Got a blue moon in your eyes

Kiht kihi haaval läheb asi paremaks... ja paksemaks. Ilusa koore all võib paks pask olla. Tehke kõva koor! Haardkoor, hapukoor, metalkoor.

Teate, et minul ei olegi ühtki medalit ega karikat kuskilt põhikoolist. Mitte ühtki. Isegi mitte kolmanda koha oma. Ei tegelikult rahvastepallis võitsime küll kunagi, aga see karikas on koolis kapiks lukutaga. Jaa. See on nii vahva tegelikult. Pole mingit sentimentaalselt väärtusetuid sentimentaalseid asju. Nüüd on mul ruumi asetada kapile viirukeid. Jaa.

Illusiooni tarkusest ja geniaalsusest on lihtne tekitada naiivsusega. Selleks peab korraks vaid kellegi targa ja geniaalse nõuannet kuulama. Ülejäänu tuleb ise.

Kui ma kord tulen, siis tahaks koju tagasi kaa. Palun lubage mind. Kas tohib?

Nali! Naerame nüüd! :-D

10 224 fucking celebrate!

Keegi kord väitis, et minu blogipostituste sisu ei ole ühtne. No kuidas võtta. Võnkumised ikka võnguvad.

Külvake nagu olete! Ka lume sisse võib külvata.
Hops!

I don't pull me down

Vahest puudub mõni sentimeeter. Puudub tükike materjali. Puudub aeg. Puudub tahtmine. Aga nii kuradima palju on. Sittagi pole teha sellega ainult, see sentimeeter jäi puudu.

Fiktsionaalne maailm ei olegi nii väljamõeldud kui arvata võiks. Kõik on võimalik. Joonistaks endale sokid. Või siis mütsi. Jah

***

selga vaigutilgad tõrvavad
kui toetad tüvele
ja okkad, lehed puult
kinnituvad
siilina turtsatad
ja embad tüve
siin ära suitseta
sest süttib kergelt unistus
vaid udu suudab
siduda meid oksteks



Mjäu!

Hops!

Eksitav või seksitav?

Täna kuulsin raadios pastorit: "...Tuleb prükkar, hakkab lausuma sõnu. Mõtled, et mingu minema, ta on ju prükkar, aga ei, see on Jeesus Kristus, veidi määrdunud."

Kaugelt tuledest mind ei näe. Valge valgus ei jõua kaugele. Tume valgus jõuab kõikjale. Veidi valget valgust tekitab tonnide viisi tumedat valgust. Ja seda näevad vaid tumedad kogud, need kees puude vahel, need kes kaugel muidu ei märkakski. Ettevaatust! Hooletult ära süüta küünalt. Mõni kuju heidab varju üle pimeduse enda.

Muhedus on vist midagi sellist, mist teeb jaburuse vahvaks?

Did Jesus have pride? Did he act pridefully? Did he consider changing his views? Did he had a doubt about his work on earth? Was it only gods words or Jesus's own? Did Jesus have pride? I think he did. Mul on muide sellele muinasloole pakkuda omapoolne lõputeooria. Kogu selle 'the book of revelations' ja evangeeliumi teemadele. Superbia ehk pride ehk (paha tõlge eesti keeles) uhkus on piibli kohaselt seitsme surmapatu hulgast kõige vängem. Superbia deemon on Lucifer. Lucifer tähendab ladina keeles 'the bringer of light' ehk siis valgustaja, valguse tooja. Ei kõla just halvasti või mis? Ma mõtlesin täna muinasjutu üle järele ja jõudsin mõttele et äkki Jeesus ongi Lucifer? Jumal saatis oma poja maale inimesi patust puhastama. Ta heitis taevast maa peale Luciferi. Luciferi seostatakse koidutähega. Ka kui Jeesus sündis süttis taevas täht. Jeesus oli Superbia. Ta oli hiilgav nagu ingel. Tal olid üleloomulikud võimed nagu inglil. Ta oli enesekindel kui ingel. Ta oli üllas ja ustav nagu ingel. Ta oligi ingel. Ta oli Lucifer. Ta võttis inimeste patud ja lasi end tappa, et võtta need patud kaasa põrgusse. Seal siis Jeesus nüüd kükitab ja kannatab kõiki neid patte. Apokalüps! Lucifer pääseb põrgust. 4 ratsanikku. Puhastustuli. Surnute tõusmine. Viimne kohtumõistmine. Jeesuse teine tulek. Jaa Jeesus tulebki teist korda koos Luciferiga, sest ta ongi Lucifer. Ingel Lucifer, patuingel, tuli teid kohtu ette viima. Patuingel, mitte et ta oleks patune, vaid et ta lunastab ja kannab teie patte. Uhkuse ingel, Superbia! See pole patt, see on voorus. Jeesus oli Superbia. Tuleb valgustaja Lucifer ja tuleb lõpp. Tuleb õiglus. Jumal nägigi ette Luciferi taevast viskamisega, et ta langeb maale (Inglid on ju jumala pojad) ja lunastab meid, siis kannatab nende pattude eest põrgus ja tuleb taas, et puhastada taas. Kas keegi pole nii varem mõelnud? Kas nii ei võiks seda muinaslugu tõlgendada?

Ükski pilv ei tohiks olla nii suur! Siis ei ole pilved üldse nii armsad. Pilved võiksid olla ikka tombukesed, et pikutades saaks ette kujutada... Jaa.

Kasulik on enne retsept läbi lugeda kui poodi koostisaineid ostma lähed.

Vahel polegi vaja tegelikult teada. Piisab et sa arvad, et tead.

Kui varvas sügeleb, siis sügamine teeb kõdi.
Hops!

Koomilised triibud

 

Välkmälu aitab vahest leida head selle jura seest. Ma hakkan ära harjuma mäluga. Lausa nauditav. Isegi unenäod ei häiri enam nii palju. Olen harjunud unenägudega kus olen vihmauss või antimateeria. 

Avastasin, et lavakasse ei saagi see aasta sisse :-( . Ega ma näidelda ei oskagi. 

Vahel tuleb spontaanselt. Jah.

Ärge paluge kellegilt midagi. Eriti neilt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma. Ärge kartke endast tugevamaid. Neil ei ole põhjust teiega võidelda kui te seda põhjust ei anna. Suhtuge lugupidavalt ja nemad suhtuvad ka teisse lugupidavalt. Ärge pugege neile. Teist tugevamad ise otsustavad, mida teha. Ärge ignoreerige endast tugevamaid. Lugupidamine võib ka teid tugevaks teha.

Mõtlesin et kirjutan ühele kirja. Ma arvan et ta muigaks selle peale. Jaa. Just nii.

Mul on korralikku puitu tarvis. Höövlit ja kruve. Ühte polti kah. Ehitame midagi millele toetub maailm. Jaa. Sina palun ehita mulle nüüd maailm.

Mõnikord tunnen ma, et minust saaks kehv jehoova tunnistaja... kuid täna mitte.

Tehke kukerpall!

Hops!

Here's a handful of very special chocolate chips.

Kas lemmikloomapoodides tigusid müüakse?

Minu uisuväli on 15 cm veekihi all. Raske on uisutada kui vanaema kootud villased sokid on vett täis. Kassid ei oska uisutada ja vesi neile kaa ei meeldi.

Mõned lihtsalt ei tahagi kuulata. Ma ei mõista. Kuulamine teeb ju targaks. Kuulad, mõtled, arutled ja otsustad. Aga ära jumala eest ütle mitte midagi! See on solvav ja kahjulik. Kuulamine on kasulik. Ära avalda oma arvamust kui sa pole kindel, et sinu vastas olev isik sind kaa kuulab. Mõni lihtsalt ei kuula. Mõni vanasõna tasuks kõrvataga hoida.

Vahest polegi tühja töö tegemine nii tühi. Tühjus leiab ise eesmärgi, isegi kui seda pole vaja. Tühi töö on kasulik. Tehkem tühja tööd!

Muide, kes veel ei teadnud, siis pean ka mina nüüd mõne kaasautoriga blogi teemal "Käisin sital, täna oli eriti suur junn!" See ei eksisteeri interneti maailmas. Meil on ühiselamu peldikuseinal rippumas vihik, kuhu kirjutame oma kogemusi. Loll idee. Aga eks kogu see ühikas on sama loll kui see vihik meie kemmergu seinal. Hea et sealt tulema sai.

Ma olin vahepeal isegi unustanud, et mõni inimene võib pimestavalt sinine olla! Olen vist liiga vahvate inimestega suhelnud viimasel ajal...

Ma avastan oma igatsust spontaanselt. Kitarri mängides, lugedes, muusikat kuulates, tantsides... Igatsen. Jaa. Igatsen paari kindlat hinge oma elus. Tahan olla pühapäevapede! Tahan olla idioot pimedas toas! Tahan olla päikesepistes! Jaa kõike seda ma tahan!

Niunäu!
Hops!

*purrr purrr*

Ma vajan seda kohe! Siis oleks kohutav! Jaaa. See oleks kohutavalt kohutav. Ma vajan seda.

Give up if you wanna survive. Pullikaka! Aga hea lugu iseenesest. Isegi jõuab kohale. Ka erimeelsused on head.

Hoidke oma trummipulgad trummide taga. Kaasaarvatud kardaanid ja nende külge kinnituvad jalad ja käed. Seega ärge palun tõmmelge kellegi vahetus läheduses. Võite haiget saada. Mul pole kombeks mitu korda öelda. Enamasti pole kombeks ka füüsiliselt reageerida, aga kõigel on piirid. Sorry ma olen heas tujus niiet hoidke minust eemale. Hea tuju ei tähenda head suhtlust.

Mõtted jõuavad ette. Vahel nagu kirjutad ja siis avastad et sa polegi nii palju kirjutanud kui sa tegelt mõtlesid. Jah täna bio tunnis uurisime mälu. Kirjutasime üles hommikusi tegemisi ja siis nende tegemiste ajal olnud mõtteid. Kõik said tegevuste kirjutamisega hästi hakkama aga ei suutnud meenutada oma mõtteid mida nad neil hetkedel mõtlesid. Mina suutsin mõtteid meenutada, aga mitte ei tulnud meelde mida ma sel ajal küll tegin. Ma ju enda meelest ei analüüsi niipalju oma mõttekäike. Või siiski? Mulle tuli isegi üllatuseks ju et inmestel ei ole mõttemaailma. Äkki teised üldse ei analüüsi ennast. Pigem mäletavad kuidas nad hommikul hambaid pesid kui seda mida nad sel ajal mõtlesid, või mis järeldusele jõudsid. Nad ometigi ei mõelnud ju, et pesen nüüd kolmandat purihammast vms...

 

Karjääriõpetus. Ma ei salli sõna karjäär. Kõik nagu oleks selle rajamisest vaimustuses. Siuke tunne tekib nagu kõik songivad ninapidi sita sees et leida mõnd kivitükki mida maha müüa ja kui veab ehk leiab isegi kaks kivi! Mina pigem võtan selle mulla lihtsalt ja saan kaa hakkama. Vähemalt ma ei tee end kellelegi ohvriks. Fuck that! Ma ei kavatse iial rikkaks saada. Ma ei kavatse ennast orjata, ega ka teisi. Ma olen kes ma olen. Ja see on kõik mis vaja. See ei tähenda et ma maast leitud kivi siiski üles ei korja. 

Deemonid ei lähe ära. Üks jõllitab mind lausa silma sisse. Ja ma kudran. Mulle ei meeldi mu vennad ja õed. (no offence to my real family)

Olge olemas kuskil.

Hops!

Füüsiline puudub.

Arvake ära kes tõmbab praegu alla FPC'd?

Tõnasõduri treiler ja lõplik versioon on valmis. Kes tahab see leiab. Kui ei leia siis küsib.

Ma sain täna teada, et teisel planeedil on lillad smurfid, kes hingavad heeliumi ja räägivad heeliumihäälega. Ja mälu on siiski selle kõigega seotud. Jaa mu arvuti siiski elab ja ta on pahane mu peale.

***
Mälu,
see mäletab
elu.
Mälu,
see unustab
elu.
Ehk ilma
mäluta
polekski elu?

Elu,
see elatab
mälu.
Elu,
see suretab
mälu.
Ehk ilma
eluta
on siiski mälu?



Mul on laua all keris. Jaa selle tõid mulle ilusad inimesed. Jaa. Kõik on paigas. Hetkel. Jah just nii. Ma olen õnnelik. Väga. Klaustrofoobia ei häiri mind. Isegi sinine mitte. Jaa, alati saab paremini.

Minu ettekujutlus ettekujutletavast maailmast on nagu raudpolt. Ärge seda kruttige või saate mutrivõtmega vastu näppe!

Kaos! Ouujeaaaah! Jah, aga mõistke, et mõistmist ei ole olemas! Ei ole! Ei mingeid vastuväiteid ma ei arvesta. Ma olen teile seda üritanud aastaid selgeks teha ja te pole mõistnud ... järelikult jällegi üks tõestus. Mõistmist ei ole olemas. Mittemingisugust! Kõik on iseeneselik kokkuleppimine. Jah niiet, valetame edasi. Ma siiski ju mõistan teid. Punane, kollane. Must ja valge, Ooo spiraal. Sind pole olemas.

Ma tegin pensionisamba omale.

Seitse pöialpoissi

Kui superbia on kõige vängem patt ja mina pean seda suurimaks vooruseks, siis peaks selle loogika kohaselt järgmine patt olema saltatio. Haha, äkki ma olengi deemon!

Jaaa, ja selle loogika kohaselt ongi kõik loogiline. Mind külastavad mu seitse venda. Piiravad ükshaaval. Kipub käest minema. Ja elu mõte ongi mõte. Jaaa. Muide kui kellelegi ütleb midagi nimi Sal Paradise siis ilmselt ütleb ka Dean Moriatry. Kui teie näete teda priiskava "for kicks" tüübina nagu teda on üritatud esitleda, siis mina leian temas kuidagi just ühte seda mõtet. No kicks. Ainult mõtted. Jaa, jaa, jaa...

Ma just avastasin, et selle loogika kohaselt on ka mõtlemine patt. Kõigi pattude keskpatt. Haha, I'll  burn in the 10'th layer of hell!

Ma olengi väike kaevur. Ärge pange mind tähele kui ma teie jalge alt läbi müdistan.

Meisterdada on vahva. Ideed ei tule korraga. Salvestage. Vaadake. Muutke. Siis alles meisterdage. Ja ärge enam muutke.

Praegu ma veel suudan karta. Veidi. Kipub nii olema, et ma ei karda enam midagi varsti. Olen ma siis tugev? Olen ma siis väärtuslik? Kas ma saavutan siis midagi? Jah ma ei karda saavutada enam. Hirm on veel, et äkki ma tõesti enam ei karda...

Kirjanikud valetavad, et rääkida tõtt, poliitikud valetavad, et seda varjata.

Kusagil heas filmis oli: "Töötajad töötavad, kirjanikud loevad raamatuid."

Nüüd on see aeg, kus ma kasutan piinlike peremomente ära, sest kõik on ju koos ja mina olen seal kus neid ei ole. Ja keegi ei tulegi mind otsima, sest see oleks ebaviisakas. Mina olen koos. Jaa. Olen. Koos.

Aga kas mälu ongi elu? Mäluaugud oleksid justkui su elust puuduvad hetked. Mälu on see mis hoiab meid elus? Mälu. Salvestamine. Info tuleb ja läheb ja see mis jääb ongi elu? Öeldakse et elu jookseb silme eest läbi. Aga kõik mis jookseb on ju vaid mälestused mida me oleme salvestanud. Muud justkui polekski olnud. Mida ei mäleta, pole olnud. Elu on elektri salvestis. Elekter meie ajus. Kas ka patareil on elu ja ta annab selle taskulambi pirnile? Kas taskulambi pirn mäletab kui kaua ta on põlenud, mida ta on valgustanud jne? Ilmselt mitte, sest tal pole seda kuhugi salvestada. Kas arvutil on elu? Arvutil on mälu. Lühimälu ja muidugi ka märkmed. Kõvaketas on raamatukogu mida sirvida kui meelest läheb. RAM on ajumälukeskus. Prose on töötav aju. Kas see tähendab, et arvuti ongi elusorganism? Kas elusorganismil on hing? Kas sina arvad, et sul on hing? Mis sind paneb nii arvama? Ja kui sa magad ja ei näe und, kas see pole justkui sama kui sa lülitad arvuti ööseks välja? Kas puud on elusad organismid? Kas nemad salvestavad? Ilmselt küll. Kuid mitte ajju või RAM'i vaid juurtesse, tüvve ja lehtedesse. See pole otsene elekter nagu sinus, minus ja arvutis. See on mingi muu energia. Mingi muu võnkumine. Päikese valguse võnkumine on vangistatud viljadesse. Ja kui me sööme õuna, kas me siis sööme justkui päikese elu? Tema hinge? Kas see õun polegi mälu? Püsiv mälu. Nagu kõvaketas või raamatukogu mida sirvida kui meelest läheb. Seemnetel on väike manual kaasas kuidas alustada uut infokogumist ja andmebaasi laiendamist. See on kaa mälu. Väike raamat, kuidas alustada raamatukogu. Mõni meist, inimestest, ei käigi raamatukogus. Tema kasutab ainult RAM'i. See pole eriti vaheldusrikas. See elu on ühekülgne. Info ei vahetu ja justkui organism olekski juba surnud. Jah. Vahel ma mõtlen nii.

Sõnamängud siiski. Ilmaütlev kääne ei võrdu omadussõnaga! Palun pidage see meeles.
Hops!

Vapper tinasõdur plot. Nõokatele

The plot:

*Kaamera blackout à fade in, ilmub nähtavale jõllitav saatejuht.*

Saatejuht: Tere õhtust daamid ja härrad, algamas on teleshow  „Meeleheitel sõdur otsib naist“!  Täna ilmuvad meie ette neli imepärast noort sõdurit, kes on terve sõja aja unistanud kenast neiust. Ja siin ta on, daamid ja härrad, meie tänaõhtune printsess  Iti *(nimed võivad varieeruda)*.

*nurga tagant ilmub kohale printsess, käib veidi litsakalt, saadab õhusuudlusi ja pilgutab silma etc...*

Saatejuht: Iti on Nõo kooli printsess ja ta otsib enda kõrvale kena noormeest kes suudaks tema vajadusi rahuldada. Iti armastab tantsida ja tekimängu mängida. Aga ilma pikema jututa kutsume kohale ka meie esimese südametemurdja Antsu.

*Kaamera pappkasti peale millest astub välja esimene sõdur ja ta liigub saatejuhi kõrvale*

Saatejuht: Ants on vallaline sõdur, ta on sõdinud ühika öörahu nimel, koolisöökla järjekorra koha pärast ja matemaatika õpetajaga kontrolltöö hinde pärast.  Järgmiseks võistlejaks on mees nimega Ruudi.

*sama teema mis eelmise sõduri tulekuga*

Saatejuht: Ruudi armastab pikki jalutuskäike koridoris ja veetorude imelist muusikat ühiselamus. Järgmiseks võistlejaks on Teodor.

*same deal*

Saatejuht: Teodor armastab häid toite. Eriti meeldivad talle Roltoni kiirnuudlid ja põhja kõrbenud pannkoogid. Ja nüüd kutsume kohale meie viimase võistleja Igori.

*same deal, aga roomab välja lombakas ja veidi imeliku olekuga sõdur kellel puudub üks jalg. Kõik kihistavad naerda ja vaatavad kahtlaselt*

Saatejuht: Igor on heasüdamlik mees, kuid hiljuti juhtus temaga õnnetus. Lahingus ühikatuppa jõudmisel ta kukkus treppidel ning murdis jala ja sai peapõrutuse.“

*Kaamera suundub naervatelt sõduritelt veidi haletseva näoga printsessi peale*

Saatejuht: Aga, et meie kallid võistlejad saaksid lähemalt tutvuda meie imekauni printsessiga *(printsessile silma pilgutades ja kelmikaid pilke vahetades)* on meil üles seatud rootsilaud *(mingid lumekuulid laual, nuudlipakid etc...)* Palun kõigil end vabalt tunda.

*Asutakse laua ümber sahkerdama, kõik üritavad printsessi sebida, talle seeliku alla piiluda, uhkeldada oma relvaga, lõpuks sikutatakse printsess teise tuppa. Mõne aja pärast kostub ruumist kelmikaid hääli. Kaamera liigub tuppa ja avastab voodist teki alt välja paistvat väga palju jalgu kaamera suumib jalgu ükshaaval, üks jalapaar on karvane ja varbaküüned on lakitud + võib kanda ka kontsakingi vms. Eeldatavalt printsessi jalad. *

*Uus kaader. Kõik on kogunenud saali*

Saatejuht: Kuna printsessiga on kõik väga VÄGA lähedalt tuttavaks saanud, on aeg asuda meie esimese proovikivi kallale. Selleks on tantsuvõistlus! Kuna printsessile meeldib tohutult tantsida tahab ta leida meie võistlejate seast endale väärilist tantsupartnerit. Muusika!

*uus kaader. Kõik sõdurid on vahetanud oma püksid retuuside vastu ja hakkavad tantsima balleti muusika taustal : jumpstyle, breik, ballett, mosh etc. .. väärakal sõduril ei tule üldse hästi välja ja ta kukub alatasa. Järsku ilmub välja kutsumata külaline, kes väidab, et ta on PIMP ja printsessi kupeldaja ning ta tahab printsessi oma ühikatuppa vedada.Väärakas läheb selle peale närvi ja hakkab märatsema. Printsess kilkab. Üks sõduritest helistab konstaabel Kala’le. Väärakat ja PIMP’i üritatakse rahustada. Mõne hetke pärast astub sisse inspektor Kala. Monteerida näo kohale mingi kala pilt koos näoga kaasa liikuma. (idee „the dudesons“ mr hitler) Ta vahistab PIMP’i ja märatseva vääraka sõduri.*

*uus kaader. Intervjueeritakse printsessi. Väljas lumes tugitoolis*

Printsess (nuttes): Kõik sujus nii hästi. Ja siis pidi see kupeldaja jälle välja ilmuma! Ma ei tea kaua ma enam niiviisi suudan jätkata.

*printsess nuuskab väga kõvasti justkui pasun*

*uus kaader. Intervjueeritakse üht sõduritest.*

Sõdur nr  1: Eks see Igor ole alati imelik olnud. Aga et ta sedasi märtasema hakkas on isegi minule üllatuseks. (uhkeldavalt) Aga õnneks olin kohal mina, kes kõik lõpuks siiski joonde ajas. Kõik teised olid ikka igavesed äpud.

Sõduri nr 2 hääl kaugusest:  Ise oled äpu!

Sõdur nr  1: (vihaselt) Sa igavene!

*Kaader katkeb*

*uus kaader. Vangla.  Pimp ja Väärakas istuvad kongis. *

PIMP(sosistades):Ma kutsun sõbrad appi. Me saame siit vanglast välja. Ma luban sulle, et sa saad neile nolkidele veel kätte maksta. Mu sõber töötab Al Qaida’s pommi meistrina.

*VÕIKS TULLA mõttemullikke kus on video klipp achmed the dead terroristist*

*Pimp ja väärakas sosistavad edasi. Kaamera eemaldub neist ja nähtavale tuleb kongi kõrval magav konstaabel Kala*

*uus kaader. Taas show ruumides*

Saatejuht: Nii, osad võistlejad on juba välja langenud...

*poolelt sõnalt prantsatab lahti uks ja sisse hüppab pommivööga väärakas. Ta hakkab möirgama ja  printsessi poole jooksma. Kaamera võtab aegluubis kuidas üritatakse sõdurit takistada kuid edutult. Käib põmakas, tuumapommi animatsioon. Lumme jäi südame kujuline auk. Algab sagin*

Sõdur nr 3: Kutsuge kiirabi!!!

*kaamera fadeout... tiitrid.*

Ma jõudsin kuhugi.

NOTE: If this chapter is not sexy enough for you, skip ahead where the editors have inserted a signal especially designed to activate the circuits in your brain, which will allow you to return to this chapter and enjoy it. (Timothy Leary - The intelligence agents)

Nii palju vigu. Nii palju ükskõiksust. Ja see võrdub nii palju heaga? Esimest korda elus ma naersin südamest täna hommikul kell 02:15 paiku. See kõik oli seda väärt. Mul juba eelsmise päeva hommikul oli tunne, et tulemas on midagi suurt. Ma ei saanud magada. Ma tunnetasin seda ette. Oli see nüüd just hea või halb? Ilmselt oli ta hea isegi siis kui ta oli halb. Ma tõesti arvasin, et tulemas on midagi muud suurt. Midagi lihtsat. Aga saatus viskas mulle näkku korraga nii palju puudujääke. Raskelt väsitav on olla. Aga ma olen rahul ja iga hetk seda meenutades ma muigan taas.

Teid on liiga palju. Ma mõtlen teid, kes minust hoolivad. Ma tunnen, et ma ei vääri seda. Ma vahel lasen kontrolli käest ja viskangi tooli vastu seina. Jah see pole halb mulle. Pole iial olnud. Sellistel ilusatel hetkedel ma ei mõtle mitte kellegist. Empaatiavõime justkui puuduks. Ja siis tulete teie oma muredega minu olematu mure pärast. Oleks mul muregi siis ma mõistaks, aga mul ei ole. Ma arvan vähemalt. Kui palju ma ikka tean. Teid on liiga palju ja ma ei vääri teid.

Ma pidavat huvitav isiksus olema. Seda öeldakse siis kui ei julgeta otse öelda, või osata lihtsalt väljendada, sest pole iial mõelnudki sellele. Ainult huvitunud. Jaa. Sellised "huvitavad isiksused" nagu mina, ei oota iial selle nurga alt lähenemist, sest seda on juba juhtunud ja juhtub aina veel. Justkui pettumus. Järjekordne. Ehk saame seekord poole nädalaga hakkama? Ei usu miski pärast. Ei tea, kas kusagil äkki on minugi jaoks üks keldrikorter?

Tantsida! Tantsida! Puhata. Väliselt läks kõik paremini kui oodatud. Tantsida! Ehk millalgi suudan ka sinuga tantsida. Jaa. Tantsida. Ma ei suuda muust mõeldagi! See oleks muidugi huvitav kogemus, aga mul pole ilmselt JJ'st midagi õppida enam. Või noh selles vallas vähemalt. Võib-olla teise nurga alt, aga praegu ma ei vaja midagi muud kui tantsida! Tantsin end puruks!

Põselohud on põhjatud!
Hops.

Draw a line. Live above it.

CAUTION: Using your brain is NOT endorsed by governments, religious, educational institutions, secret societies and corporations involved with serious power and financial profit obtained from a brainwashed and enslaved population. Mild discomfort may occur as confusing independent thought challenges your current view of the world. Use your brain, think for yourself and question authority. Reality is an opinion, you determine the reality in which you inhabit.

Ma vist peaksin andeks paluma või midagi. Aga see tundub mõttetuna nüüd, kus ma juba jälle olen paha olnud. Eetika. Au. La-lala-laa-laa. Ma suudan kõike! Mitte ainult. Hoiduge näitamast end alati heana, mõni võib seda tõesti uskuda.

I am free, no matter what rules surround me. If I find them tolerable, I tolerate them; if I find them too obnoxious, I break them. I am free because I know that I alone am morally responsible for everything I do.
-Heinlein

Paar asja olid mida ma tahtsin siia kirjutada, mille üle ma täna mõtlesin, aga siis ma viskasin need vastu seina puruks. Ja teate, seina ei jäänud jälgegi. Ainult puru oli maas. Keegi ei saa teada kust see puru tuli ja mis ta tegelikult on. Ainult mina tean. Ja mina oskan need purutükid ka üles leida ja ajapikku ka taas kokku panna. Siis viskan ma nad õhku. Õhus lendab nii palju olendeid kes neist toituvad. Jaa, ka mina oskan lennata.

If it's stupid, and it works, it isn't stupid.
-Murphy's laws of combat.

Vahel ma tahaks öelda nagu:"Grow a few inches to your dick and turn it up your arse!" või siis "You can fuck yourself with a doublepenetration dildo!" See on see mida ma ei ütle, sest need sõnad ei ole ilusad. Ma lihtsalt istun vaikselt ja naeratan. Ehk ta saab aru. Ei saa. Aga siiski minu mõtted on väljendatud ja muu polegi oluline. Eks.


Before you criticize someone, you should walk a mile in their shoes. That way, when you criticize them, you're a mile away and you have their shoes.
-Anonymous

 Hops!

Turn on, tune in, drop out!

Ma pole piparkoogi tüüpi. Mitte et mulle piparkoogid ei maitseks.

Deamn, I missed that word.

Vahel on hea meenutada ka kuidas jääkarud elavad. Valged ja valges. Lootes kaduda valgesse. I'll be there.

Bussiintsidendid on andestatavad.

Ka ootamine tühja võib hohati olla mõnus. Kuigi tulemus on halb.

Lugesin raamatupoes Martin Oja luuleraamatut mille tagakaanele oli kirjutatud: "Kas teadmine et yhe raamatu saamiseks tuleb raiuda hingav, elav puu -  kas see teadmine siis peletab sind raamatut ostmast?" Vot nii oligi kirjas.

Mõtelge! Kuigi see on ohtlik

Head raamatud raamatupoodides (need mida ma ei osta) jätan ma otsapidi välja turritama, et keegi nad leiaks ja ära ostaks.

Urbanistlike kõrvalnähtudega hipikarvanekonservatiivviktoriaan.

Öö igatseb mind.

Mina igatsen ööd.

Abielluda?

Kadedus on kadestamist väärt.

Sõnamängud on vahvad, aga ärge pange neid luulesse, siis ma ei saa oma mõtet kätte. (erandid kinnitavad reeglit või kuidas)

Naeratus on sinistele hea kingitus. Ma mõtlen ka teisi siniseid. Mõlemaid.

Jõuludeks tahan pilve täit kuuma teed.

"See lugu on nagu kolmekäiguline lõuna. Kõik on maru maitsev, aga persest tuleb ikka ühtlane sitt"- Kaha

Ennast on kaa huvitav tsiteerida.

Komplektsed kompleksid.

Mida sa tead?

Vihma eest peidus.

Ära ainult unista. Tantsi!

Liimipurke esineb mitmel kujul. Katkised asjad tuleb ju parandada. Kui see töötab siis ära paranda.

Higi hais peaks iga loogika kohaselt naisi ligi meelitama.

Head ei julgeta öelda, halba veel vähem. Aususest ma ei räägigi.

Avardab küll jah, aga samas ka kitsendab. Üks ots ja teine ots. Pole seda uut asja veel proovinud. Miski pärast arvan et idee on sama, aga me ei märka seda. Vms.

Lennukid on lahedad.

Igatsen oma kahvlit ja selle hoidjat.

Kõik läks paremini kui oodatud.

Alati unistage rohkem kui iialgi võimalik oleks. Nii säilitate õigeid sõpru. Mul on neid 3.

Tehnoloogia aitab inimestel end hukutades päästa.

Viu ja viu läksid vanamehed kepikestega trepist üles kukerpallitades. OÜ Keiku!

Ärge toppige oma nina teiste arvuti ekraani. See saab rasvaseks kui te pole nägu pesnud.

Eelarvamused hoiavad meist eemal halvad valikud. Erandid sellel juhul ei kinnita reeglit, vaid lükkavad ümber.

Inimese kõige ilusam kehaosa on see mis jääb pepu ja selja vahele.

Valesid valikuid ei ole olemas.

Kohustusi kaa mitte.

Kordamine pidavat tarkuse ema olema.

Eriti lollid luuletused on tihti kõige targemad.

Sama ka inimeste kohta. Aga nad ise seda ei tea. Või teavad küll aga teised ei tea.

Suudlemine võtab keeletuks. Jäätis kaa kui see on eriti hea ja külm. Hammustada ma ei suuda.

Ja need siiski vilguvad.

Tehke pai ja minge ära koju puhkama :-)

Tähelepanu jäetakse alailma tähelepanuta.

Vahel on hea lühidalt öelda.

Nüüd aitab.

Hops!

Külvan jäälille seemneid su aknale

Kui paljudel teist on tekkinud väga intensiivne tahtmine tõusta oma pingilt ühistranspordis ja tantsida. Tantsida üle pinkide pikki koridori. Tantsida kõõludes käsitugedel. Laulda oma hingest. Oma südamest. Meie õpime laulusõnad pähe, aga inglismaal õpitaksegi laulusõnad ju südamesse. Read it by heart. Ka tants tuleb südamest. Isegi kui kõik kaasreisijad ja bussijuht sind veidralt vaatavad. Isegi kui bussijuht su lumehange maha viskab. Sa tantsid. Se oled puhas ja vaba. Tantsuvõistlustel saaksid viimase koha, sest seda pole kaunis vaadata. Seda on ainult sinul kaunis vaadata. Aga kas teil pole tõesti olnud tahtmist rüvetada seda mootorimüra ja kusehaisu selles bussis millegi puhta ja siiraga. Ja seda teha ja tõesti olla kord võhivõõraste ees avatud. Et nad näeksid sind kui vaid tahaksid. Aga nad ei taha. Nad tahavad seda mootorimüra ja kusehaisu. Ja sina avastad järsku, et oled lihtsalt unistanud. Klappidest tulnud hingemuusika on vahetunud mõne teise loo vastu. Ja siis avastad et ka sina istud vaikselt kusehaisu sees. Ja mõtled, vaadates kõrvalpingile, kus istub nooruk klapid peas vaadates nukra pilguga aknast välja, et ka tema mõtleb sellest. Et miks mitte haarata tal käest ja tantsida läbi bussi. See polegi ratsionaalsus. Unistada on siiski ilus. Eriti kui minu unistused on taaskord sellised. Kas teil on unistusi?

Et olla millegi pärast kurb, peab olema enne midagi, mis teeb sind õnnelikuks. I can't dig emos...

Ma arvan, et ma olen tagasi. Ma olen loobunud ülejälgimisest. Ma olen õppinud piisavalt end rikkudes. Ma lihtsalt tahan puhata veidi. Unistada ja tantsida. Ma olen väsinud võitlemast, kui pole kellega võidelda. Ma ei anna alla loomulikult. Aga kelle mul olekski alla anda? Sinine on siiski sinine. Ja ma pole värvipoti kallale asunud. Ma ei vaeva end enam sinistega. Neid on naljakas isegi vaadata. Tere tulemast tagasi mulle kõigi poolt.

Kukume pikali.

Murumättad on lume all, aga nad on seal siiski olemas. Ja ma vaatan neid.

Pai!
Hops!

Elegants

Täna hommikul käis päkapikk. Ta tuli üle mägede ja jõgede. Ta sumpas läbi lume. Ta rühkis läbi metsade. Ta hiilis läbi pragude. Ta tuli ja tegi head. Ta ei teinud oma tööd. Sest päkapikud ei saa palka. Päkapikud ei tee kunagi tööd. Tööd ei olegi tegelikult olemas. See päkapikk tuli ja tegi head. Ta ilmselt ei näinudki seda head mida ta tegi. Tal on mujalgi tegemist. Tema ei piilu akna taga. Tema on lihtsalt hea. Sest kui ta oleks minu akna taga piilunud, siis ta teaks, et saab teha ka mitte head. Aga tema ei tea seda. Tal polegi seda vaja teada, sest tema ei usu sellesse. Tema lihtsalt on ja teeb ja askeldab. Tema on tubli. Ta ei eksi metsadesse ära. Ta ei võta vaevaks puhata. Ta ei anna alla, sest ta ei usu sellesse. Kui mina suureks saan, siis tahan mina olla päkapikk.

Pole vaja teeselda ja võidelda asjade vastu, mis sulle meeldivad. Ja mis siis kui meeldibki kellelegi veel. Originaalsus pole vajadus ega elu alus vaid lihtsalt boonus.

Kui mitu korda on mul vaja veel teeselda, et mulle meeldib?

Tantsime jälle. Ma ei näe võlu tantsimise õppimises või tantsusaate vaatamises või tantsude kritiseerimises või tantsimise häbenemises. Tants ei ole midagi muud kui jällegi mõte. Nagu luule. Nagu laul. Nagu muusika, Nagu kõne. Nagu mõte. Tants on väga puhas mõte. Väga mõjutamatu mõte. Seda ei anna õppida ega kritiseerida. Tants ei ole mitte kellelegi teisiele mõeldud. Tants on üks ehedamaid võimalusi iseendaga suhtlemiseks. Tantsides saadki iseendaga suhelda. Seda ei ole vaja õppida, aga võib. Õpitud tants pole teine tants. See on see sama mõte. Täpselt see sama. Mittemingisugust vahet ei ole. Teiste jaoks on. Peaasi, et lasta end vabaks ja mitte häbeneda. Suhelge endaga.

Päike piilub pilve tagant ja ma lehvitan talle.

Organism. See töötab ja talitleb hingest hoolimata, aga siiski ei saa selleta hakkama. Organism areneb. Organism töötleb informatsiooni. Organism eritab jääke. Organism kaitseb ennast. Organism parandab ennast. Kõike ilma hinge abita. Hing hoiab vaid kõike koos. Aga meie näeme vaid hinge. Hing on see ilus ja kole ja särav asi. Hing on vahend suhtluseks, mõttetööks ja armastuseks. Hing on hindamatu. Organismi annab välja vahetada. Aga ka organism on ilus. Mitte ainult, et ta suudab toota uusi hingi, vaid organism ise on ilus. Organism töötab ilma hindamata. Organism ei ole miski mis annaks alla. Organism annab endast parima. Organism on alahinnatud nähtus. Äkki on ka organismil oma hing mis hoolitseb meile tuntud hinge eest? Organismi areng on kaunis. Organism püüab alati olla parim, aga mitte iialgi olla teistest üle. See on viirus. Viirused üritavad olla teistest üle. Viirused lähevad -> ammendavad -> lähevad -> ammendavad jne. Viirused ei tooda. Viirused tarvitavad. Viirused pole kaunid. Osad hinged on viirused. Aga hinged ei märka neid. Neid märkavad organismid. Organismid kaitsevad. Organismid parandavad. Organismid on kaunid. Organismid on head.

Vaikuses on kaa hea suhelda.
Hops!

Käsikäes

Kritseldused muusikatunnist. Ma olen lummatud kätest.

PS! Väike graafiline edit postitusele "Jazz"...

Mr Hankey the christmas poo

Jõulukuu on käes ja meie eesti keele õpetaja palus meil kirjutada jõuluteemaline jutt vabas vormis. Mina valisin värsivormi.

***

Koldes tuli põleb,

joon teed.

Väljas külm ja kõle,

jääs veed.

Vajalik on mantel

käiguks õue.

Vaja osta hantel,

pistaks põue.

Poeg muskleid treenib,

selleks hantel.

Laiaks kasvatab veenid.

Raskeks läheb mantel.

Lumi põlvini teel poodi,

tuul tuiskab

hanged meil siin loodi.

Sünoptik luiskas.

Linn polegi nii tühi

kui arvata võiks.

Kodanik poest poodi rühib

iga teine ja kõik.

Tüütu sagin ja möll

täidab õhku,

ostab kraami iga töll,

kas või põhku.

Viisakusest lahked nad

olla võivad

vaid sellel aastaaal.

Punavad rõivad.

Rühin läbi masside

sporditarbe osakonda,

kus läbisegi rasside

jaoks jõuluülikonda

müüvad päkapikud.

„Kus on hantlid?“

küsin imelikult.

Veidi jantlik

paistab päkapikk ülekasvand,

näitab näpuga

seal, kus lõppeb asfalt.

Ruttan kähku ma,

hantli haaran pihku,

pistan põue

ja kohe panen plehku.

Ruttan õue.

Polegi nii raske

ahne olla,

kui hõredat kaske

tihe jõulukuusk korvab.

Pääsen märkamatult mööda

turvameestest kõigist,

neil niigi palju tööd ja

lipsan läbi põigist.

Juba hiline on tund,

kuid tänav särab.

Ikka sajab lund

ja linna katab kära.

Värvilised tänavad

õhtus helendavad,

suletud on väravad,

vargaid peletavad.

Võltsid naeratused

võltsidel päkapikkudel,

suurest vaevatusest

seisavad kui tikkudel.

Masendavalt võltsid on

kõik need pingutused,

igaühe hõlstis on

varjul mõistatused.

Teel koju põikan läbi veel

õlleletist pikast,

et jõuluporterit ma teel

juua saaks veel pikalt.

Juba kaugel kodust veel

tervitab mind Muki,

ei pole seda tuju meel,

et pakuks talle kuklit.

Astun tuppa sooja ma

ja süütan koldes tule.

Piibel ütleb, looja maa

on abiks õnnetule.

Taas istun kolde ees

ja rüüpan tassist teed.

Varsti olen jõulumees,

sest poeg on siia poole teel.

Põuest hantli tõstan välja,

ümber keeran ajalehe.

Veidi teeb see mulle nalja,

et see must teebki jõulumehe.

Järsku tabas mind

arusaamatus,

et polnud kallis hind,

hantel polnud vaalaluust.

Miks varastasin ma

asja hingelt olulise,

mida lahkelt kinkida

ma tahtsin pojukesel?

Nüüd kadunud on võlu

ja lahkus pole see

ja otsa sai ka õlu,

et meelest juua see.

Kahjutundega nüüd ootan,

poeg peaks tulema.

Sooja teega teda joota,

et häid sõnu lugeda.

Poeg tuli, kaasas pakike.

Ma teda embasin.

Häbenesin natike

ja pilgud lendasid.

Ta kerge muigega

mul paki ulatas.

Ma vastu võtsin tundega,

et olen ulakas.

Ei teadnud mina sedagi,

et polnud poeg mul aus.

Oli vargil käinud temagi

kui müüjal kohvipaus.

Ma talle hantli paberis

siis ulatasin pihku.

Mõlemail meid häbi siis

silmi kiskus viltu.

Need jõululaternad

häirivad meid kahte,

sest meelt see valgustab,

toob välja häbitunde tahke.

Nüüd istume me vaikuses

ja koldes põleb tuli.

Tee voolab kurgust kaikudes

ja väljas sajab lumi.