Kapikõned!

Tulin täna kapist välja! Korduvalt. Ma avastasin et mu kapis on üsnamuhe telefoniga lobiseda, ma hakkan seda rohkem kasutama.

Ühika toa saime ümber tõstetud, ma olen väga rahul oma uue kohaga.

Kool võiks lõppeda juba. Ja masu võiks otsa saada või vähemalt pupu, mis mul hetkel on, sest ma olen suht paljudele võlgu.

Leidsin kapi tagand suure tolmurulli vahelt roosa patsikummi ja panin selle pähe omale. Nüüd olen ma kaa ilus.

Kõht on tühi! Tänane menüü: 1 pisike jogurt hommikusöögiks, 1 lõik pitsat Joeli halastusest lõunaks, 1 juustuvõileib Karlilt halastusest õhtuks. Nii, et väevas on ikka kolm söögikorda olnud.

Ajalugu vajab õppimist aga ma ei viitsi. Eks vaatan natukese aja pärast. Vist oli keemiast kaa õppida aga see on savi. Ma ei õpi kunagi keemiat. Pole õppind ega hakka kaa, sest see on selleks liiga lihtne ja tore aine, et seda õppimisega ära rikkuda.

Ma ei tea, mis kõik veel saama hakkab aga siiamaani on minu elu ja mind ümbritsevate elu olnud viimasel ajal ikka tõsine seebiooper. Ainult et seepi on vähe vahel ja keegi väga ei laula, aga intriige on kui palju.

Haggard on liiga hea :)

Olgu ma nüüd kaon kuskile, miskit tegema vist.

Hejhopsti!
Elu on päikest täis, ärge lihtsalt istuge varjus, siis te ei näe seda :)