#gamergate on kaotanud sõja. Mul on kurb olla kaotaval poolel, endiselt ideedele truu, kuid pole midagi parata. Alatud taktikad on meid kukutanud. Meie lahing oli korruptsiooni vastu ja meid alistati suurema korruptsiooni ja sõnavabaduse piiramisega. Meile sai saatuslikuks meie anonüümsus ja sihikindlus. Videomängude ajakirjanikud kasutasid oma positsioone levimeedia mõjutamiseks. Nad suutsid luua laiahaardelise propagandamasina, et peita #gamergate tõeline sõnum. Isegi Wikipedia artikkel on sügavalt kallutatud ja ei ole mitte kunagi muutmisele avatud olnud ja on veel päris pikka aega kaitse all. Meie tõeline sõnum on mattunud naistevihkamissüüdistuste alla. SJW ja radikaalsed feministid hüppasid kohe pardale ja sõdisid meie vastu, kuulmata mis meil öelda on. Ei mingit arutelu, ei mingit debatti, ei mingit tulemust. Korruptsioon jätkub ja sellest rääkimine on keelatud. Isegi M00t ja paljud 4chan'i sanitarid asusid meie sõnavabadust piirama. Olgem ausad, see on koht, kus õitseb rassism, antisemitism, pedofiilia, zoofiilia, nekrofiilia, natsionaalsotsialism ja kõiksugu muud aga miskipärast ei tohi ajakirjanduse korruptsioonist rääkida. (4chan on kodusõjas ja igasugu asju on seal juhtunud ja juhtumas, kuid see läheb teemast juba kaugele) Kuid tuleb tunnistada kaotust ja oodata uut soodsat aega ning võidelda targemalt. Kuna lahingud toimuvad relvadeta ja inimeste tähele panu saab vaid piiratud ajaks millelegi juhtida, on asjatu kisendada kurtidele kõrvadele. (Ei tea kas peaksin endal PTSD diagnoosima, kuna olen ju sõjas kaotanud... )
Ma olen tükk aega õhku alahinnanud. Õhk ei ole mingisugune olematu mõtteline konstrukt. Sellel on väge ja võimu, atmosfäär on üüratu, tormid rebivad puid juurtega välja ja õhumassid soojendavad meie päikesepaistelisi ilmasid. Atmosfäär on ookean. Selle laotusesse settib vee auru ning mõne aja pärast mullitab see maapinnale tagasi täpselt samamoodi nagu järve põhjast mullitavad vihmale gaasikerad vastu. Selles ujub erinevaid õhuuimedega olendeid. Miljonid putukaliigid toituvad atmosfääri setetest ja selle põhjataimestikust. Neid jahivad kiired ja voolujoonelised röövtoidulised linnud, kes oma suure tiivaulatuse abil suudavad voolata hõlpsasti läbi loksuvate õhukihtide. Inimene kuulub selle ookeani põhjaloomastiku hulka, me roomame mööda põhjasetteid nagu meritähed.
***
Tule ujume
mööda puudest
õhk on hõre vedelik
Hoia käest nüüd mul
kinni hellalt
linnuparve trügime
Kikivarvukil -
kuuseladvad
talla alust kõditab
Tule ujume
pilvedesse
kaunis meri - atmosfäär
Spiraale mööda
üles poole
mängeldes me tiirleme
Tuule laintes
pilve vahus
mäetipu rannikule
Silmade sisse
uputad mind
hingepeegel avaneb
Saab öö ja tähed
hommik tuleb
vaataks kasvõi igavik.
Happy waifu = happy laifu !
Hjopsti!
