Milk it!
Euphoria!
Ma olen entusiasmi täis! Mõtleme üle! Juhhuuu! Vabadus! Kahju et mu laes krohvi pole. Seda kukuks sealt! Ohtralt! Ma plahvatan. Tegin igaks juhuks akna lahti. Seda tuhiseb välja! Oojaa mu vabadus on ka teistele märgata.
Saialill!
Ma toimin! Kuigi mul pole enam kohta kus kolada, ma siiski toimin. Ma leidsin taas oma metamorfoosi ilu. Ma jälle naudin segadust! Ma naudin stiili, elegantsi, kombeid. (ära karda)
Kusagil Mehhikos või Gröönimaal või eikusagil, väljaarvatud seal, kus ma seisin olid sina ja ma noogutasin ja lahkusin. Ja nii oligi.
42
HAHA - Haisva Ahtri Hurmav Alge
Ööd on jälle vesised! Kastene rohi, süsimust järvevesi, kollane kuu, ööbik, hilisöine udu, tumesinine öötaevas. Jaaaaaaa..... Konnad järvedel, kalad. Ma käisin täna kalal muide!
Nostalgiline on kuidagi. Ma tunnen, et ma hoolin sellest millest hoolisin paar aastat tagasi. Ma isegi kuulan vanu lemmik palasid uuesti. Hah isegi vanad asjad koukisin kuskilt välja. Puhastan, parandan ja uuendan. Mul polnud kunagi eriti vigagi vist.
Stiil! Tunneta seda! Ole stiilne! Ole parem kui teised, aga ära hööru seda nina alla teistele. Lihtsalt ole... Lihtsalt ole.
Medikaid kulub viimasel ajal maru palju.
*maniakaalne naer, nii et ila lendab selle näkku kelle üle naerdakse*
Hihihihihi
Ei viitsi enam geod õppida...
Lollakad! Hehe :D
Lustakad samas ju, või mis sina arvad?
Suudleme?
Isver küll, lausa veider!
Nagu näha..
Gaga ullallaa.
*pilk, mis ütleb, et minuga ei jamata, aga samas tassist teest ei ütle ma iial ära*
Heh ehk mõni avastab siit nii mõnegi anagrammi. Aga see polegi oluline. Ma armusin taas! Teate ikka?! Hehe, hea tunne on. Armastusel on võime teha inimesed õnnelikuks. See kui öeldakse, et armastus teeb haiget, siis ju valetatakse! Armastus ei tee kunagi haiget, vaid selle puudumine teeb! Kui sinu armastus on kuhugi suunatud ja sealt see tragasi ei põrka, siis see teeb haiget, et sa ei tundnud ära peeglit. Aga see selleks.
Hops!
pühapäev, 30. mai 2010
laupäev, 29. mai 2010
Why don't you ask me what it feels like to be a freak?
Vesi voolab, kukub, vajub, imbub ja auruab. Me joome ja väljutame. Ringlus. Päike paistab, kiirgab, soojendab ja valgustab. Tuul puhub, uhub, lükkab, koondab ja keerutab. Me teame seda, sest me oleme olemas. Kuu tiirleb, pöörleb, tõstab ja mõõnab. Me teame seda, sest me oleme mõtelnud. Kiskja jookseb, ründab, haavab ja mõrvab. Me teame seda, sest me kardame. Elekter on ja ei ole, elektronid liiguvad ja ergastuvad. Me teame seda, sest me oleme pannud elektronid enda eest mõtlema. Aga kas kusagil mujal on veel keegi, kes teab, et vesi võõlab, tuul puhub ja päike paistab? Me ei tea, sest me pole seda näinud. Aga kas on ainult keha või on ka vaim, hing, põrgu, taevas või uus elu. Me ei tea, sest surnud ei räägi ja uuestisündinud ei mäleta.
Hommikud on kenad.
Tabletid on pahad! Vältige arste! Hoidke eemale kõikidest pisikestest valgetst kapslitest. Naturaalne puhas õhk ja linnulaul, järvevesi ja kastene rohi on kõige parim ravi.
Ma ei saa luuletada! Ehk varsti saan, aga praegu mitte.
Ehk maailm hävineb veel kord? Heh, tahaks loota.
Hops!
Hommikud on kenad.
Tabletid on pahad! Vältige arste! Hoidke eemale kõikidest pisikestest valgetst kapslitest. Naturaalne puhas õhk ja linnulaul, järvevesi ja kastene rohi on kõige parim ravi.
Ma ei saa luuletada! Ehk varsti saan, aga praegu mitte.
Ehk maailm hävineb veel kord? Heh, tahaks loota.
Hops!
kolmapäev, 26. mai 2010
Benevolent sun
Andke andeks, et ma olen kaua eemal viibinud. Mul pole arvutit ja ma pole koju kaa saanud. Ja mõte ei tööta.
See kukkus kokku! Täielikult. Ma avastasin, et mõlemad suunad mu haiges peas töötasid ideaalselt omavahel põimununa, aga selle hetkeni kui ma avastasin, et nende kahe suuna alustalad, nurgakivid, vundamendid ja keldri toetustalad ei toeta teineteist. Viimaks lisasin sellele topelttornile veel antenni, et vaadata puud... ja siis see kukkus. Tegelikult mul on kurb. See oleks võinud klappida ja ma oleks olnud õnnelik. Aga nüüd olete teie õnnelikud ja mina olen tühi. Täitke mind õnnega palun. Sest ma olen tühi. Mu identiteet vajus rusude alla ja ma kavatsen rusud ära lükata mitte sealt veel korralikumaid kive välja koukida. Aga igastahes tänud Angelale, kes vaevus mitte mind perse saatmast. Või oot... ta tegi seda korduvalt, aga ta ei lahkunud vihaselt peale seda vaid üritas põhjendada, miks ta mind perse saatis. Igastahes Angela ei saanud mitte millestki aru, aga ta kogemata juhatas mind antennini. Tänud.
Ülehomme on eksam. Täna hakkame õppima. Nagu mata puhul ikka, kõik viimasel minutil, sest see on nii lihtne loogiline ja igav. Kõige igavam aine vist üldse siiamaani, sest mitte midagi ootamatut pole oodata. Varsti on ka geograafia eksam, seda õpime nädalavahetusel. Ka geo võiks huvitavam olla. Liiga palju tuima tuupimist. See võiks olla rohkem mõtlemise töö mitte mälu kontroll. Nagu tekõik teate, mu mälu puudub täielikult.
5 pastakat võtsin ma kaasa, aga märkmiku unustasin ma maha. Luuletusi netu... Aga selle vea parandas Krissu. Ta luges mulle huvitavat luulet ette. Kuulasin hea meelega. Muide, mida rohkem ma kuulan muusikat, seda rohkem unustan ma viisi kõla ja asendan selle viisi sisuga. Muusikaviis on mõte minu peas. See on minu mõte mitte muusiku oma. Muusikut pole enam olemas. Kui ma kuulan muusikat siis ma kuulan oma mõtteid, ma kuulan lüürikas oma mõtteid, ma kuulan viisis oma mõtteid, ma kuulan rütmis oma mõtete seost. Vahel vaidlen ma endale vastu, kuid siiski lõpuks avastan, et ahjaa ma ei mõelnud seda asja üldse selle pärast vaid see mõte käis selle kohta. Muusika pole minu jaoks vist see mis on muusika teile. See kui ma tantsin tähendab seda, et ma teen suurt mõttetööd. See kui ma kaasa laulan tähendab, et ma vaidlen endaga. Iga lugu mu muusikakogus on üks mõtetekogum mingi sündmuse, inimese, olemuse, idee, teooria kohta. See pole kunagi taust millegi muu tegemiseks. Muusika ongi minu mõte. Aga ma unustasin oma pastaka. Või noh, seekord märkmiku.
Aga muide, ma just avastasin oma õnneks, et minu metamorfoosi kookon oli topelttornist piisavalt kaugel. Kookon on peagi valmis. Siis ma nukkun, siis ma olen rahu, uni ja ilu.
Ehk me kohtume ;) Ma ootan Sind. Jaa just sind. Sest sa tekitad minus huvi. Sa loed minu mõtteid, nii segaseid, et ma isegi vahel imestan. Ma tahan nelja silma vestlust Sinuga. Võta minuga ühendust.
Hops!
See kukkus kokku! Täielikult. Ma avastasin, et mõlemad suunad mu haiges peas töötasid ideaalselt omavahel põimununa, aga selle hetkeni kui ma avastasin, et nende kahe suuna alustalad, nurgakivid, vundamendid ja keldri toetustalad ei toeta teineteist. Viimaks lisasin sellele topelttornile veel antenni, et vaadata puud... ja siis see kukkus. Tegelikult mul on kurb. See oleks võinud klappida ja ma oleks olnud õnnelik. Aga nüüd olete teie õnnelikud ja mina olen tühi. Täitke mind õnnega palun. Sest ma olen tühi. Mu identiteet vajus rusude alla ja ma kavatsen rusud ära lükata mitte sealt veel korralikumaid kive välja koukida. Aga igastahes tänud Angelale, kes vaevus mitte mind perse saatmast. Või oot... ta tegi seda korduvalt, aga ta ei lahkunud vihaselt peale seda vaid üritas põhjendada, miks ta mind perse saatis. Igastahes Angela ei saanud mitte millestki aru, aga ta kogemata juhatas mind antennini. Tänud.
Ülehomme on eksam. Täna hakkame õppima. Nagu mata puhul ikka, kõik viimasel minutil, sest see on nii lihtne loogiline ja igav. Kõige igavam aine vist üldse siiamaani, sest mitte midagi ootamatut pole oodata. Varsti on ka geograafia eksam, seda õpime nädalavahetusel. Ka geo võiks huvitavam olla. Liiga palju tuima tuupimist. See võiks olla rohkem mõtlemise töö mitte mälu kontroll. Nagu tekõik teate, mu mälu puudub täielikult.
5 pastakat võtsin ma kaasa, aga märkmiku unustasin ma maha. Luuletusi netu... Aga selle vea parandas Krissu. Ta luges mulle huvitavat luulet ette. Kuulasin hea meelega. Muide, mida rohkem ma kuulan muusikat, seda rohkem unustan ma viisi kõla ja asendan selle viisi sisuga. Muusikaviis on mõte minu peas. See on minu mõte mitte muusiku oma. Muusikut pole enam olemas. Kui ma kuulan muusikat siis ma kuulan oma mõtteid, ma kuulan lüürikas oma mõtteid, ma kuulan viisis oma mõtteid, ma kuulan rütmis oma mõtete seost. Vahel vaidlen ma endale vastu, kuid siiski lõpuks avastan, et ahjaa ma ei mõelnud seda asja üldse selle pärast vaid see mõte käis selle kohta. Muusika pole minu jaoks vist see mis on muusika teile. See kui ma tantsin tähendab seda, et ma teen suurt mõttetööd. See kui ma kaasa laulan tähendab, et ma vaidlen endaga. Iga lugu mu muusikakogus on üks mõtetekogum mingi sündmuse, inimese, olemuse, idee, teooria kohta. See pole kunagi taust millegi muu tegemiseks. Muusika ongi minu mõte. Aga ma unustasin oma pastaka. Või noh, seekord märkmiku.
Aga muide, ma just avastasin oma õnneks, et minu metamorfoosi kookon oli topelttornist piisavalt kaugel. Kookon on peagi valmis. Siis ma nukkun, siis ma olen rahu, uni ja ilu.
Ehk me kohtume ;) Ma ootan Sind. Jaa just sind. Sest sa tekitad minus huvi. Sa loed minu mõtteid, nii segaseid, et ma isegi vahel imestan. Ma tahan nelja silma vestlust Sinuga. Võta minuga ühendust.
Hops!
reede, 14. mai 2010
Shinigami in body, mind and soul.
Käisin! Ja tulin. Rääkisin ja sain targemaks. Just selles järjekorras. Nüüd olen ravimite mõju all. Seega tekst tuleb tavalisest veel vigasem ja sisutühjem, sest ma ei suuda mõtelda.
7778 - seda koodi läheb mul vaja :D
Ma alustasin matuseid. Ma matan oma eetikat, oma tõekspidamisi, oma mõtteid. Raske on, sest need töötavad, nad on ideaalses kooskõlas. Kõik on korras, vigu pole. Aga see pole väärt teiste inimeste kannatusi. Kuigi see oli kaa ju selle süsteemi osa. Oeh! Raske. Valus! Aga ehk see on nüüd lihtsam kui ma mõelda ei suuda. Ma justkui ootaks midagi, kedagi... Ootan oma vastast. Ootan seda kes oleks vääriline mind paika panema. Ootan ja otsin kedagi või midagi mis mind võidaks. Ma olen näinud nõrkust. Väga palju nõrkust.
Indigomört on maru paksuks läinud. Ma ei taha olla kivi selles mörtsinises seinas. Aga ma siiski valisin selle tee. Sest Sina ei pääse sealt välja. Miks ma peaksin olema nii isekas ja sind sealt päästma? Ei! Su kopsud suu ja nina, su söögitoru ja seedekulgla, sinu poorid ja kõrvatagused on sinimördised. Ma ei jõua Sind puhastada. Ma ei ta ka kive lõhkuma hakata, kuigi ma olen selleks valmis.
"Kui sa ei taha elada siis hakka juba surema! Kui sa ei taha surra miks sa siis ei hakka juba elama? Võta kapist viimapudel, keera kurku kummuli. Oled kummist munnimudel. On ju nii!" - Villu Tamme
Karma? Murphy seadused? Jumalik vägi? Saatanlik vägi? Kurjad vaimud? Saatus? Juhus? Ei tea... Aga mis on kindel FunnyJunk.com tegi mulle elu suurima spoileri täna üldse! Ta ütles mulle mis on elu mõte!!!! No vägemalt mis on elu mõte maailma võimsuselt teise superarvuti meelest ("The hitchhiker's guide to the galaxy"). Ma tahtsin seda ise lugeda! Ma just jõudsin selle koha juurde! Kurat! Aga teile ma seda ei ütle, sest ma pole nii kuri. Ausalt! Ma pole tegelikult kuri inimene. Sõltumata sellest, et paljud seda arvavad mu mõttemaailma pärast. Aga mu mõttemaailm (rahu tema "hingele") armastab kõiki inimesi. Ta armastab neid ja halastab neile kes seda vajaksid. Ta lunastaks neid. Aga Inimesed ei mõista.
Tsitaadid lummavad mind. Eriti sellised fiktsionaalsete tegelaste tsitaadid, sest need on kunstniku vaba käe all loodud. Kunstnik pole pidanud ootama olukorda tähelepanu ja salvestumisviisi suure vaevaga et öelda midagi geniaalset, vaid ta on ise selle loonud, ta on loonud olukorra kus öelda seda mis jääb igaveseks ja jõuab sinna kuhu vaja.
"If we cannot have our pride with prosperity, then we should reject such prosperity" - Walter C. Dornez
"I've been in this room for eight years now Clarice. I know they will never, ever let me out while I'm alive. What I want is a view. I want a window where I can see a tree, or even water. I want to be in a federal institution, far away from Dr. Chilton." - Dr. Hannibal Lecter
Palun olge nii head ja ärge kartke mind. Astuge minuga dialoogi ja ma luban ma ei hammusta. Aga ärge iial kutsuge mind peole, ärge iial pakkuge mulle rahvamassi. Ma ei saa seal hakkama. Olge nii head ja ärge tehke mulle enam nii.
Ma kaon taas mõttetusse (selle sõna tähenduse on inimesed unustanud miski pärast... "Mõttetu" on sõna "mõte" ilmaütlev kääne, võtke see teadmiseks)
Hops!
7778 - seda koodi läheb mul vaja :D
Ma alustasin matuseid. Ma matan oma eetikat, oma tõekspidamisi, oma mõtteid. Raske on, sest need töötavad, nad on ideaalses kooskõlas. Kõik on korras, vigu pole. Aga see pole väärt teiste inimeste kannatusi. Kuigi see oli kaa ju selle süsteemi osa. Oeh! Raske. Valus! Aga ehk see on nüüd lihtsam kui ma mõelda ei suuda. Ma justkui ootaks midagi, kedagi... Ootan oma vastast. Ootan seda kes oleks vääriline mind paika panema. Ootan ja otsin kedagi või midagi mis mind võidaks. Ma olen näinud nõrkust. Väga palju nõrkust.
Indigomört on maru paksuks läinud. Ma ei taha olla kivi selles mörtsinises seinas. Aga ma siiski valisin selle tee. Sest Sina ei pääse sealt välja. Miks ma peaksin olema nii isekas ja sind sealt päästma? Ei! Su kopsud suu ja nina, su söögitoru ja seedekulgla, sinu poorid ja kõrvatagused on sinimördised. Ma ei jõua Sind puhastada. Ma ei ta ka kive lõhkuma hakata, kuigi ma olen selleks valmis.
"Kui sa ei taha elada siis hakka juba surema! Kui sa ei taha surra miks sa siis ei hakka juba elama? Võta kapist viimapudel, keera kurku kummuli. Oled kummist munnimudel. On ju nii!" - Villu Tamme
Karma? Murphy seadused? Jumalik vägi? Saatanlik vägi? Kurjad vaimud? Saatus? Juhus? Ei tea... Aga mis on kindel FunnyJunk.com tegi mulle elu suurima spoileri täna üldse! Ta ütles mulle mis on elu mõte!!!! No vägemalt mis on elu mõte maailma võimsuselt teise superarvuti meelest ("The hitchhiker's guide to the galaxy"). Ma tahtsin seda ise lugeda! Ma just jõudsin selle koha juurde! Kurat! Aga teile ma seda ei ütle, sest ma pole nii kuri. Ausalt! Ma pole tegelikult kuri inimene. Sõltumata sellest, et paljud seda arvavad mu mõttemaailma pärast. Aga mu mõttemaailm (rahu tema "hingele") armastab kõiki inimesi. Ta armastab neid ja halastab neile kes seda vajaksid. Ta lunastaks neid. Aga Inimesed ei mõista.
Tsitaadid lummavad mind. Eriti sellised fiktsionaalsete tegelaste tsitaadid, sest need on kunstniku vaba käe all loodud. Kunstnik pole pidanud ootama olukorda tähelepanu ja salvestumisviisi suure vaevaga et öelda midagi geniaalset, vaid ta on ise selle loonud, ta on loonud olukorra kus öelda seda mis jääb igaveseks ja jõuab sinna kuhu vaja.
"If we cannot have our pride with prosperity, then we should reject such prosperity" - Walter C. Dornez
"I've been in this room for eight years now Clarice. I know they will never, ever let me out while I'm alive. What I want is a view. I want a window where I can see a tree, or even water. I want to be in a federal institution, far away from Dr. Chilton." - Dr. Hannibal Lecter
Palun olge nii head ja ärge kartke mind. Astuge minuga dialoogi ja ma luban ma ei hammusta. Aga ärge iial kutsuge mind peole, ärge iial pakkuge mulle rahvamassi. Ma ei saa seal hakkama. Olge nii head ja ärge tehke mulle enam nii.
Ma kaon taas mõttetusse (selle sõna tähenduse on inimesed unustanud miski pärast... "Mõttetu" on sõna "mõte" ilmaütlev kääne, võtke see teadmiseks)
Hops!
Tellimine:
Postitused (Atom)