt,
pole tühjust pole vaikust,
kuidas kirevase päralt
olemas on sõna loodusvaikus!
***
Katus
Katki korsten on,
ma näen,
sest istun katusel.
Need kes kolde ees
ei teagi,
miks tuli ei lõõma.
Viil mäda on
ma tean,
sest istusin katki.
Magav laps
ei mõista,
miks vett tilgub pähe.
Herilastel pesa on.
Katuse alla
nad poevad sisse.
Ai kui valus on!
Karjub taat,
kui kiikab pööningule.
Kuid siin katusel
pole kohta,
kus oleks hea.
All majas seal
kelde ees
mul oleks soe.
***
Ära jõllita mind!
Mul hakkab jube.
Kas olen ma jaganud lube,
kas olen ma vahtinud sind?!
Tunnistan, jah,
olen küll sind vaadanud
ka sinu järele oodanud.
Sul õigus mind jälgida kah.
Kuid siis polnud sa selline,
sa paistsid ilus,
tõusid kaunilt puude vilust,
vaikne, rahulik ja hellake.
Aga nüüd suur jõletis,
ablas piiluja puude vahelt.
mul külmavärinaidki vahest
sa tekitad kole koletis.
...sind taas jäin vaatama,
taas puhked õitsele,
kollane õis puhkeb õitsele.
Miks jäin sind kartma ma?
Nüüd mõistan mu kallis.
Olid kadunud kaua,
puudusid kui leib söögilaualt.
terve aja istusin päevas hallis.
Armukadedus võitis truu.
Olid kaugel,
usaldus rauges.
Anna andeks, mu kallis Kuu.
Tellimine:
Postitused (Atom)