Suhkur

Täna käisin väljas jalutamas ja mõtlesin, mis ma küll kõik ära sööks kui oleks postapokalüptiline tühermaa. Konnad on kahtlased juba praegugi, aga kui neil veel mingid limased värdjas selga kasvavad siis vist jääb ei. Raudselt on nad siis maru mürgised kaa ja radioaktiivsed. Aga pardid pistaks küll pintslisse. Kolme jalaga või ilma, neid ei anna vist väga palju mutanteerida, et mul neid vaadates söögiisu ära kaoks. Vihmaussid läheksid raudselt maru rammusaks ja lihakaks. Neist teeks kompotti. Tegelikult peaks Geiger-counteri ostma, saaks teada, kas need kaalikad ja kapsad ikka sünnivad süüa või on mu sitt hiljem veel rohelisem kui see kapsas sisse süües oli. Seentega on jälle kahtlane lugu. Tšernobõlis söövad metsead end lapse suurustest puravikest segaseks. Noh nendega on vist nii et kas high for a year or dead for eternity... Kalad pistaksin ma kõik pintslisse. Need on vintsked vennikesed, nendega ei juhtu midagi. mingeid suuri loomi ja jäneseid ma küll kätte ei saagi vist. Need raisad kasvatavad ju ühe jalapaari veel juurde ja siis liduvad ikka päris väledasti. Söök on ikka põhiteema, jaa.

Kunagi oli ikka nii, et mindi lavale ja mängiti hingega. Sitta ma ennast kordan, mõtles Hendrix ja mängis iga live uutmoodi. Nüüd kuuledki ainult kordusi: baby, baby, baby ja friday, friday.

Eesti parima noortebändi bassist lahkub.
Heipa!