Hiljuti näidati meile loengus üht logaritmilisel skaalal graafikut, mis kohe kindlasti ei vajanud logaritmimist... Numbrid algasid x-teljel 0'st ja lõppesid 30'ga. Milleks teha graafik ln e^[9,(9)] korda keerulisemaks. (ln e^[9,(9)] = 10 muideks) Natukene skaalat venitades oleks saanud näidata asja olemust palju selgemalt ja inimmõistusele vastuvõetavamalt. Paljud ei saa üldse aru, mida tähendab logaritmiline skaala. Mina kujutan seda ette sedasi, et sa seisad täiesti lagedal väljas kõrbes ja sinu ees jookseb sirgelt horisondini maantee. Oma jalge ette vaadates suudad eristada sentimeetreid ja lugeda kokku varvaste vahel olevaid kivikesi, veidi ette poole vaadates näed mitme meetri pärast sa peaksid selle lõgismaoga rinda pistma. Veidi kaugemalt paistab kilomeetri post aga sa täpselt ei oska öelda mitu sammu selleni on. Oletame et sul on Legolas'le omane hea nägemine ja suudad eristada iga kilomeetri posti oma teel. Mida kaugemal need on seda lähedamal need paistavad kuni nad lõpuks sulanduvad kõik ühte ja ka tee sulandub ühte. Kuid see kõik mahub sinu vaateväljale vaid lühikese kriipsuna kogu ümbruskonnast. Lähedalt on kriips lai ja sinna mahub palju detaile kaugemalt aga jookseb maailm hunnikusse.
Vahel ma elan nagu filmis, kus pingelisel hetkel kõik antikulmineerub ja tuleb terve igaviku oodata uut hetke. Hunnik ebaõnne aga kuidagi vingerdan end puutumatuna neist mööda. Dialoogi kirjutamisega oleks võinud vb vahel rohkem vaeva näha, minu poolne osa tundub kohati väga labane. Minu elust saab päris pika ja mahuka blooper reel'i kokku panna. Cut! In the can!
Väike kosmoselaev on kosmosepaat.
"I can't take two steps without someone asking me about "No game no life" witch is more then just an acurate summarisation of my sex life"- DouchebagChocolat
Hjops!
