laupäev, 30. aprill 2011

Ups indeed !

Mälu on üks veider asi. Ma nii kartsin, et ma ei mäleta enam kuidas vene keeles kirjutada. Ja tõesti kui ma sellele mõtlesin, siis ei tulnud meelde, aga nii kui pastakas käes tulid sõnad iseenesest. Kuulan vana lugu, mida pole aastaid kuulanud. Nagu ei mäletagi. Aga kuidagi tean ma täpselt kuidas selle järgi tantsida. Vaatan vana filmi. Tean siin tuleb võimas tseen. Jafilm lõppeb, kuid tseen nagu jäi olemata. Ootused olid nii suured, et võivad muutuda pettumuseks. Detektiivid ei usalda kunagi täielikult inimeste mälul põhinevaid tunnistusi. Nad otsivad fakte, et tõestada, kas need tunnistused peavad paika.

Vahel ma unustan ära, kuidas ma iga postituse lõpetan. Hops? Hjopsti? Midagi sellist, eksole...

Miljonid lepatriinud põrisevad meie näpuotstelt lendu. Lendavad ja tiirutavad. Nad langevad kellegi teise sõrmele. Keegi naeratab neile. Juhatab nad sõrmeotsa. Puhub ehk veidi tuultki nende tiibadesse. Neil on teekond. Nad on misjonärid. Naeratuse misjonärid.


Kukerpall!
Hops!

neljapäev, 28. aprill 2011

Höövel

Ma nüüd ei suudagi otsustada, milliseid komplimente ma rohkem naudin, kas neid, kui inimene ei üritagi komplimenti teha vaid lihtsalt jutu seest tuleb välja, et oi, kompliment. Või siis need kus inimene üritab ilgelt solvata, aga vat kui hästi ütles minu kohta.

Nostalgia üledoos. Blues brothersi mäng, Keen 4, Dune II... jaa. Ma tegin Dune's isegi uue rekordi. Sain esimesest missioonist edasi. Väiksena ei mõistnud neile küsimustele vastata. Ega need olid ulme küsimused kaa, pidin manualist järgi vaatama. Aga imekombel see oli lapsena siiski üks mu lemmik mängudest. Kuigi ma ei saanud iial esimesest kaugemale. Veider. Peaks mingisuguse disketti lugeja välja otsima ja Windows 3.1 sinna peale laskma uuesti. See oli see ju kus esimest korda sai minesweeperit mängida.

Ma vahel unustan ära, kuidas see elu mul käib. Ainult äktsioon nagu jääb. Tunnetus kaob ära. Või siis kui vaatan mõnd filmi, siis nagu jään selle sisse ülejäänud päevaks. Viimati oli Mementoga nii. Mida kõike üks elektrivälgatus rasvase juhtmerägastiku (aju) sees ei suuda teha. Tahaks uskuda muidugi, et see on ime. Nagu me kõik tahame uskuda, et meie lapsed on erilised. Bill Hicks ütles, et nad ei ole. Igas seemnepurskes on miljoneid seemnerakke. Ja et üks neis ühineks munarakuga... What are the fucking odds?! Kui ma saaks kellegi surnuist ärata siis ilmselt tema. Ma julgeks küll öelda, et see sperm millest tema välja kasvas oli eriline.

Ärge uskuge arvustusi!
Hops!

esmaspäev, 25. aprill 2011

Suhkur

Täna käisin väljas jalutamas ja mõtlesin, mis ma küll kõik ära sööks kui oleks postapokalüptiline tühermaa. Konnad on kahtlased juba praegugi, aga kui neil veel mingid limased värdjas selga kasvavad siis vist jääb ei. Raudselt on nad siis maru mürgised kaa ja radioaktiivsed. Aga pardid pistaks küll pintslisse. Kolme jalaga või ilma, neid ei anna vist väga palju mutanteerida, et mul neid vaadates söögiisu ära kaoks. Vihmaussid läheksid raudselt maru rammusaks ja lihakaks. Neist teeks kompotti. Tegelikult peaks Geiger-counteri ostma, saaks teada, kas need kaalikad ja kapsad ikka sünnivad süüa või on mu sitt hiljem veel rohelisem kui see kapsas sisse süües oli. Seentega on jälle kahtlane lugu. Tšernobõlis söövad metsead end lapse suurustest puravikest segaseks. Noh nendega on vist nii et kas high for a year or dead for eternity... Kalad pistaksin ma kõik pintslisse. Need on vintsked vennikesed, nendega ei juhtu midagi. mingeid suuri loomi ja jäneseid ma küll kätte ei saagi vist. Need raisad kasvatavad ju ühe jalapaari veel juurde ja siis liduvad ikka päris väledasti. Söök on ikka põhiteema, jaa.

Kunagi oli ikka nii, et mindi lavale ja mängiti hingega. Sitta ma ennast kordan, mõtles Hendrix ja mängis iga live uutmoodi. Nüüd kuuledki ainult kordusi: baby, baby, baby ja friday, friday.






Eesti parima noortebändi bassist lahkub.
Heipa!

kolmapäev, 20. aprill 2011

Acorns!

Hea on hommikul ärgata ja mõelda, et täna on ilus päev, mõelda, et täna näen ilusaid inimesi, mõelda, et hommikusöögiks söön meekooki. Mitte ainult mõelda, vaid näha, tunda, katsuda, nuusutada. See ei ole nii keeruline kui tundub, tegelikult. Ma ei ütle et asi on mõtlemises kinni, est mitte miski pole kinni. Kõik on vaba. Kuulame nüüd natuke neid värve mis meie ümber on. Joonistame saapale tiivad külge ja lendame nagu Hermes.


***

Nüüd lendame,
jah
jah
Vaev maha meist jääb
jah
jah
jah
jah
jah
jah
jah
jah
jah
Pikk päikene
jah
jah
vari lühikene
jah
jah
Tume
jah
See igatseb
jah
jah
Nüüd lendame
jah
jah
See maha meist jääb
jah
jah
Meist jääb
jah
Nüüd lendame
jah
jah
Pikk päikene
jah
jah
Vari lühikene
jah
jah
Tume





It's cardiac rebellion, so join the revolution.
Hops!

esmaspäev, 18. aprill 2011

Roger

Kui juhtuks kõmaki!, ja sa langeks järgmine hetk surnult maha, siis kas selle hetke sees suudaksid sa mõelda asjadest, mida tegid ja jätsid tegemata? Kas on üldse midagi tegemata? Üldse millalgi. Kas karjäär jääb rajamata, kui liivahunniku all polegi eriti nagu midagi? Kas eile jäi hommikune pudru söömata, või hoopis sai see tehtud. Kas need asjad on üldse olulised, mida me ei tee? Kas on tarvis mõelda, mis oleks siis saanud kui sa oleks midagi teinud teisiti. Kas jõuad mõelda asjadest mida sa tegid? On need olulised? Mida tähendab oluline? Kas oluline oli see siis, kui sellele kõmakile! järgneb lein. Või hoopis rõõm. Kas sa mäletad, mida sa üleeile kella kahe paiku päeval tegid, või tegelikult tahaksin küsida hoopis, mida sa sel ajal mõtlesid. Võiksid mäletada. Ilmselt ei teinud sa midagi sellist, mille puudumine oleks väärinud leina, või rõõmu. Oleks võinud ka midagi muud olla. Aga seda mõtlemata mõtet võiksid küll leinata. Kui sa ei mäleta, mida sa siis mõtlesid, siis sa ilmselt ei mõelnudki midagi olulist. Leiname seda nüüd, sest murdosa sekundi pärst käib kõmaki ja sa kukud. sul pole enam iial võimalust mõelda. Sul pole võimalust luua maailma, tundeid, tegusid, reaalsust, kunsti ega valgust. Kas sa suudaksid seda leinata? Või siis leinaksid sa neid asju mis jäid tegemata, või neid mis panevad teised leinama? Kui tihti sul tekib selline tunne, et sa ei suuda otsustada, kas sul on midagi neist üldse leinata, või kas sul on neist üldse midagi veel puudu? Äkki sa oledki valmis ütlema "jah". oled sa õndsaks saanud? Mitu korda me seda elu jooksul teeme? 42!

Palun ärge mainige asju, mis pole mainimist väärt, näiteks nagu, et mul on uus särk seljas või homme on teisipäev. Toetame lakoonilisust.

Krister Linder. Kaevake, kes viitsib!

Mul on luulesoone põletik. Üritan ravida seda, kui keegi hoolib.

Look at me.
Hops!

teisipäev, 12. aprill 2011

Huligaan

Turustamise meistriteos! Millalgi oli CSI kriminalistides selline osa kus Bieber tulistati surnuks. Väiksed neiud vaatavad, sest see on ju Justin seal. Kõik teised vaatavad, sest ta sai surma. Ja filmimeistrid on vahvalt rõõmsad, sest raha ikka kukub ju nende tasku. Nagu on tarvis saada arvustusi igast väljaannetesse, sest siis saab lugeja teada, et see on olemas. Isegi halb kriitika on hea, sest lugeja tahab vaadata mis see siis nii sitt on, et ei sünni süüa. Ja vanad polittikukalad teevad reklaami riigikogus nii: filmida saab ju vaid tagant rõdult ja et nägu lindile jääks tuleb aegajalt kindlasti üle õla tagumise naabriga juttu rääkida. Ükskõik millest. Kes on riigikogu saalis Priit Toobali koha peale peeretanud? Mina!

Ratsionaalsus on kurjast! Kuidas sellest lahti saaks? Ma oleks ilmselt nii õnnelik kui seda poleks. Ma nii tahaks joosta peaga vastu seina, virutada rusikaga pehmet põske, kolmandalt korruselt teha kukerpalli aknast alla ja siis joosta puu otsa. Ja siis tuleb keegi lollakas, kes peas kumiseb - see on valus, valus ei ole mõnus, sa lähed vangi, sa ei suuda nii palju, bla bla, hurr durr, herp derp! Noh see on see kui tantsida ei lasta vist.

Ma just avastasin, et mul pole õrna aimu kaa mida erinevad inimesed minust arvavad, või milline ma väljastpoolt võin paista. Aga veidi varem avastasin ma, et see ei häiri mind põrmugi. Imelik, et keegi ei ütle midagi. Ei ütle ei head ega halba. Neutraalne vaikus või talumine või salatsemine. Kuidas iganes seda ka kutsuda. Aga vahel võib ju öelda kaa mida arvad. Milleks meil see sõnavabadus siis on? Selleks, et juba eelkooliealised võiksid igasuguseid suguelundite nimesid sulle näkku karjuda? Algkoolis tuleks kohustuslikku kavva viia "väärikuse tunnid", või "džentelmeni ABC" või siis "1000 põhjust, miks Herr Kaha võib teid põlema panna". Kui midagi sellist oleks, siis mind vist isegi huvitaks. Siis oleks põhjust, siis ma armastaks modernistliku kultuuri. Yo gangsta, let's pop up some punk ass bloods!

Kui kalli ei tehta, siis see teeb morniks ja miskipärast morne inimesi ei taheta kallistada...
Hops!

esmaspäev, 11. aprill 2011

No intermission

Mõnele meeldib mõelda asjadest, mida ta teab. Mõnedele jällegi asjadest, mida ei tea. Teistele ei meeldi üldse mõelda. Aga mis ma neist asjadest ikka mõtlen mida ma tean? Niiguinii teada ja tunda. Igav hakkab. Tekib reaalsusetaju vms. Paha, paha. Ma ei ela siin selleks, et süüa ja sittuda. See on pigem boonus, kui nii lubate mul end väljendada. Huvitav oleks, kui nte seda mul keelaks. Aga see selleks. Mõistus on imeline masin. See suudab genereerida kõike! Anna talle vaid vabad käed ja kaos ongi ilus. Vahel ma ütlen, et ma ei saa aru mis toimub. Ärge palun hakake mulle miskit seletama siis, las ma naudin parem.

Üsna tihti juhtub nii, et keegi räägib mulle aiast, kui mina räägin talle aiaaugust kolmanda lati juurest paremalt poolt, kuigi aed on tegelikult ringi kujuline.

How to hang over?

Paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha paha vääääga  paha paha paha paha paha paha. Lähme ära!

Salaviin on libahundijalavesi.
Hops!

reede, 1. aprill 2011

Hatifnatt

Aga kui võtta taas kasutusele kuld- ja hõbemündid? Käid poes ja maksad tükikese hõbedat. Ma usun, et see kaotaks inflatsiooni, või siis vähemalt muudaks selle minimaalseks. Kaoks inflatsioon, kaoks paberiületootmine, kaoks õhuraha. Meie rahal on väärtus sest raha tootjal on kulda. Aga see unustatakse pahatihti ära. Sa ei saa õhust midagi toota. Palju liigub raha, millel pole tagatist. Saksamaal saadi kunagi kilekottide kaupa palka ja kaks korda päevas. Selle nutsuga köeti ahju. Väärismüntidega pole see võimalik. Sa ei tule kunagi töölt koju kilekoti täis kulda kaasas. Seda kulda lihtsalt pole olemas, aga raha alati on. Kuld mündi väärtus on kulla väärtus. Sa ei saa seda millegi muuga hinnata. Noh lihtsalt ük siuke lollakas idee jälle.


Mis kook sulle meeldib?

Tõuse, metafoor, tõuse
põrmusta reaalsus
joonista fekaalsus
loome laval veereva rulli
...Tõuse!

Tõuse, metafoor, tõuse
porolon pähe
taevasse läheb
ja mäe otsast all väikesed on
...Tõuse!

Tõuse, metafoor, tõuse
pilved ja Napoleon
korralik kook-on
ja alt pole kõrgele sind nähagi
... Tõuse siis kui tahad.



Ma ei saa Koduvanast aru. Kõik teised on mõistetavad.
Hops!