The Architect

Küsi ja sa saad vastuseid. Mingeid kindlasti. Kes otsib see leiab. Minule on vastused liiga lihtsalt tulnud. Selle pärast ma kahtlengi nende tõesuses.Mitte kõigis muidugi. Mõned vastused on tulnud läbi tule, vee ja torude. Mõned vastused kasvavad meie nina all, aga me ei oska neid leida, või siis ei oska neid hinnata. Mida rohkem vastuseid me saame, seda rohkem küsimusi meil tekib. Seoste võrgustik. Aga jah, ma usun, et see on hulluks minemist väärt. Küsige, uurige, otsige sealt, kust te varem pole otsinud. Kõige tõenäolisem koht kuhu te ilmselt pole vaadanud on universum teie sees. Kõiki vastuseid ei ole väljas. Kasutage oma potensiaali. Kasutage oma meeli.

Muusika räägib minuga! Make it stop!

Igatsen oma märkmiku. Lolli peaga unustan seda igale poole.

Kuidas saab nii olla, et varahommikul teed silmad lahti ja esimese tunni jooksul näed hirmsat sündmust ja kogu su kurbus, viha ja pahameel lasub sellele. Ja siis sa kõnnid eemale ja jätad selle kõik sinna ja edasine päev on naeratusi täis. Päev mil sa naeratad rohkem kui nädala jooksul kokku. Kas tragöödia tegi mu päeva ilusaks? Need asjad ju vist ei tööta sedasi?

Kui ma unistan päriselust. Asjade põhjal mis siin on. Loon nendest oma peas asju, mida siin ei ole. Aga siis hiljem tuleb siiski välja, et on. Kas mul on lihtsalt liiga elav kujutlusvõime ja leian olematut olemises ja vastupidi? Või siis ma olen arhitekt. Loon omale maailma. Loon olematutest olemise. Siis me oleme kõik arhitektid? Aga enamik lihtsalt ei teadvusta seda endale. Nende potensiaal jääb varju väi kandub mujale. Me oleme kõik üks teadvus. (ma tean, et enamik teist ei mõista seda) Me oleme Jumal. Ja midagi suurt on tulemas. Ma nii loodan.

Armumine on tüütu, kui sa igavene argpüks oled.
Hops!

Daydream, I fell asleep amid the flowers for a couple of hours on a beautiful day

Eestis on vahvad ametnikud. Neid on nii palju, et lugeda neid keegi ei viitsi, peale nede ametnike kes ametnike loevad. Iga ametnik tahab näidata, et ta on oluline. Igatahes meile saatis üks vahva ametnik kirja, milles ta teatas, et me peame aastaks 2015 rajama oma pisikesele ojale rajatud paisule kalatrepi. Need olematud kalad, keda iial pole selles ojas, mis kohati ära kuivab, kunagi elanud, tahavad kindlasti mööda seda vesitreppi üles ja alla karelda. Lisaks sellele arvas ametnik, et kuna me oleme pool sajandit tagasi ojakese suureks paisutanud ja sellest järve teinud, siis peame me taotlema veekasutusloa. Ei, tegelikult ma mõistan armast ametniku, ta ju vaid tahab seadust järgida, aga kahjuks ei oska ta ajusid kasutada ja mõelda, kus seda seadust oleks mõtekas rakendada ja kus mitte.

Indian Chief "Two Eagles" was asked by a white U.S. government official, "You have observed the white man for 90 years. You've seen his wars and his technological advances. You've seen his progress, and the damage he has done."
The Chief nodded in agreement.
The official continued, "Considering all these events, in your opinion, where did the white man go wrong?"
The Chief stared at the government official, then replied.
"When white man find land, Indians running it, no taxes, no debt, plenty buffalo, plenty beaver, clean water. Women did all the work. Medicine man free. Indian man spend all day hunting and fishing: all night having sex."
Then the Chief leaned back and smiled....
"Only white man dumb enough to think he could improve system like that."

Kas surm on olnud alati vikatiga? Ma ei usu, et ta enam vikatiga on. Ja ma ei usu, et ta ka millalgi ammu vikatiga oli. Kujuta ette kiviajal, kui inimene suri ja nägi surma ja tema vikatit, siis mõtles:"Mida kuradit asi see veel on?" Tänapäeva lapsed ei tea niiguinii enam mis vikat on ja kui nemad kord surevad mõtlevad nad:"Mida kuradit see veel on?" Loogilisem oleks kui Surm tänapäeval muruniidukiga ringi paarutaks.

Butterfly Jean and her lawnmower dreams
She waited all day but her boy
Played away with a rainbow child
So fly away Jean
A fly away Jean

Ma olen muusikast sõltuvuses. Ma ei mõista kuidas inimesed suudavad kuulata vaheldumisi nii erinevat muusikat. Ma suudan sedasi taustaks kuulata, aga Kuulata niiviisi ma ei suuda. Kui ma Kuulan siis ikka kaua ühte ja sama lugu. Olen selle sees. Ja siis inimesed imestavad, miks mind ära ei tüüta.

Kas need on tõesti vihjed? Kas tõesti minu aeg on käes varsti? Ma pean arhidekti üles leidma. Mul pole palju aega.
Hops!

Ajavektor

Ei kusagil mujal kui kodus ei ole sügis lummavam. Kogu see õhkkond. Ma jumaldan seda. See kuidas mina üksi nagu oleks elus. Kõik on suremas. Peitumas. Uinumas. Vanad kui ka noored. Ja mina jalutan nende keskel. Õhk on värske ja puhas. Ja pea on tühi. Aga nii kõrge tunne on. Ja siis ma istun järve äärde ja vaatan mida vihm joonistab. Muide, kas keegi veel armastab neid joonistusi? Kas keegi üldse peale minu näeb neid joonistusi?

Ma nii ootan seda aega, mil füüsikud, kes uurivad väikeseid asju ja füüsikud, kes uurivad suuri asju, jõuavad samasse kohta välja. Tahaks näha, seda hetke, mil tõestatakse ära, mis on aeg, mis on distants, mis on ruum. Tahaks näha nende nägusid, kui nad avastavad, et aine polegi aine, vaid energia. Ja väli on energia. Tahaks kuulda nende selguse häält kui nad mõistavad, miks on niivõrd palju pöörlemist ja tiirlemist. Tahaks tunda nende külmavärinaid kui nad mõistavad et võnkumine pole mitte kunagi kahemõõtmeline. Tahaks näha nende silmade kaudu kui nad mõistavad, mis on matemaatika. Ja mina tahaks olla valmis, kui kõik mõistavad, et me oleme kõik üks teadvus! Ei mingit metafoori! Siia polegi midagi muud peidetud. Nagu Jeesus õpetas, kohtle teist kui see oleks sina ise. Sest see oledki sina ise! Otseselt. Ma nii ootan.

Mul oleks siia tohutult palju asju kirjutada, aga seda oleks vist liiga palju ja liiga keeruline mõista. Ma loodan, et keegi, kusagil, mingilgi moel sai aru eelmisest lõigust. Ma oleks nii õnnelik.

Hej sina, kes sa kuuled mu kaja kui sa loed neid sümboleid, mis on kokkuleppeliselt kokkuleppelise heliga. Palun luba ma vaataks sisse su akendest. Minu aknad on alati lahti. Vahel harva isegi siis kui ma magan. Ja kui meile mõlemile istub see, mis akende taga toimub, siis kas palun, ei võiks koputuse peale, kasvõi natukenegi, ust paotada?

Olgu, liigume edasi.

Muide ma jätsin alkoholi tarvitamise kuhugi mujale.

Your dreads are dreadful! . . .  Is it a compliment?

Indigo on veider. Kas ka see on siis vihje? Oeh. Väsitav.
Hops!

(Dis)tants

Mulle ei meeldi kogu see konseptsioon tutvumispidude ja muu säärase juures. Keegi kedagi ei tunne ja siis üritatakse nagu olla midagi. See on vältimatu. isegi kui sa üritad mitte olla, siis see ei kuku hästi välja. Sellised asjad õhutavad kehva näitlemist. Miks ei võiks tutvuda sündmuste ja olukordade ajal. Kus tutvumine on kuidagi südamlikum ja ehedam? Ma pigem passin nurgas, olen vait ja jätan omast kehva esmamulje (mis on kõvasti reaalsem) kui tatsan ringi lollakas võltsnaeratus näkku kleepunud ja üritan olla midagi. Lollid üritused. aga see on minu arvamus.

kõik luule ei ole kuulajatele kuulamiseks, lugejatele lugemiseks. See on tihti vaid vahend kui inimesel on vähe paberit, et maailma kirja panna.

***
iga jõud
iga väli
iga asi
tungib läbi
hävitab
purustab
jõude
välju
asju
muundab
ja moonudtab
jõududeks
väljadeks
asjadeks
me oleme üks
me oleme Jumal



Veider et ma kirjutasin selle luuletuse päev varem kui ma aru sain, mida see tähendab.

Pool aastat tühja üritust bassi müüa ja nüüd on mul korraga kaks tüüpi, kes kisklevad selle pärast.

Oleks ma enne sündi teadnud, et see elu nii huvitav, vahva ja ilus võib olla, oleksin kohe kaks tükki võtnud!
Hops!

I told so!

Tsiteerin: "Mul on tunne praegu, et pühapäevaks ma olen end jälle pooleks mõelnud."
No juhtus veidi varem. Kehaväline või siis kehasisene või mõlemat sorti kogemus. Mul oli nägemus. Ja nüüd ma ei tea, kas see oli lihtsalt väga intensiivne hallukas ja väga vale lihtsalt, mingi suvaline üllitis minu aju poolt, või ma tõesti nägin ülimat tõde. Jah ma vist olen hull nüüd paar päeva jälle.

Hops!

Maailm on veider ja segane koht ja ma olen uhke, et ma olen selle osa!

Ma ei mõista, miks inimesed koguaeg räägivad lastest kui eraldi olenditest. Me peame lapsi kaitsma, hoolige lastest, surma sai 40 tsiviilisikut kellest 10 olid lapsed, Nigeerias nälgivad lapsed, lapsed on meie tulevik, lapsed, lapsed, lapsed... Nagu mida? Miks nemad on tähtsamad kui sina ja mina? Et kui inimene jõuab teatud vanuseni, siis me hoolime temast vähem? Täiskasvanud inimesed on mõttetumad kui lapsed? Lapsed on meie tulevik. Maa tuleb täita lastega. Hunnik pullikakat! Miks me ei armasta inimesi, kes on juba siin? Inimesi, kes reaalselt juba mõistavad, et nad on olemas, mõistavad mingil määral armastust, mõistavad tundeid ja seda maailma, kellel on maailmapilt. Olgem ausad, lapsed ei jaga eriti midagi. Armastage kõiki inimesi võrdselt! Kas te siis ei suuda? Lapse sünd pole ime, see on lihtne keemiline protsess. See on samapalju ime kui, et toit läheb suust sisse ja junn tuleb tagant välja. See "ime" levib nagu katk alaealiste neidude seas, kes ise on veel väikesed "imed". Imeception!  Minu versioon teate küll kelle mõtetest.

I smoke to fill the potholes in my soul.

Mul on tunne praegu, et pühapäevaks ma olen end jälle pooleks mõelnud. Härra Tarkpea vastas minu saadetud kirjale. Mul jäid siiski rippuma veel küsimused ja mõtted ja ma saadan talle ilmselt veel ühe kirja vähemalt. Aga see polegi eriti oluline. Üks lõik selles tekstis pani mu mõtte ühes teises suunas liikuma ja ma ei saa enam hoogu maha. Seosed. Neid tekib niivõrd palju. We are all one, there is no such thing as death... Põmaki-pumaki nüüd ma kukun mõtlema. Vabandan sotsiaalsete ebamugavuste pärast.

Inimene muutub oma mõtetelt iga natukese aja tagant. Me oleme mõttemasinad, eesmärgiga luua mõtteid, mida me veel kohanud ei ole, aga mis oleksid loogilised.

Meie valitud autoriteedid mõjutavad meid liiga palju. Think for yourself, question authority. Aga see on nii raske. Valus on seda teha, aga aegajalt peaks. Aitab end inimesena tunda.

Neile, kes ei kommenteeri kui neil mõtteid tekib.

Aga tegelikult,
Te olete nii toredad!
Hops!

I can die alone, but I don't want to live alone.

Ma ei mõista kristlasi, kui nad toovad argumendik selle, et ega uskudes pole ju midagi kaotada. See kasvõi nagu igaks juhuks, et kui ei usu, siis lähed põrgu niiguinii, aga kui usud siis see nagu garantii lihtsalt. Mina näen, et siin on küll palju kaotada. Esiteks aega ja vaba mõttemaailma. Aga kõige enam muidugi see, et kui sa eksid lihtsalt usuga. Enamik usundeid on väga pahased, kui sa kummardad mõnd teist jumalat. Aga selle kohta nagu ei mainita eriti midagi, kui sul neid jumalaid üldse pole. Selle loogika kohaselt on atesim isegi parem kindlustus, sest usundeid on tohutult palju ja vali neist nüüd siis õige. Ilma jumalateta saad ehk põrgus kergemalt läbi... Nägin täna üht koomiksit, kus ateist sattus taevasse ja oli segaduses. Jumal vastas talle, et jah taevasse saavad ainult ateistid, sest mis mõttega jumal siis inimestele vaba tahte ja mõistuse andis. Need kes tuimalt ilma tõenditeta temasse usuvad ei ole taevast väärt. Huvitav mõte.

Get high on life

Minult küsitakse suht tihti, et miks ma sõjaväe vastu olen ja miks ma minna ei taha jne. Vastan teile nüüd kähku ja lühidalt. Sõjavägi treenib välja mõrvareid! Lihtne! Selle pärast mulle see ei meeldi. See pole mitte midagi muud. Sellel pole muud otstarvet kui õpetada inimestele, kuidas teist omasugust tappa. Minuteada on selline tegevus veel üldlevinult kaa üsnagi karistatav, aga kui mõrvar asendada sõnaga sõjaväelane, siis järsku on ta kangelane? Ei mõista. Mina ei taha olla "kangelane".

Vaielge mulle vastu rohkem! kuidagi väga tuimalt tundute nõus olevat kõigega mida ma siin oma vigase ajuga kokku luuletan ja isegi ei viitsi põhjendada. Tõestage mulle vastupidist. Keegi ei suuda seda eriti miskipärast (üksikud erandid).

Hops!

*roll 3* check em

Käisin jälle K. Tarkpea loengus. Kahju, et ta kohe alguses keelas ära tudengitel loengus vahele öelda: "That's bullshit!" (muide täpselt tema enda sõnad need) Tänane loeng oli väga mitte selline nagu minu füüsikaline ja üldine maailmapilt praegu näeb. Kuigi loengu nimi on füüsikaline maailmapilt. Ta mainis ära muideks ühe huvitava fakti (?), et füüsikud jagunevad umbes pooleks - ateistlikud füüsikud ja usklikud füüsikud. Ja mõlemad tunnevad üksteisele kaasa, et kui lollikesed teine pool on. Mina ütleks, et mina kuulun praegusel hetkel ateistlike füüsikute alla, aga mina küll kellelegi kaasa ei tunne. Ei isegi ei parasta kaa, kui te seda arvate. (kuigi see oleks minu puhul üsna loogiline). Ahjaa, ilmselt enamus mu kajami lugejatest pole selles loengus käinud ja on segaduses, kuidas füüsika professor saab olla kristlane. Kõik on tõlgendamise küsimus. Sitast võib hea kujutlusvõime järgi liha kaa teha, nagu jaapanlased just leiutasid nagu ma kuulsin. Aga see selleks. Tarkpea idee oli selles, et olevat veidi naiivne uskuda kuidagi tühipaljasse eksistentsi mittemillegist ja mitte mingi eesmärgiga... Ok. Esiteks, mina näen asja nii, et kui see jumal või keegi siis lõigi suure paugu ja piibli esimestes ridades olevaid sõnu taevas ja maa võib tõlgendada kui väli ja aine jne, ja jumalal oli mingi, mida iganes motivatsioon seda teha, jääb õhku ju see, et jumal, kes selle maailma siis lõi, pidi olema kaa ju loodud, või siis tekkima mittemillestki ja olema tühipaljas mõttetu eksisteeriv olend (?). Kui see pisi-pisikene täiesti ebaoluline ja kõiki väiteid ümberlükkav detail muidugi välja jätta, siis jah kristlastest füüsikute idee töötaks. Veider, kuidas nad suudavad asjadest kaugemale vaadata, et nad pole suutnud väiksemaid osakesi tuvastada kui kvargid, aga neil on teooria et need koosnevad stringidest jne. Seda pole suudetud tõestada, aga siiski enamik on selles üsna veendunud ja on mingi arutluskäigu teel selleni jõudnud. Aga miskipärast ei suudeta jumalast kaugemale teoritiseerida. Veider, kas pole. Nojah, igatahes see oli vaid väike osa sellest loengust, aga kui kokku võtta asi, siis leidsin ma sellest loendust enda jaoks ühe olulise aspekti mida ma polnud varem arvestanud, ligikaudu 20% loengu ajast oli asi millega ma nõustusin ja ülejäänule ma oleks tahtnud öelda "That's bullshit!" Loodan et järgnevad loengud tulevad reaalsemad.


Ma pole nädalatki veel Tartus olnud ja juba ma mõistan, miks tekkisid vaese tudengi naljad. Raha pole, süüa pole, aega pole, uneaega kaa pole. Seega varastel pole mind mõtet tülitada, mul pole neile midagi anda. Kõik läheb söögiks.

Üleskutse kõigile muusikakuulajatele! (muide ma avastasin et on päris suur hulk inimesi kes ei kuula absoluutselt muusikat muide) Lõpetage ära muusika liigitamine. Olgu võib-olla, rõhutan, et võib-olla, olemas sellist asja nagu rokk, pop, metal, dnb, trance. Aga ei ole olemas melodicdeathmetal, filthy dubstep, woble dubstep, nintendocore etc, etc. Ei ole olemas! Uskuge mind, see asi läheb juba käest ära. Mina andsin selles suhtes juba aastaid tagasi alla. Nüüd, kui keegi küsib minult täiesti idiootse küsimuse, mis muusikat sa kuulad, siis ma vastan, et head muusikat. Ma kuulan seda mis mulle meeldib. Ma ei pühendu mingile kindlale muusika alaliigile. MITTE KEEGI ei tee seda! Sa ei saa öelda, et ma kuulan black metalit. See pole võimalik, sa ei suuda elusees tervet seda valdkonda halmata ja kindlasti on sul selles valdkonnas tohutult palju lugusid mis sulle ei meeldi, mida sa isegi jälestad. Enamik meist kuulab siiski suhteliselt laia amplituudiga muusikat. Ma oleks palju rohkem rahul sellega, kui sellele lollile küsimusele vastaks näiteks nii, et tavaliselt kuulan minoorse helistikuga lugusid, eriti lähevad peale bluusiskaalat sisaldavad lood, või siis kuulan hoogsat ja jõulist muusikat, muidugi olenevalt tujust. Olulised on ka sõnad ja kuidas kogu kompott ja instrumendid eraldi kõlavad ja välja on toodud. Kui läheneda nendest aspektidest siis saab palju parema ülevaate asjast. Päriselt kaa. Rääkige, milline on see muusika, mida te kuulate, sest ka ühes bändis on nii palju lugusid ja kõik ei pruugi meeldida. Kastidesse ei saa panna asju, mis sinna ei mahu. Kõige parem, ärge küsige seda küsimust kelleltki. Kui pole millestki rääkida, siis vaikida on kaa hea. Kuulake head muusikat.

Kas kajamid ongi selleks välja mõeldud, et saaks viriseda ja möliseda? Rant, rant, rant.
Hops1