reede, 31. jaanuar 2014

Istume

 'Säästame' ja 'saastame' on teineteisest nelja täpi kaugusel.



***
ᚨᛖᚷᚨᛞᛖ᛫ᚨᛚᚢᛚ
ᚲᛟᚺᛏᚢᛋ᛫ᛏᚨᚾᚨ᛫ᛇᛚᛋᛖᚷᚨ
ᚾᛖᚾᛞᛖ᛫ᚹᚨᚺᛖᛚ᛫ᛋᚢᚾᛞᛁᛋ᛫ᚲᚨᚱᛗᚨ
ᚨᛃᚨᛏᚢᛚ᛫ᚹᚨᛚᚢᛚ
ᛇ᛫ᚢᚺᛖ᛫ᛖᚷᚨ᛫ᛏᛇᛋᛖᛏᚨ
ᛟᛚᚨ᛫ᛋᚨᚲᛋ᛫ᛟᛚᛖᛗᚨᛏᚨ᛫ᚲᚨᚱᛗᚨ
ᛖᛏ᛫ᚺᛟᛁᛞᚨ᛫ᛟᛚᛖᛗᚨᛋ
ᛁᛋᛏᚢᛏᚨᛏᛁ᛫ᛞᚢᚱᛖᚾᛃᚨᛚ
ᚲᚨᚱᛗᚨ᛫ᚹᛟᛚᛁ᛫ᚹᚨᛚᚨᛏᚨ
ᛋᛖ᛫ᛋᛁᛞᚢᛞᚨ᛫ᛗᛟᛚᛖᛗᚨᛋ
ᚲᚢᛁ᛫ᛈᛁᚱᚢᛚᛖ᛫ᛏᚢᛚᛖᛃᚨᛚᚷ
ᛇ᛫ᛋᛖᛚᛖᚷᚨ᛫ᛏᚨᛚᚨᛏᚨ



***
ᛗᛁᛋ᛫ᚲᛁᚱᛃᚨᛞ᛫ᚲᛁᚹᛁᛚ
ᛋᛖᛁᛋᚾᚢᛞ᛫ᚨᛋᛏᚨᛋᚨᛞᚢ
ᚲᛖᛚᛖᚷᛁ᛫ᛖᛚᚢ᛫ᛃᚨ᛫ᚾᛁᛗᛁ
ᛏᛖᛗᚨ᛫ᛖᛞᚢ᛫ᛃᚨ᛫ᚹᚨᛚᚢ


(tahaks väga loota, et ascii ruunid on teile nähtavad)



On vahva näha, et lapsed ka tänavatel või pargis vahel mängivad. Kulli, peitust, keksu või muud säärast. Neil mängudel on reeglid millest üle astumise korral muutub mäng üsna mõttetuks, seega neist peetakse enamasti kinni. Kõik teavad ja järgivad neid. Kuid ma ei mäleta oma lapsepõlvest, et keegi oleks mulle seletanud sõjamängu reegleid. (kui välja arvata kellegi reaalne vigastamine, mis oli kõigile enesestmõistetavalt selge) Sõjamängudes valitses kaos. Kui keegi väitis, et ta tulistas vastasele pihta, siis vastane ilmtingimata ütles, et ei saanud. Kui esimene laps ütles, et ikka sai küll, siis teine mõtles välja midagi jaburat nagu, et tal on kuulikindel kilp. Selle peale esimene ütles, et tal on võlu kuulid mis seda läbistavad, selle peale teine mõtles jälle midagi välja ja sedasi käis vestlus edasi tagasi vahel päris pikalt. Keegi ei tahtnud surnut mängida. Sõjamängu lõppedes, ei olnud ühtki hukkunut, aga polnud ka ühtki võitjat.



Potter: "Ow! It damn well 'hurts!" Lawrence: "Certainly it hurts." Potter: "Well what's the trick then?" Lawrence: "The trick, William Potter, is not minding that it hurts."



Hops!

laupäev, 4. jaanuar 2014

Komorebi

Fight or flight... inimesed elavad eri moodi. Mõni eelistab üht teisele, osad elavad kord üht kord teist. Ma olen suuremalt jaolt põgeneja, vältija, eralduja, hiilija, ettevaatlik, tagasihoidlik jne. Mulle meeldib sedasi, ma olen selles osav. Kasutan keerulises olukorras pigem oma mõistust kui muskleid. Olen kakelnud vaid oma parima sõbraga. Eelistan erakliku elu. Ei käi rüütlitänavat pidi. Jälestan rahvamasse ja lärmi. Ma valin oma inimesi mitte ei ürita igas seltskonnas end mugavalt tunda. Üritan keerukat ülesannet lihtsamaks teha, mitte end sellest otseteedpidi läbi suruda. Ma pole võitleja, kui asi ei tundu õige siis ma ei näe selle jaoks ka suurt vaeva. Ma ei aja taga suuri unistusi, sest mul pole neid, elan päev korraga. Kuid see ei tähenda, et ma oleks alla andja, kui ma midagi väga tahan, siis üritan seda ka saada. Ma ei mõista võitlejaid ja võitlejad ei mõista mind.



"All energy is only borrowed and one day we have to give it back"



***
vaikus valje
           mõtteid täis
pilgud jutustavad
silmad peletavad
        kunagi
           ei
          näe





Ükskõik . Üks kõik . Kõik üks . Kõiksus .



Hops!