Täna hommikul käis päkapikk. Ta tuli üle mägede ja jõgede. Ta sumpas läbi lume. Ta rühkis läbi metsade. Ta hiilis läbi pragude. Ta tuli ja tegi head. Ta ei teinud oma tööd. Sest päkapikud ei saa palka. Päkapikud ei tee kunagi tööd. Tööd ei olegi tegelikult olemas. See päkapikk tuli ja tegi head. Ta ilmselt ei näinudki seda head mida ta tegi. Tal on mujalgi tegemist. Tema ei piilu akna taga. Tema on lihtsalt hea. Sest kui ta oleks minu akna taga piilunud, siis ta teaks, et saab teha ka mitte head. Aga tema ei tea seda. Tal polegi seda vaja teada, sest tema ei usu sellesse. Tema lihtsalt on ja teeb ja askeldab. Tema on tubli. Ta ei eksi metsadesse ära. Ta ei võta vaevaks puhata. Ta ei anna alla, sest ta ei usu sellesse. Kui mina suureks saan, siis tahan mina olla päkapikk.
Pole vaja teeselda ja võidelda asjade vastu, mis sulle meeldivad. Ja mis siis kui meeldibki kellelegi veel. Originaalsus pole vajadus ega elu alus vaid lihtsalt boonus.
Kui mitu korda on mul vaja veel teeselda, et mulle meeldib?
Tantsime jälle. Ma ei näe võlu tantsimise õppimises või tantsusaate vaatamises või tantsude kritiseerimises või tantsimise häbenemises. Tants ei ole midagi muud kui jällegi mõte. Nagu luule. Nagu laul. Nagu muusika, Nagu kõne. Nagu mõte. Tants on väga puhas mõte. Väga mõjutamatu mõte. Seda ei anna õppida ega kritiseerida. Tants ei ole mitte kellelegi teisiele mõeldud. Tants on üks ehedamaid võimalusi iseendaga suhtlemiseks. Tantsides saadki iseendaga suhelda. Seda ei ole vaja õppida, aga võib. Õpitud tants pole teine tants. See on see sama mõte. Täpselt see sama. Mittemingisugust vahet ei ole. Teiste jaoks on. Peaasi, et lasta end vabaks ja mitte häbeneda. Suhelge endaga.
Päike piilub pilve tagant ja ma lehvitan talle.
Organism. See töötab ja talitleb hingest hoolimata, aga siiski ei saa selleta hakkama. Organism areneb. Organism töötleb informatsiooni. Organism eritab jääke. Organism kaitseb ennast. Organism parandab ennast. Kõike ilma hinge abita. Hing hoiab vaid kõike koos. Aga meie näeme vaid hinge. Hing on see ilus ja kole ja särav asi. Hing on vahend suhtluseks, mõttetööks ja armastuseks. Hing on hindamatu. Organismi annab välja vahetada. Aga ka organism on ilus. Mitte ainult, et ta suudab toota uusi hingi, vaid organism ise on ilus. Organism töötab ilma hindamata. Organism ei ole miski mis annaks alla. Organism annab endast parima. Organism on alahinnatud nähtus. Äkki on ka organismil oma hing mis hoolitseb meile tuntud hinge eest? Organismi areng on kaunis. Organism püüab alati olla parim, aga mitte iialgi olla teistest üle. See on viirus. Viirused üritavad olla teistest üle. Viirused lähevad -> ammendavad -> lähevad -> ammendavad jne. Viirused ei tooda. Viirused tarvitavad. Viirused pole kaunid. Osad hinged on viirused. Aga hinged ei märka neid. Neid märkavad organismid. Organismid kaitsevad. Organismid parandavad. Organismid on kaunid. Organismid on head.
Vaikuses on kaa hea suhelda.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar