Benevolent sun

Andke andeks, et ma olen kaua eemal viibinud. Mul pole arvutit ja ma pole koju kaa saanud. Ja mõte ei tööta.

See kukkus kokku! Täielikult. Ma avastasin, et mõlemad suunad mu haiges peas töötasid ideaalselt omavahel põimununa, aga selle hetkeni kui ma avastasin, et nende kahe suuna alustalad, nurgakivid, vundamendid ja keldri toetustalad ei toeta teineteist. Viimaks lisasin sellele topelttornile veel antenni, et vaadata puud... ja siis see kukkus. Tegelikult mul on kurb. See oleks võinud klappida ja ma oleks olnud õnnelik. Aga nüüd olete teie õnnelikud ja mina olen tühi. Täitke mind õnnega palun. Sest ma olen tühi. Mu identiteet vajus rusude alla ja ma kavatsen rusud ära lükata mitte sealt veel korralikumaid kive välja koukida. Aga igastahes tänud Angelale, kes vaevus mitte mind perse saatmast. Või oot... ta tegi seda korduvalt, aga ta ei lahkunud vihaselt peale seda vaid üritas põhjendada, miks ta mind perse saatis. Igastahes Angela ei saanud mitte millestki aru, aga ta kogemata juhatas mind antennini. Tänud.

Ülehomme on eksam. Täna hakkame õppima. Nagu mata puhul ikka, kõik viimasel minutil, sest see on nii lihtne loogiline ja igav. Kõige igavam aine vist üldse siiamaani, sest mitte midagi ootamatut pole oodata. Varsti on ka geograafia eksam, seda õpime nädalavahetusel. Ka geo võiks huvitavam olla. Liiga palju tuima tuupimist. See võiks olla rohkem mõtlemise töö mitte mälu kontroll. Nagu tekõik teate, mu mälu puudub täielikult.

5 pastakat võtsin ma kaasa, aga märkmiku unustasin ma maha. Luuletusi netu... Aga selle vea parandas Krissu. Ta luges mulle huvitavat luulet ette. Kuulasin hea meelega. Muide, mida rohkem ma kuulan muusikat, seda rohkem unustan ma viisi kõla ja asendan selle viisi sisuga. Muusikaviis on mõte minu peas. See on minu mõte mitte muusiku oma. Muusikut pole enam olemas. Kui ma kuulan muusikat siis ma kuulan oma mõtteid, ma kuulan lüürikas oma mõtteid, ma kuulan viisis oma mõtteid, ma kuulan rütmis oma mõtete seost. Vahel vaidlen ma endale vastu, kuid siiski lõpuks avastan, et ahjaa ma ei mõelnud seda asja üldse selle pärast vaid see mõte käis selle kohta. Muusika pole minu jaoks vist see mis on muusika teile. See kui ma tantsin tähendab seda, et ma teen suurt mõttetööd. See kui ma kaasa laulan tähendab, et ma vaidlen endaga. Iga lugu mu muusikakogus on üks mõtetekogum mingi sündmuse, inimese, olemuse, idee, teooria kohta. See pole kunagi taust millegi muu tegemiseks. Muusika ongi minu mõte. Aga ma unustasin oma pastaka. Või noh, seekord märkmiku.

Aga muide, ma just avastasin oma õnneks, et minu metamorfoosi kookon oli topelttornist piisavalt kaugel. Kookon on peagi valmis. Siis ma nukkun, siis ma olen rahu, uni ja ilu.

Ehk me kohtume ;) Ma ootan Sind. Jaa just sind. Sest sa tekitad minus huvi. Sa loed minu mõtteid, nii segaseid, et ma isegi vahel imestan. Ma tahan nelja silma vestlust Sinuga. Võta minuga ühendust.

Hops!