Ka öösel kell 2 tõuseb päike

Tere härra politseinik. Kas oleksime sõbrad? Usaldaksime üksteist. Seda sa tahaksid. Aga ma ei räägi sulle kuidas me sõpradega kanepit suitsetasime või kuidas ma vahel turvavööd peale ei pane. Seda politseinikule ju ütlema ei lähe. Aga ära muretse, ma usaldan sind. Räägin sulle kõik oma mured ja kõik oma patud. Muidugi mitte neid mida sa kuulda ei taha. Aga naabri Ants on küll palju pättusi teinud. Lärmab öösiti ja pargib valesti ja kindlasti ta varastab kaa. Temaga peaks midagi ette võtma. Eks ole sõber härra politseinik. Ma usaldan sind kui sõpra, aga kardan seda politseinikut ja ma usaldan seda politseinikut, et ta võtaks kinni pätid. Kahju, et sul, härra politseinik, ei olegi sõpru.

Ületasin end eile. Sundisin end enne täielikku magama jäämist veel üles ärkama ja märkima telefoni ühe märkme. Päästsin ühe mõtte. Juhhei!

"You never see a positive drug story on the news. They always have the same LSD story. You've all seen it: "Today a young man on acid, thought he could fly, jumped out of a building, what a tragedy!" What a dick. He's an idiot. If he thought he could fly, why didn't he take off from the ground first? To check it out! You don't see ducks lined up to catch elevators to fly south; they fly from the fucking ground. He's an idiot. He's dead. Good! We lost a moron! Fucking celebrate! There's one less moron in the world." - Bill Hicks

Reklaamivad telekas seda Activia jogutit. 8 naist 10'st arvas, et see on hea jne. Mis nad arvavad et meestel ei olegi seedimist? Et mehed peavadki peeretama koguaeg? Minu kõht on küll punnis vahest. Oleksin väga rahul kui mulle kaa seda pakutaks ikkagi. Või siis olen ma valesti aru saanud oma soost? Siiamaani olen aru saanud, et kui püsti saab pissida, ilma et jalad kusesed oleksid, siis oled mees ju. Aitab sugulisele ebavõrdsusele! Kõik mehed kogunege Konsumite ja Maximate ette ja ostame poed tühjaks, et kõik naised peaksid peeretama tervelt kolm päeva!

Kas te olete olemas?
Hops!

Maasikad

Kusagilt on mul meeles fakt, et millalgi oli inglise raadios uudistesaade selline:"There are no news today." Miks seda enam tänapäeval ei juhtu? Ikka Paris Hilton kaotab oma koera ja Iisraelis sai jällegi surma üks juut. Kahju. Meil on ajakirjanikud, kes on pimedad, aga üritavad kõigile selgeks teha mida kõike nad näevad. Ja meie usume neid.

Anna mulle andeks! Küll see oleks hea. Kui kõik teie annaksite mulle andeks. Kui palju ma saaks andeid. Ma oleksin andekas inimene. Eks kõik anded ole antud. Jumal või loodus. Kas see polegi see sama. Andke inimestele andeks, sest see on evolutsioon. Siis on inimesed andekad ja annavad teilegi andeks teie andetuse.

Mida iganes! Ütle mida iganes sa soovid, sest ma kuulan ja usun sind. Mida iganes! Sest ma ei usu sind. Me võime teha mida iganes. Me oleme vabad. Ma peaks vist vait olema. Jah, mida iganes.

Igatseme igavesti.
Hops!

Allverelaev

Kui millegagi tohutult vaeva näha ja head ideed toita heade ideedega, siis tuleb meistriteos. Tuleb midagi, mis on keerukas, aga samas lihtne. Ja inimesed ei näe. Inimestele enam ei meeldi. Ehk äkki keegi millalgi näeb ja näitab pimedatele, kes ise oma silmad välja on torganud. Sest käsikirjad ei põle. Kahju, et mpaljud ei kirjuta isegi käsikirja, kuna teavad, et peale nende keegi seda ei näe. Kurb.

 

Tantsi ära oma valu! Oi kuidas ma tahaks! BTW! Kui kellegil on laenutada filmimiseks hiphop või dub vms tantsutruppi, siis andke teada. Ja kui keegi tunneb et ta tahaks filmida sürri lühifilmi, siis võib kaa teada anda. Peaosatäitja koht on kaa vaba, ja kõrvalosatäitjate omad kaa ja monteerijakoht on kaa täiesti vaba. Tahaks lavastada! Väga! Aidake!

Ma vajan veidi kunstilisemat seltskonda natuke. Reaalkool on kohutav koht! Ainus loov mõtlemine siin on see mis geomeetrilise kujundi ma ketšupiga täna nuudlitele joonistan. Ja siis kukuvad selle pindala arvutama ja nuudlite toiteväärtust leidma. Ma vajan (sür)reaalseid maailmu! What I want is a view, I want a window, where I can see a tree, or even water. I want to be in a random place, far away from you certain people. Inimesed on lausa n ii kindlad, et räägivad seda kui tõtt. Kohutav. Ma tahaks veidikenegi vabadust. Sõnu pole vaja, sest need ei ütle palju.

Hops!

All credit to unitube.net

Shalaalaa, Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.
Hops!

Maapall

Ma armastan põrandalaudu! Tean tuttavaid oksaauke. Tean mitu kihti võib värvi peale kanda. Aga armugem lakke. Kõik vaatavad varbaid. Koridoris käivad kõik nina maas või ees kõndiva neiu persel.laes on nii palju asju mida sa ei teagi. Lambid, ämblikuvõrgud ja praod. Kas sina tead millised on sinu kooli koridori lambikuplid? Tead sa mis värvi lagi on? Palju huvitavat ja ilusat on laes. Muidugi senikaua kuni sa koperdad kellelegi otsa ja avastad et kõik vaatavad sind imelikult. Kui siis on jälle ilu tagasi kui lagi vallutab jällegi sinu silmad. Lagi on kunst, sest kunst on midagi sellist, mis tekitab mõtteid, mida kujutatud eseme kohta ei oskakski mõelda. Kunst on katkised ketsipaelad. Kunst on plastiliiniga parandatud auk seinas. Mitte et sa ise oleks parandanud auku seinas. Sest sina ei mõtlegi august, seinat ega plastiliinist. Mõtled kunstist. Märka. Sest teised ei näe. Mingi filmikonkurss on teemaga "Teised ei näe" mul on niii geniaalne idee, aga mul pole vidinaid, pole näitlejaid. Aga mul on visioon, mul on põhimõtteliselt olemas ka tsenaarium. Mul on võtteplatsid. Mul on tahe. Aidake!

Muusika ajab sööma!

He(i)n mõrvab nocturni. Lehmad aasal. Hein ja Hen vikatiga. Prillid jäävad tasku ja klaasid on udused ja kukuvad raamidest välja. Sinised silmad. Iirised, lauvärv ja rusikad. Vot maltsiki, eta nokkturn. Välku ja pauku! Rahu ja ilu. Hommikul me kõik oksendame ja joome vett. Maapall veerebki meist üle. Et öelda taas, ei iial enam ühtki moosekanti mina näha ei taha. Taas uue nokturnini. Isegi vedelik pudelis on sinine. Kuid veri lendlemas õhus ei näigi nii punane vaid must. Päike ongi ainuke punane objekt. Aga kas siis tähed polegi päikesed. Eiei nokturnid ei tunnetagi kaugust ega valgust. Värve ja valgust on küllaga. Läbi bongi, läbi suu, läbi nina üles atmosfääri. Et ikka oleks kusagilt kukkuda. Hen, ole hea ja mine müü oma heina mõne teise tänavanurga peal.

Nothing all in one. Nagu sajatuhandene tolmuimeja millega lihvida põrandaid ja masseerida oma kassi. Don't worry, I have an iPhone! Ja lendamegi taeva poole aanusest tuiskamas välja tuumakütust! See on püha retk mekasse.

Ausalt kaa, et tänapäeval pole ausalt rääkimisel enam mitte midagi auga pistmist. Kas palun võiks leiutada uue sõna?

Puu otsas istub trummar oksad pihus. Katusel on viiuldaja ja klaver on põõsas. See on pargi bigband. Piknikule minnes võetakse köögilaualt lina ja asetatakse see murule. tahaks kord köögilauale asetata muruvaiba. Noh, et lilledel vaasis oleks kodusem tunne või nii.

***
Üleeile ma teadsin
mida täna teen
ja puud olid puud
ja majad olid majad.
Homne koit ja tähed
tasuvad elatud päeva.


Kuud!
Hops!

Mõttetu kitsikus

No kurat, kui on tõesti ilge kihk patustada, siis mitte kõike korraga! Learn to master the art of sin! Mul on nii suur tahtmine loobuda oma taktitundest. Mõne isikuga ma olen seda juba teinud. Lähen üle piiri, sest muidu ta ei näe kus on piirid. Mõni võib-olla arvab, et ma üritan sõpradest lahti saada, põgeneda. Ma lihtsalt olen otsekohene ja ütlen "sõpradele", et nad polegi sõbrad. Muidugi ma ei räägi sinust, ega ju. Sina arvad, et ma põgenen, kardan. Sina oled sõber, sina hoolid, sina aitad tegelikult. Tänan sind. Aga räägime nüüd tõesti kollasest karust, sest ma olen korras. Ma lõpuks tean kes ma olen. Ära karda, sest veri pole vajadus ega tahe vaid unenägu.

Autotagaistmel istuvad 4 inimest võiksid tantsimise lükata kodusesse õhkkonda ja trummipulgad jätta pagasiruumi. Igal asjal oma koht ja aeg. Aga iseendaga avatud suhtlemine autotagaistmel näitab, et kas sa oled hull, või sul polegi mõtteid.

Elu pole lill! Lilled närbuvad. Elu on liblikas. Metamorfoos. Elu on päike. Elu on julgus. Elu on pidevus. Elu on kunst. Ja kunst on pikk. Elu on tants. Jaa elus polegi vaja olla globaalne. Vaja oleks oma gloobus üle kontrollida. Leevikesed on külvanud lumme nii palju seemneid, et lumi kolletab varsti päevalilledest. Ja ma tean kellele neid kinkida. Vaja oleks süüa ära need seemned lillest, et moodustuks naeratus lille sisse ja ka minu sisse. Naeratus ei närbu.

Nimekiri lüheneb. Hea. Mul polegi palju ruumi.
Hops!

Ma vajan akent

Tegelikult see toimib, kuigi te ei usu. Vaadake veel ja mõelge.


Päevast päeva näen rinnuni nolke õpetajate üle naermas. Tahaks öelda: "Kuule pärdik! Õpetaja on sulle autoriteet ja sina teed mida tema ütleb! Kuradi indigo kõnts, sinusuguseid söön ma hommikusöögiks." Lükkaks nolgi jõuliselt vastu seina ja küsiks: "On selge?" Üks kõik millise vastuse peale ütleks: "Mida?! Ma kuulen, et sõnad tulevad välja ja su suu liigub, aga ma ei saa aru mida sa räägid, because I don't speak little bitch!!" Käsiks tal valvel seisaku võtta ja vastuhaku korral selgeks teha mida ma tegelikult indigo kõntsast arvan.  Kui kõik on saavutatud ütleksin õpetajale: "Palun jätkake." Ja läheksin oma teed. Aga siis lööb reaalsus tagasi ja avastan, et ma olen õpetajast ja kõntsast juba oma 20 meetrit eemale kõndinud. Ja ongi hea, sest mina olen olulisem kui kõnts. Mina kasvatan enda pojast džentelmeni. Senikaua las siis kõnts kasvab saastaks ja digimuutub sitaks. It's your choice: peace or annihilation. Ma olen õnnelik et vanemad on teinud oma poegadele ja tütardele õige valiku. Good riddance.

Mida ma tahan on vaade. Ma tahan akent, kust ma näeks puud või isegi vett. Ma tahan olla suvalises kohas, kaugel eemal kõigist teist kindlatest inimestest.

Huumor. See käib juba närvidele. Kõik ei ole naljakas. Kõik mida ma õtlen pole mõeldud teie meelelahutuseks. See mida ma ütlen on see, mida ma mõtlen. Ma juba solvun, et minu mõtete peale vaadatakse kui huumorile. Seega ongi hea, et minu küljes siiski on volüümi nupp ja sa ei kuule enam, mida ma ütlen. Kuulevad need kes kuulavad. Kurdid naeravad.

Töötajad töötavad, kirjanikud loevad raamatuid! Ja nii see ka on. See et sul raamaturiiul on ja unele eelneb unelm kas kettamaailmal või kusagil mujal ei tähenda, et sa raamatuid loeks. See on unelm, mõttelend või mida iganes. Nii on see vähemalt minu sõnavaras. (Ja siin kehtib ainult minu sõnavara!) Lugemine on midagi muud. Kui sa ei kirjuta, siis sa ei tea. Ma pole vist veel päris kirjanik, aga ma vist tean mis on lugemine, sest ma kirjutan. Kui oleks minu teha keelaks ma palju asju ära. (meditsiini, arvustused, tutvustused, mõtete hindamised, raamatute hinnad, kirjanduspreemiad, edetabelid, sõjaväe ja väljendi "ma mõistan")

Ikka ja jälle on mul vaja teile öelda: "So motherfuckers remember what the thought is!"
Hops!