reede, 2. september 2011

*roll 3* check em

Käisin jälle K. Tarkpea loengus. Kahju, et ta kohe alguses keelas ära tudengitel loengus vahele öelda: "That's bullshit!" (muide täpselt tema enda sõnad need) Tänane loeng oli väga mitte selline nagu minu füüsikaline ja üldine maailmapilt praegu näeb. Kuigi loengu nimi on füüsikaline maailmapilt. Ta mainis ära muideks ühe huvitava fakti (?), et füüsikud jagunevad umbes pooleks - ateistlikud füüsikud ja usklikud füüsikud. Ja mõlemad tunnevad üksteisele kaasa, et kui lollikesed teine pool on. Mina ütleks, et mina kuulun praegusel hetkel ateistlike füüsikute alla, aga mina küll kellelegi kaasa ei tunne. Ei isegi ei parasta kaa, kui te seda arvate. (kuigi see oleks minu puhul üsna loogiline). Ahjaa, ilmselt enamus mu kajami lugejatest pole selles loengus käinud ja on segaduses, kuidas füüsika professor saab olla kristlane. Kõik on tõlgendamise küsimus. Sitast võib hea kujutlusvõime järgi liha kaa teha, nagu jaapanlased just leiutasid nagu ma kuulsin. Aga see selleks. Tarkpea idee oli selles, et olevat veidi naiivne uskuda kuidagi tühipaljasse eksistentsi mittemillegist ja mitte mingi eesmärgiga... Ok. Esiteks, mina näen asja nii, et kui see jumal või keegi siis lõigi suure paugu ja piibli esimestes ridades olevaid sõnu taevas ja maa võib tõlgendada kui väli ja aine jne, ja jumalal oli mingi, mida iganes motivatsioon seda teha, jääb õhku ju see, et jumal, kes selle maailma siis lõi, pidi olema kaa ju loodud, või siis tekkima mittemillestki ja olema tühipaljas mõttetu eksisteeriv olend (?). Kui see pisi-pisikene täiesti ebaoluline ja kõiki väiteid ümberlükkav detail muidugi välja jätta, siis jah kristlastest füüsikute idee töötaks. Veider, kuidas nad suudavad asjadest kaugemale vaadata, et nad pole suutnud väiksemaid osakesi tuvastada kui kvargid, aga neil on teooria et need koosnevad stringidest jne. Seda pole suudetud tõestada, aga siiski enamik on selles üsna veendunud ja on mingi arutluskäigu teel selleni jõudnud. Aga miskipärast ei suudeta jumalast kaugemale teoritiseerida. Veider, kas pole. Nojah, igatahes see oli vaid väike osa sellest loengust, aga kui kokku võtta asi, siis leidsin ma sellest loendust enda jaoks ühe olulise aspekti mida ma polnud varem arvestanud, ligikaudu 20% loengu ajast oli asi millega ma nõustusin ja ülejäänule ma oleks tahtnud öelda "That's bullshit!" Loodan et järgnevad loengud tulevad reaalsemad.


Ma pole nädalatki veel Tartus olnud ja juba ma mõistan, miks tekkisid vaese tudengi naljad. Raha pole, süüa pole, aega pole, uneaega kaa pole. Seega varastel pole mind mõtet tülitada, mul pole neile midagi anda. Kõik läheb söögiks.

Üleskutse kõigile muusikakuulajatele! (muide ma avastasin et on päris suur hulk inimesi kes ei kuula absoluutselt muusikat muide) Lõpetage ära muusika liigitamine. Olgu võib-olla, rõhutan, et võib-olla, olemas sellist asja nagu rokk, pop, metal, dnb, trance. Aga ei ole olemas melodicdeathmetal, filthy dubstep, woble dubstep, nintendocore etc, etc. Ei ole olemas! Uskuge mind, see asi läheb juba käest ära. Mina andsin selles suhtes juba aastaid tagasi alla. Nüüd, kui keegi küsib minult täiesti idiootse küsimuse, mis muusikat sa kuulad, siis ma vastan, et head muusikat. Ma kuulan seda mis mulle meeldib. Ma ei pühendu mingile kindlale muusika alaliigile. MITTE KEEGI ei tee seda! Sa ei saa öelda, et ma kuulan black metalit. See pole võimalik, sa ei suuda elusees tervet seda valdkonda halmata ja kindlasti on sul selles valdkonnas tohutult palju lugusid mis sulle ei meeldi, mida sa isegi jälestad. Enamik meist kuulab siiski suhteliselt laia amplituudiga muusikat. Ma oleks palju rohkem rahul sellega, kui sellele lollile küsimusele vastaks näiteks nii, et tavaliselt kuulan minoorse helistikuga lugusid, eriti lähevad peale bluusiskaalat sisaldavad lood, või siis kuulan hoogsat ja jõulist muusikat, muidugi olenevalt tujust. Olulised on ka sõnad ja kuidas kogu kompott ja instrumendid eraldi kõlavad ja välja on toodud. Kui läheneda nendest aspektidest siis saab palju parema ülevaate asjast. Päriselt kaa. Rääkige, milline on see muusika, mida te kuulate, sest ka ühes bändis on nii palju lugusid ja kõik ei pruugi meeldida. Kastidesse ei saa panna asju, mis sinna ei mahu. Kõige parem, ärge küsige seda küsimust kelleltki. Kui pole millestki rääkida, siis vaikida on kaa hea. Kuulake head muusikat.

Kas kajamid ongi selleks välja mõeldud, et saaks viriseda ja möliseda? Rant, rant, rant.
Hops1

3 kommentaari:

  1. Aga kui küsida, et mis su lemmikstiil on? Mitte küsides, et missugust muusikat kuulad. Ma ei nõustu üldse, et muusika pole arutamist väärt teema üksteisele täiesti võõrastele inimestele...

    VastaKustuta
  2. Ei ei, ma pole seda väitnudki. Lihtsalt nende stiilide määratlemisega ja muu asjaga on nii üle piiri mindud. Muusikast võib rääkida küll, aga enamasti ei ole inimestel sellist asja nagu lemmikstiil. Või siis me suhtleme väga erinevate inimestega...

    VastaKustuta
  3. Tarkpea loengust võin enda mätta otsast öelda nii palju, et lõpuks tundub füüsika mulle vähemalt osaliselt huvitav. Mina jaotan loengut umbes 50% ulatuses huvitavaks ja 50% ulatuses mitte huvitavaks. Ega teadlaste kohta ju öeldaksegi, et kui nad on jõudnud nii kaugele et enam ei oska nähtusi seletada, siis muutuvad usklikuks, sest seda ei saa ka lahti seletada. Mis puutub aga muusikasse, siis arvan, et Sul on täiesti õigus sellel teemal. Ma pole samuti kunagi vaevunud neid zanreid uurima. Kuulan täiesti J.M.K.E-st kuni Jääääreni. Onu Bellast kuni Cold War Kids-ini. Viimast artisti soovitan teistelegi.

    VastaKustuta