Theologue.

Hea ja pikk sürreaalne uni. Ma magasin täna poole neljani, nii et mul oli päris kõvasti aega vaadata sürre unesid. Vaatasin homseks esinemiseks selle loo kah läbi mida ma pole veel kordagi selles versioonis mänginud. Lõpust ei saanud ma absoluutselt aru, aga eks homme lives näeb mis siis saab. Igatahes saab see huvitav olema, sest kogu bändiga on see esmakordne kokku mäng siis. Isegi Karl Aksel tuleb meie esinemist vaatama, aga ega keegi teine vist ei tulegi. See polegi oluline palju meil publikut on, peaasi et me saame nii paljulegi head muusikat pakkuda. Ise asi on see, kui paljude jaoks see hea muudika on. Aga siiski laval olla ja endast kõik välja elada on ikka ülimalt hea tunne.

Tõmbasin täna alla PDF faili "Tool Book". see on ühe mõistliku tool'i fänni poolt tehtud raamat oma emale, kes huvitub muusikase peidetud sõnumitest. Seal on pea kõik lood üksipulgi lahti seletatud (välja arvatud viimane album "10 000 days", sest see polnud siis veel ilmunud) ja ülelüldse Tooli olemusest. Ehk siis igaüks leiab omale iga looga oma tähenduse. Tool ei kirjuta kunagi millegist kindlast, ta lihtsalt motiveerib inimesi endeid mõtlema panema ja võib-olla ja natuke suunama. Tool minu jaoks on väga harva muusikaline elamus. See on pigem emotsionaalne, justkui käiks psühoterapeudi juures. Kui bänd kirjutab mingi loo siis ta paneb sellesse mingi emotsiooni ja Maynard suudab seda emotsiooni tabada ideaalselt ja tema panem selle emotsiooni sõnadesse oma enda varjatud mõtetega. Paljud üritavad seda mõtet taga ajada mida just Maynard mõtles, aga minu jaoks polegi see oluline, minu jaoks on oluline see mida ma ise temakirjutatud tekstide ja muusika poolt antud emotsiooniga mõtlen. Sellega seoses tuleb mulle meede üks Alex Grey maal nimega Theologue.