Six feet in my dreams

Nägin sügiseses pärastlõunas pilti, mida ma pole aastaid näinud. Mida miljonid inimesed pole aastaid näinud. See oli ilus pilt. Lapsed, nii 8 - 9 aastased ehk, olid väljas majade vahel õues. Kolletav muru, lehed, põõsad ja puud. Ja siis need lapsed, mängisid sõda. Noh sõda, see selleks. Aga nad mängisid seda nii nagu seda mängima peab. Neil ei olnud plastikust püssimakette. Ei olnud arvutiekraani, ega võrguühendust. Neil olid mädanenud lauajupid. Neil olid hääled, mida nende suud ise tegid. Parim helikaart eales, ma ütlen. Neil oli kujutlusvõime. Parim videokaart, parim storyline. Neil oli kambavaim. Nad toetasid oma mängukaaslasi. Nad ei olnud eelmine õhtu ühegi oma mängukaaslase emaga intiimsuhtes, nagu enamik 8 aastaseid kipuvad olema. Nad olid nõus kuuli võtma ja surnult maha kukkuma ja nad olid sellega rahul. Nad ei süüdistanud selles läägi. Nad ei süüdistanud selles kedagi... Ja siis ma läksin oma teed. Ja mul oli parem olla.

Tahaks vaba olla. Vaba rahast ja karjäärist. Vaba inimeste arvamusest. Tahaks teha asju, mida ma tahan teha. Aga ühiskond ei lase, sest nende asjadega ei liigu kaasas raha. Need asjad lihtsalt on, olid ja jäävad, aga miskipärast neid ei väärtustata. Me väärtustame väärtusetuid asju.

Esimest korda elus tunnen end tüdinenult.
Hops!

I drew a timerunner

Mul oli siia palju kirjutatud, aga ma otsustasin selle kustutada. Ja te ei saa iial teada mis siin algselt olema pidi.

***
Mul peaks nagu
       te ootate ju
teile midagi öelda olema
       vastuseid miks
no eks ma vastan
       ma uinusin
miks ka mitte
       ja polnud enam üksi



Mu klaviatuuri vahel on saia. Ja mind ei huvita mõminad mis kostuvad mujalt kui mu peast. Tüübid mu peas võtsid mind kuulda ja mässavad. Me gusta ! aga on veel üks asi, mida ma tahan enne teha kui ma hulluks lähen. Üks asi !

Aristophanes states that humans originally had four arms, four legs, and a single head made of two faces, but Zeus feared their power and split them all in half, condemning them to spend their lives searching for the other half to complete them.

Kuhu poole pean ma minema, et leida oma?

Aga ma päriselt kaa joonistasin jälle. Hea tunne oli :-)
Hops!

Lemme tell you 'bout Harry

Inimestele, keda me iga päev näeme, ütleme me ikka ja jälle tere, hej, hei, hola, what up nigga etc. Aga sellel pole otsest soovi midagi teadvustada või teada saada. Inglismaal vaadatakse sulle imelikult otsa kui sa hakkad vastama küsimusele: How you're doing. Teretamine on lihtsalt viis endale teadvustada, et see inimene ja tema universum on veel alles. Et see need ilusad silmad selle ilusa inimese peas avasid ka täna sel ilusal hommikul oma laud. Just nagu eile ja üleeile. Tedvustame endale, et jaa see universum on olemas, ma saan seda uurida veel. Aga kui üks hommik enam ei saa tere öelda, siis me oleme õnnetud, sest nii palju jäi ju uurimata. Aga jaa. Me ju ei tereta neid inimesi, keda me ei taha uurida. Aga jaa, meil on veel palju ilusaid hommikuid, mil me sünnime ja palju kauneid õhtuid mil me sureme.

What if?! Oi kuidas mulle see meeldib ! Võtad kuskilt liiva seest totaka idee, et Kuu on Maa prototüüp, enne kui universum masstootmisesse läks. Ja siis sa leidad sellele igasuguseid lollakaid tõestusi. Sest Kuu tagumisel küljel on püramiidid, kilomeetrikõrgused tornid (paabelitorn?), Mingid muud ehitised, sarnased kritseldused nagu Asteekidel, või kes iganes neid suuri ämblike ja asju maasse kaevasid. Ja siis sa tekitad oma niigi segaduses olevas peakeses seoseid ja isegi usud oma üllitist mõnda aega. Jaa ja siis naeratad, vaatad pilvi ja vilistad ning võtad veel lonksu teed.

Why is Harry so unhappy?
But he weren't unhappy, he was just Harry.
Hops!

Sheeple

Ma ei salli viisakaid autojuhte. Kui ülekäigurada ei ole, siis palun ärge jääge pidama. Kui ma olen veel küllalt kaugel teest ärge peatuge. Te jõuaksite ilusti läbi sõita. Kui te peatute, sunnib see mind teile vastu tulema ja oma tempot tõstma, et teil mitte oodata lasta ja ma ei viitsi tempot tõsta. Kui jalakäija ei kiirusta kõnniteel, ei ole tal ka kiiret üle tee minemisega, ausalt, me võime oodata. Kui ma ootan ülekäiguraja ääres ja sina oled autos ja sa oled ainuke auto terve silmapiiri peale, siis palun ära peatu, säästad meie mõlemi aega. Kui kiiremini läbi sõidaksid saaks ma kiiremini teele astuda, sest ometigi ma ei astu teele enne kui sa oled seisma jäänud. Liiklus on niigi närviline, ärge tehke seda veel närvilisemaks mõttetute viisakustega.

Ana . . .

Oi, andke andeks jälle, ma võtsin elu tõsiselt :-D silly me :-)
Hops!

It’s possible to love someone And not treat them in the way that you want

Veider, kuidas meid ikka väikeste lastena õpetati, et jagamine on hea. Kui kellegil ei ole, siis miks mitte jagada. Mänguasju, magustoitu, sõpru, raamatuid, pliiatseid, mida iganes. Nüüd on kuidagi asi vastupidine - muusika jagamine on illegaalne, programmide jagamine on kurjast, mängude jagamise eest saad trahvi, lõustaraamatus jagamisega tüütad vaid oma sõpru . . . "Jagatud"

"Sellega tuleb harjuda." hmm, kuidas oleks, et EI!

Tahaks, et mul oleks annet millegi peale. Et ma naudiks millegi tegemist tõesti täiega sedasi, et ka teised sellest midagi head saaks. Muusika, kunst, teadus. Kõike on mul pool peotäit. Tahaks kasvõi koormatäit sitta, et väetada oma andepuud.

Rearrange the way that we appreciate the world today.
Hops!

Lesions in my brain

Te ei kujuta ilmselt ette kaa, mis siis saab kui te järsku üles ärkate. Või mis saab teie unest ja universumist kui te kord sünnite. Mis saab universumist, kui aeg hakkab tagurpidi liikuma. Mis saab sinu kujutlusvõimest.
Appi!

Every one of those lives is the right one !

The basics how to find a portal to the 4D world. (crappy 5 minute conspectus, didn't even bother to read it over)

Me teame, et 0 – mõõtmeilses maailmas saab eksisteerida vaid üks punkt (mõtle ennast selleks punktiks). Aga kui sa eirad seda reeglit ja mõtled, mis siis saab kui saab kusagil olla veel üks punkt. Ja siis sa mõtled selle punkti välja aga sellel ei ole kohta 0 mõõtmelises maailmas, seega sa pead välja mõtlema selle jaoks uue mõõtme.  Sa paned sinna selle punkti ja avastad et sinna saab panna veel punkte. Lõputult palju punkte. Tekib  1 – mõõtmeline kujutis – sirge.  Sul ei ole enam kuhugi uusi punkte panna, sest sa oled lõpmatult palju neid juba ära pannud. Aga sa mõtled, mis siis saab kui ma paneksin siiski veel ühe punkti kuhugi, kuhu veel kunagi punkti pandud ei ole.  Aga punkte ei mahu enam sellele sirgele. Nüüd sa mõtled välja uue mõõtme, mis on praegusega risti ja panend sinna punkti. See punkt ei ole seal kus kunagi varem punkti oleks olnud ja oleks ka võimalik olla, aga siiski seal ta on, sest sa panid ta sinna. Tekib 2 – mõõtmeilne maailm. Nüüd sa avastad, et need kaks mõõdet kombineerides saad sa algsetest sirgetest veel punkte välja tuua. Luua 2 mõõtmeilisi punkte, sõltuvalt selle punkti projektsioonist kummalgi mõõtmel. Seega see sama punkt eksisteerib ühemõõtmeliselt mõlemal teljel mis moodustavad kahemõõtmelise koordinaat teljestiku.üks punkt mis ei asu ei kummalgi teljel asub korraga mõlemal teljel.

Kahemõõtmelises maailmas on võrrandi graafik määratud sedasi, et ühe x-telje punkti (2-mõõtmelise punkti projektsioon on ühemõõtmeline ja ühemõõtmelise punkti projekstsioon kamemõõtmelisse maailma on kahemõõtmeline punkt mis iseenesest on ühemõõtmeline, ja ühemõõtmeline on ka 0 mõõtmeline, aga seda ma selgitan veel hiljem) kohta vastab ainult üks y – telje väärtus. Kuigi erinevate x – telje väärtuste korral võib eksisteerida sama väärtusega y – telje punkt. Aga kui me eirame seda reeglit ja lubame ühel x’l määrata 2  või isegi enam y – telje punkti, saame me koostada vunktsiooni joonte asemel kinniseid jooni. Nagu ring, ruut, pentagram, täis joonistatud ring (kõikvõimalikud punktid mis jäävad ringjoone äärte vahele on määratud.  Lõpuks võime me sedasi ära määrata kõik 2 – mõõtmelised punktid ja neid on lõpmata palju. Aga kui kõik need punktid on määratud, siis mõtleme me jälle, kuhu kurat saaksime me veel ühe punkti panna. Kahest mõõtmest sõltuvasse maailma see enam ei mahu, seega me loome uue mõõtme ja paneme sinna punkti. See on esimene kolmemõõtmeline punkt, mis on määratud ühe kahemõõtmelise punkti pooleks tegemise kaudu. (korrutamine imaginaarosaga, nagu ka tegelikult kõigis eelnevate mõõtmete saamiseks me tegime) Kolmemõõtmelise punkti projektsioon tasandile on kahemõõtmeline, kahemõõtmelise punkti projektsioon sirgele on ühemõõtmeline jne.

Seega mis meil jääb nüüd üle teha, et moodustada 4 –mõõtmeline maailm? Me kujutame ette, et kõik punktid siin kolmemõõtmelises maailmas on täidetud, aga meil on hunnik punkte veel üle, kuhu me need panna küll saaks? Vastus on – rikume reegleid. Me ei saa neid panna kolmemõõtmelisse maailma, sest nad ei mahu siia, seega mõtleme uhe mõõtme juurde ja paneme need punktid sinna. See on raske, ma tean, aga see on võimalik. Sest kahemõõtmelised kriipsujukud leidsid portaali kolmemõõtmelisse maailma, seega saame ka meie, kolmemõõtmelised-kriipsujukud, leida portaali neljamõõtmelisse maailma. Me peame teadma, et ükski tasand, mida me loome ei ole tegelikult sirge sirge, see moodustab lõpuks ringi, mida suurem on, meie, kui vaatleja jaoks ring, seda sirgem see meie jaoks tundub, lapse jaoks tundub maakera lapik, sest ta vaatab seda väga lähedalt, ta näeb et maakera on kahemõõtmeline, aga varsti ta avastab, et tema ei ole kahemõõtmeline ja ka maa pole kahemõõtmeline, maa sisse saab kaevata auke jne. Sest, kui sa kõnnid mööda maakera otse, jõudad sa lõpuks samasse kohta välja, aga kui sa kaevad maast läbi, otse alla augu, saad sa teisele poole kiiremini. Ka see on imaginaarosaga korrutamine. Sa muudad kahemõõtmelise maapinna kolmemõõtmeliseks maaks. Samas kui minna teises suunas, ja vaadata maad kaugemalt tundub Maa kui vaid pisikene punkt ja Maa on 0 - mõõtmeline. Aga vahet ei ole mis suunas sa lähed, sest lõpuks jõuad sa ikka samasse kohta välja JUHUL kui sa ei loo omale uut dimensiooni.

We are not people!

Jah me ei ole inimesed. Me oleme jumalad. Ja kes suudakski vastupidist väita? Jumal lõi meid oma näo järgi. jumal tegi meid nagu ta tegi ennast - inimlikuks (jumallikuks). Jumalat ei ole olemas, sest Jumal ei tea, et ta jumal on. Jumal istub kusagil ja unistab. Jumal näeb und. Ja meie oleme tema unenägu. Ja meie oleme iseenda unenägu. Kõik see siin on uni. Sellepärast see ongi nõnda veider paik. Alles mil me ärkame, või mil arhitekt otsustab selle kõik laiali kiskuda, me mõistame kui veider uni see oli. 

Kui vana ma olen?

Veider on kvantfüüsika. Kas teadsite, et elektron (mitte ainult elektron vaid iga osake) käitub nagu laine, senikaua kuni me teda ei vaata. Kohe kui me hakkame vaatama, mis tekitab selle väikese ainetükikese lainelisust kaob lainelisus ära. Elektron on kaval ja ei näita meile. Samamoodi on kõige muuga kaa. Inimest ei ole sinu selja taga, kuni ta sind ei ehmata. Kust sa teaksidki kus on inimene ja mida ta teinud on, kui keegi teadvuslik olend poleks teda jälginud.

Mulle meeldib armastada, isegi siis kui mind ei armastata. :-)

Hops!

I have extremely low tolerance for stupid bullshit !

Mul on utoopia. Perfektne ühiskond minu jaoks. Rõhutan, minu jaoks. Mulle meeldib unistada puhtast loodusest. Kusagil rohtlates. Ei mingeid suuri linnu, ega isegi mitte kindlaid vundamendiga ehitisi. Umbes nii sada kuni paarsada elanikku grupis. Rändav rahvas. Kütid, kalurid, korilased, kariloomad ja hooajalised aednikud. Ei mingit elektrit. Ei mingit püssirohtu. Ei mingeid sisepõlemismootoreid ega aurumasinaid. Ei mingit raha. Kaup kauba vastu, sest ei teki vajadust raha järgi. Kõik mis meil on, seda läheb meil ka vaja. Ei mingeid mõttetuid vidinaid, mida poed täis on, aga kodudes jõuavad nad üsna pea taas prügikasti. Et naised ja mehed oleksid võrdsed. Iga naine võib tulla jahile kaasa, kui ta vaid jaksab ja seda soovib. Et ei oleks mingit rassissmi. Keegi isegi ei teaks, mida see sõna tähendab. Kõik inimesed oleksid piisavalt haritud, et mõista, milline on universum, mis on kunst jne. Et inimene oskaks mõelda. Et inimestel oleks eetika, viisakus, väärikus. Et peale jahil käiku inimesed istuvad ümber lõkke ja räägivad oma mõtetest, mis nad on ValmiS mõelnud. Ja inimesed kuulavad. Inimesed ei sega vahele. Ja inimesed õpivad. Ja ühiskond oleks niivõrd väike, et valitud liidritel ei ole võimalik haarata sedasuurt võimu kellegi üle nagu seda tänapäeval on. Igaüks on vaba. Muusikud laulavad hingest, mitte sellest mida nad hommikul sõid. Iga noot tähendab midagi, mitte lihtsalt ei kõla kenasti kokku. Iga inimene riietab end nagu heaks arvab ja kellegil ei tule isegi pähe neid selle pärast rühmitama hakata. Et lapsi ei kaitstaks ülearu, et vanemad mõistaksid et ka marraskil põlv on õppetund ja selle pärast pole last vaja palli sisse toppida. Ma tahaks ühiskonda, kus inimesed peaksid lugu autoriteetidest, aga ei oleks nendega kunagi pimesi nõus. Et keegi ei suruks enda arvamust peale, vaid selgitaks ja tooks oma vaatevälja vaid võimalusena esile, mitte ülima tõena. Et kõik suuremad ideed mõeldaks ise läbi, sest aega ju on. Kuhugi pole kiiret. Ei ole vaja minna tehasesse tööle, kus sul ei meeldi ja meisterdada asju mida keegi ei vaja. Et inimesed ei vaataks imelikult inimese peale, kes joob või suitsetab teab mida oma piibust, kes sööb kahtlaseid seeni ja naeratab aina. Senikaua, kuni ta pole kellelegi teisele halba teinud pole see teise inimese asi, mida esimene endaga teeb. Ühiskond, kus ei maksta makse, ei maksta ka toetusi. Igaüks enda eest väljas. Aga kui inimene on tõesti laisk, vigane või vana, siis peab ta välja teenima oma lähikondlaste toetuse, et need teda ülal peaks kui inimene ise enam ei suuda. Ühiskond, kus motivatsiooni midagi teha tekitab tahe teha midagi enda heaks ja kui eriti palju jaksu üle on siis ka teiste heaks. Ma usun, et selline ühiskond toimiks. Kui vaid oleks piisavalt inimesi, kes oleks nõus tänapäevased mugavused eemale heitma. Inimesed üritavad parandada tehnika tekitadud laastamistööd uue tehnikaga. Ma ei usu et asjad sedasi töötavad.

Kui mõni veel ei saanud aru, mis on 4 mõõtmeline ruum, siis ehk see seletab asja:

Kui nüüd järele mõelda, siis oma geniaalsemad ideed, mis iganes valdkonnas, olen ma saanud unemaailmas. Nagu näiteks see, et ma täna keemiaalustes magama jäin ja nägin unes väga veidrat asja ja asusin seda joonistama ja välja tuli Briti kuninganna, kel on ees keevitusmask ja käes gaasikeevitusaparaat. Vot selline geniaalsus kaunistab minu keemia konspekti.

Viimaks siis väike meenutus teile: Merrily, Merrily, Merrily...
Hops!

Ärge uskuge tõde !

Ma vist sain aru mis on mõistusega religioon. Kes on mõistusega ateist ja mis on mõistusega juut, kristlane, moslem. Meid ümbritsevad nii paljud mõistuseta ateistid, eriti siin Eestis. Nad käivad koolis, kus evolutsiooni õpetatakse kui fakti, liiguvad seltskonnas kus Jumalat vaadatakse kui enesestmõistetavalt mitteeksisteerivaks. Nad kasvavad pimedal ateistlikul autoriteedil. Autoriteedil, mis usub ainult seda mida ta näeb, tunneb, haistab. Pisike maailm ütleks ma selle peale. Neil pole rohkem ettekujutlust universumist kui see mida nad tähistaevas näevad. Nad on nii väikese silmaringiga, et lausa pimedad. Samamoodi ka näiteks kristlased. Nad kasvavad Jeesuse autoriteedil, mis muide on kohati palju parem kui autoriteediks võtta Darwin. Nad usuvad oma raamatut. Nad usuvad samamoodi mida nad näevad ja tunnevad. Kinniste silmadega ateisti ja kristlase vahe pole eriti suur. Aga on üks väike grupp inimesi. Mõistusega inimesi. Kes lükkavad korraks kõrvale kõik autoriteedid mis neil seni on olnud. Nad väljuvad kellegi teise kontrolli alt ja mõtlevad korraks ise. Nad astuvad iseendaga vastuollu, et tõestada (mõnel harval juhul ka ümber lükata) enda vaatepunkti. Nad loovad ise autoriteedi, hävitades kõik teised endale omased autoriteedid. Nad vaatavad kasvõi korraks asja kusagilt mujalt. Näiteks mõistusega ateist tõstatab probleemi - aga kui Jumal siiski on, siis kuidas, miks, milline, kus jne. Ja samamoodi kristlane - aga kui jumalat ei ole, siis kuidas, miks, mis jne. Ka nende kahe vahe ei ole kuigi suur. Mõistusega ateisti ja mõistusega kristlase vahel on üks pisike detail. Ateist usub, et kõik on juhuslik ja korrapära tekib ise loomulikult, kuigi samas maailm on alati suubumas suurema korrapäratuse suunas. Kristlane usub, et miski pole juhuslik, et mingisugune kõrgem teadvus on sättinud asjad korrapäraselt ja üritab sättida asju aina suurema korrapära poole. Ja siis on veel üks väike seltskond inimesi, kes on kusagil seal vahepeal. Kõik tegelikult taandub matemaatikale, kui sügavalt edasi minna. Kõik taandub mõistmisele, mis on matemaatika.

Ärge vaadake kui teil juba esimesest lõigust pea valutama hakkas. Kui ei siis vaadake, need on head videod, kuigi ma ei ole kõigega neist täielikult nõus.

"Ah, nevermind that outer space stuff, let's get down to earth!" Seega midagi lähedasemat, kui usk ja kogu maailm - Inimesed. Mis pole muidugi vähem olulisem, või siis rohkem, aga inimesed on selgemad. Inimesed on ilusad. Inimestel on võime seda kõike nautida. Teeme siis seda.

Ma ei ole kunagi patriootilisusest aru saanud. Kui keegi ütleb, et ma olen uhke, et ma olen eestlane. Mida see tähendab? Kuidas sa saad loodusõnnetuse üle uhke olla? See on juhus, et sa Eestis sündisid! Oleks sa Lätis sündinud ütleksid sa, es esmu lepns par latviešu. Uhke saab olla asjade üle mida sa ise saavutanud oled. On see siis saavutus, et sa siin sündisid? Sa võid õnnelik olla, et sa eestlane oled. Sellega ma olen päri.  Jaa Eesti on ilus ja siin on õnnelik elada, aga uhkusega pole siin midagi pistmist. Aga patriotismist üldiselt. Patriootilisus on niivõrd kinni oma egos. Patriotism õigustab ja õhutab sõda. Patriotism õhutab ja õigustab ahnust. Miks inimesed näevad neid pisikesi erinevusi mis meil kõigil üle maailma on, aga ei näe neid suuuuri sarnasusi mis meil on. Me oleme kõik üks. Miks ei ole maailma patriotism meis süvenenud? Ahjaa, kui see oleks siis kaoks patriotismi mõte üldse ära. Aga loota ju võib.


Oeh, maru raskeks läheb "tavalise" elu elamine sedasi.
Hops!