Vahelduva eduga

Kurat küll võttis alles aega, et mõista mis on juhtunud. Viimased päevad olen olnud õnnetu, kuid varjanud seda oma õnnelikkuse taha. Mul on tohutult põhjuseid olla õnnelik, palju rohkem kui põhjuseid olla õnnetu, ja ma olengi õnnelik. Aga siis järsku lähevad need põhjused mul kõik meelest. Ma olen olnud üdini õnnelik, aga mul on tunne, et see üdi kisti must välja. Ma tahan üdi tagasiiii!!!! Ma tahan, et mul oleks jälle soe inimestega rääkida, ma tahan, et ma ei tunneks end enam kinniselt kui olen vabalt, ma tahan, et keegi teine tahaks olla minuga õnnelik samade asjade pärast, ma tahan, et kellegil vahest tekiks idee, et võiks tulla ja teha mulle kalli, ma tahan, et keegi kord küsikski mult, et miks ma istun üksinda.
Ma kardan juba inimesi. Ma ei taha karta. Aga see on igatahes parem kui see mis mul aasta tagasi oli... Ma kartsin iseennast. Täna hakkasime kirjanduses Dostojevskit õppima. Lugesin ta kirja pandud mõtteid natuke. Mulle see idee meeldis. Eks ma ürita selle järgi ka käituda.

Olge head tehke mulle üdi operatsioon!

Kardan! Tahan! Ehk luuletan?

Lähen ja mediteerin, mul on seda vaja. Ma pole täna heas tujus nagu tavaliselt. Sain palju negatiivseid emotsioone täna. Ma kardan midagi, millest ma ei räägi. Ma tahan midagi ja ka sellest ma ei räägi. Lähen nüüd üksi oma tuppa ja hakkan rääkima.

Nägemist!

Joon teed!

***

Loobun!

Ma loobun muretsemast
enda eest
kui tunnen vajadust
et oleks tarvis mõelda

Ma loobun mõtlemast
asjade üle
mis mind puudutavad
ja hoiavad ärkvel

Ma loobun teadmast
faktidest
kui need aitavad
mul selgusele jõuda

ma loobun olemast kurb
kui on põhjust
antud mulle piisavalt
sest ma ei taha

ma loobun mitte naermast
nagu mind
huvitakski mis teised arvavad
kui olen õnnelik.



Ma olen oma eluga raul. See on nii lihtne. Oliveril oligi õigus, ma olen lihtne inimene. Ma olen selle üle õnnelik. Ja ma ei mõista miks kõik tahavad olla keerulised, sügavamõttelised?Ma tahtsin kaa, aga mõistsin et ma ei viitsi vaeva näha nii palju. Aind luules ja kirjanduses olen sügavamõtteline, aga suhtluses olen lihtne inimene. See kes ma olen...


***

Ma vaatasin täna õue
nägin lendamas
soojust mu põue
kergelt helendamas

soojus soojendas
helendus helikis
kas maailm koonedras
ooei ta kuhjaga heitis

Aga miks teised ei vaata
kui ilus on maailm
elavad ilmas taeva ja maata
ning kindlalt kinni on silm

ehk avades silmad
saaksid nemadki soojaks
oleksid toredad ka ilmad
neile need mis ainult hooajaks.

:)

Täna oli ilus ilm. Või tegelikult on ka edasi, aga ma olen juba toas ja pole täna plaanis õue minna enam. Kuulan hoopis Vennaskonda. Põletan viirukeid kaa pärast ja joon punast teed. Siis lähen vaatan ilusaid unesid :)

Naerata, su kohvi armastab sind :)

SMI²LE

Ma olen hippie! Vist... Siuke karvane. Metal-hippie. Ma olen nagu tõsine metalhead, kuulan sünget ja kurja sisuga metalit, moshin (fight-pit, hit-pit etc.), kõlisen kettidest nagu Robocop jne. Aga ma olen hippie, sest ma mõtlen nagu hippie. Kõik need metal lood mis ma kuulan vaid avardavad mu silmaringi mis 60-te hipiedel puudu jäi. Aga mõtlemise põhi paas on mul sama. "Turn on, tune in, drop out."- Timothy Leary. Ma TEAN, et elu on ilus. Ma saan vähesega hakkama, ma ei vajagi õnneks palju. Ma mõtlen vahel enda moodi, mitte nii nagu mulle õpetatakse(teen ka seda kuid alati vaatan asja enda vaatevinklist läbi, et kas mulle meeldib nii mõelda, et kas ma ei leia ise midagi selgemat, midagi kahtlustatavamat. See on huvitav. "Think for Yourself; Question Authority"-  Timothy Leary), ma huvitun enda mõttemaailmast, ma huvitun teiste mõttemaailmadest, isegi Facebook'i test ütles et ma olen hippie. Ma olen viimasel ajal taas elurõõmus. Mulle see meeldib.


Ma pean end ohjes hoidma hakkama. Olen ehk liiga avameelne. See pole kohati hea, aga teisest küljest ma pole kunagi avameelne olnudki. Mis oleks kui katsetaks ehk? Ütleks natuke aega seda mida mõtlen. Ma ei ütle, et ma hakkan kohe nilbusi pilduma vaid lihtsalt ma ei varja oma mõtteid ja ei keeruta olukordadest välja vaid räägingi. Ja hakkan suhtlema. Võib-olla hakkan ise rääkima, mitte ei räägi aind siis kui vestluse teine pool mulle vastava olukorra tekitab. Nii, jah, otsustatud. Aa ja ma hakkan entusiastlikuks kaa. Hakkan ringi tõmblema. Vaja uusi asju katsetada. Ehk isegi hakkab meeldima.


No näed kui kasulik see blogger on. See on üks väheseid kohti kus ma saan enda mõtete üle järgi kaa mõelda ja neid isegi visuaalselt vaadata.


Ohh ma vist tunnen, et vana mina on tagasi! Yeah! Fuck yeah!! Ma suudan taas olla arutlevalt mõtlev. Deamn kuidas ma seda igatsesin. Ehk suudan isegi juba mediteerida? Proovin homme. Täna ei viitsi veel. Pea liiga laiali. Ahjaa mul ju vaja kirjand kaa kirjutada, õnneks lükkasin selle heale ajale edasi, nüüd ma ju suudan mõelda jälle. Ehk Ambre paneb mulle seekord isegi nelja plussi, mis on tema puhul ikka tõsiselt hea hinne.


Kurja ma mõtlen, et ma ei saagi enam logeleda ju. Aga eks seda ole liiga palju tehtud kaa. Teen nädalavahetusega niipalju kui saan ja puhkan samal ajal, aga ei logele, sest logelemine on kõige raskem töö. Siis aeg ei liigu ja hakkab igav.


Ma olen raudselt õnnelikum kui Sina! Kui arvad vastupidist tule ja tõesta!

Olgu, naeratage ikka ja käige õues päikest vaatamas (ärge otse sisse vaadake, teete silmadele haiget) ja kuud kaa ja pilvi ning loomulikult sügist. Kõike seda ilu sel imelisel aastaajal (jumaldan sügist). No heihopsti :)

Lehvitame!

Mul pole ammu nii hea päev olnud. Kuigi päev polnud mitte midagi erilist isegi igav oli. Aga mul oli nii hea tuju. Aktiivne olin, ma isegi suhtlesin ja naeratasin inimestele. Tegin kõigile teed. Mul oli hea päev :)


Ei taha koju!!

Palju päikest ja kuud kõigile ilusatele ja headele inimestele!

Tahan...

...Koju!

Atsihh! A mida siis veel?

Atsihhh!
Lörrrrr!
Köh-köh!
Lörrrrr!

Tulin Nõost täna varem tulema kuna olen *atsihh!* haigeks jäänud. Kodus on kohe tükk maad parem olla. Sain siin üle kahe nädala teada kaa mis maailmas toimub.

Täna olen nii palju suhelnud vanade tuttavatega. Leidsin isegi sellise vana sõbra üles nagu The Wall. Ehk siis Pink Floyd'i album ja film. Tõsiselt hea asi. Aa ja muidugi teised kaa nagu Liis ja Mannu jne.

Maru uimane olen haigusest. Ei kirjuta täna palju. Lähen magan segaseks end ja vaatan seda unenägu edasi mis mul täna hommikul pooleli jäi. Ma pean selle lõpuni vaatama! See jäi nii ideaalse koha peal seisma. Ma ärkasin ehmatusest ülesse sest see kõik oli liiga ideaalne.

Aga olgu. Päikest teile :)

Lost keys (Blame Hofman)

Aitäh Sulle Kristiina! Ma ei lähe kuskile ära enam, ma luban. Siin on ju liiga ilus :)

Ma luuletan jälle. Ma olen šokeeritud oma luulest kui seda loen, sest need pole ju ometi minu mõtted. Kohe üldse mitte. Niiet ka see viimane luuletus mis ma siia kirjutasin
on vaid suvaline mõttevälgatus ilma mingi tagamõtteta. Ju vist alateadvus. Aga ma pean rohkem luuletama jälle hakkama, sest mu oskused on täitsa kadunud.

Mu mõtted uitavad jäll, mis on hea. Mul on tekkinud emotsioon, mis isenenesest on hea kuidi emotsioon pole olnud just hea. Kuigi mis vahet seal on. Nüüd on juba tekkinud ka häid emotsioone. Kõik läheb hästi, just nii nagu peabki. Ma ei usu, midagi oleks niivõrd valesti et ma hakkama ei saaks. Varsti varsti arvan ma taas, et minust õnnelikumat inimest ei saa olemas olla, aga sinna läheb veel aega.

Senikaua kuulan Tool'i. Ja luuletan ja mediteerin kaa. Ning naeratan... vahest ka naeran. Selles ongi mu edu võti. Sain selle täna selgeks.

Found keys (Blame Kannukene)
... vaja vaid uks avada ja sisse astuda :)

Palju päikest teile olematutele inimmassidele, kes mu blogi loevad :)

Ja ma külvangi nagu olen!

Sest teisiti ei saa. Või ei taha, sest miks peaksingi end piinama sellega, et küvan teri nii nagu keegi teine seda teeks. Ehk saabki mu vagu veidi hõredam võimõni koht liig tihedalt, kuid ma külvan nagu olen ja lõikan nagu olen, sest et olen see, kes olen ja selleks alati jään.

***

Ma vajan rahu

ja ma vajan seda

niipalju kui hinge mahub.

Vajan rahu ja teda.

Selgus,

mõistus,

helgus,

kõiksus.

Leian endas taas,

mehe, kes mind teab

ja põranda peal maas,

kiri, mis mind neab.

Meditatsioon,

reaalsus

mida ma loon...

sürreaalsus.

Mees mu sees

haub plaani,

ta seisab mul ees

pilk suunatud maani.

Kus see kortsutatud kiri,

mind neadev ja hall.

See mu oma tegude vili,

sünge mõtete pall.

See mees mu ees

polegi ju mu tegude kurjus.

Hoopis mina olen see,

kes oleks kui purjus.

Külva nagu oled!

Vajan, vajan.... ma vajan Selleks muusikat!! Ma ei saa ilma enam läbi. Vajan mõttega muusikat. Kuulan Daath'i, Tool'i, A Perfect Circle't ja Pusciferi. Kõige paremad mulle. Maynardil on alati midagi öelda ja sama moodi ka Daathi vanal lauljal. Terve päeva üritasin mõtteid peletada ja uusi tekitada. Ma isegi head bangisin uue bändi proovis mingi elu halenõmeda loo järgi et oleks vähegi emotsiooni.
.
.
.
Jaa just emotsiooni...
Sellega on selline asi et seda pole ja see ajab vihale ja siis on ja seda on vaja eemaldada. Oleks ma siis kurb või depressiooniski!!
.
reaalsus
.
Palun!
.
Ma pean jälle mediteerima hakkama!
...Ohh issand täna on ju alles esmaspäev, ma vajan isolatsiooni, et päästa end enda eest. Jah, just enda eest, sest teised on ju head. Halbu inimesi ma ei tea. Mitte ühtegi! Nad on olemas, kuskil, aga ma ei tea veel täpselt kus. Aga tegelikult ma ühte tean... Ta elab minu sees ja ma ei saa tast jagu, ma pean taga mõistvalt suhtlema, ehk saame sõpradeks siis ta ei kiusa mind enam.

Kurja!
Ma ei saa hakkama. Ma ei suuda ma pean ära saama, aga mul on vaja aega. Ja seda on vaja palju.

Deamn! ma ei suuda enam MJK'ga sammu pidada.
Ma olen alla käind. Lähen jaüritan mõelda nüüd!

Ja Ma ei ole masenduses, ega kurb ega mitte midagi muud, elu tundub minu jaoks ikkagi kui imeline aas, aga ma vist olen selle aasaga juba ära harjunud,peaks vist kuskile mere äärde minema:)
Heipa!

Kapikõned!

Tulin täna kapist välja! Korduvalt. Ma avastasin et mu kapis on üsnamuhe telefoniga lobiseda, ma hakkan seda rohkem kasutama.

Ühika toa saime ümber tõstetud, ma olen väga rahul oma uue kohaga.

Kool võiks lõppeda juba. Ja masu võiks otsa saada või vähemalt pupu, mis mul hetkel on, sest ma olen suht paljudele võlgu.

Leidsin kapi tagand suure tolmurulli vahelt roosa patsikummi ja panin selle pähe omale. Nüüd olen ma kaa ilus.

Kõht on tühi! Tänane menüü: 1 pisike jogurt hommikusöögiks, 1 lõik pitsat Joeli halastusest lõunaks, 1 juustuvõileib Karlilt halastusest õhtuks. Nii, et väevas on ikka kolm söögikorda olnud.

Ajalugu vajab õppimist aga ma ei viitsi. Eks vaatan natukese aja pärast. Vist oli keemiast kaa õppida aga see on savi. Ma ei õpi kunagi keemiat. Pole õppind ega hakka kaa, sest see on selleks liiga lihtne ja tore aine, et seda õppimisega ära rikkuda.

Ma ei tea, mis kõik veel saama hakkab aga siiamaani on minu elu ja mind ümbritsevate elu olnud viimasel ajal ikka tõsine seebiooper. Ainult et seepi on vähe vahel ja keegi väga ei laula, aga intriige on kui palju.

Haggard on liiga hea :)

Olgu ma nüüd kaon kuskile, miskit tegema vist.

Hejhopsti!
Elu on päikest täis, ärge lihtsalt istuge varjus, siis te ei näe seda :)