Kas teie teate sellist poolfüüsilist tunnet, mis on nagu hea aga nii häiriv. Siuke hea õhkond justkui oleks aga ilma õhkkonnata. See peaks olema täidlane tunne, õnne tunne, headuse tunne. Aga see on ilma õnne ja headuseta. Tühi tunne. Häiriv tunne. See nõuab täitmist.
Fuck You Sigmund!
Kood pole murdmiseks! Raiu see endale pähe Mihkel!
***
Kuulan
kõigutan
nii lihtsalt täiuslik
ja kõik on puudu
See tunne
hea
nii häiriv
ja vastik
Sest meeleolu
ja puudub
koht
Puudub olek
On hea
ilma põhjuseta
häiriv tunne
otsib põhjust
***
Indigo põgab mind
ta alla surub
indigo embab mind
endasse imeb
indigo kardab mind
ma ju pole "vaba"
Mina kardan indigot
ta sööb mu ära
Mina emban indigot
ma kägistaks ta ära
Mina põlgan indigot
ja põgenen ära.
Puhkus kulub ära. Täitsa ära niiet midagi ei jää järgi. Meditatsioon aitab kulutada võimalikult efektiivselt.
Indigo tõesti kardab mind. Ma peaks karjuma "Juhhei!" aga ma ei tee seda, sest kardab selline osa mis mulle kohati isegi meeldib. Embab mind selline indigo mida ma vihkan ja kägistaks. Indigo on paha. Ja mina olen stereotüüpne.
Tahtmine öelda:"Fuck the code!" ja karjuda "Hoia must eemale, meil pole midagi ühist, ma ei vaja su lähedust ja sa ei vaja minu oma.... Mine värvi end violetseks!" ja sosistada:"Code back on!" Ja siis naeratada sulle näkku ja küsida:"Noh, kas võtame ka või?"
Ma pidin ju viksiks ja viisakaks hakkama. Aga niiguinii kedagi ei huvita, vähemalt neid kes siin lugemas käivad. Teisi isegi huvitab ja mind huvitab kaa.
Ärge saatke mulle linke! Sest ma ei vaata neid! Vahest väga harva ehk. Enamasti mitte. Kui mind huvitab, siis ma küsin eks. Tähh.
Ma olen liiga palju avatud olnud. Enam ei viitsi. Teeme pausi. Sisse pääsevad ainult head ja toredad. Teised pettuvad. Kahju, aga jah.
Äkki mul on täna lihtsalt halb päev?
Mu aura ei mahu ära. Ja ta on katki.
Olgu ma olen stressis, mul on vaja puhata! Ärge muretsege, ma pole veel suremas. Ma saan hakkama.
Hops!
reede, 24. september 2010
teisipäev, 21. september 2010
Liiga vähe päikesepaistelisi päevi...
Ärge muretsege endale lapsi! Rõõmutsege neid endale. Muretsemine ei aita midagi. Kui midagi on halvasti siis võib muretseda. Mina ei muretse enda pärast peaaegu kunagi. Ma olen siuke egoist, et ma arvan alateadlikult, et ma ei tee ju valesti. Paha on küll, aga õige eesmärgi nimel. Pole vaja ju muretseda. Olen jälle egoist, sest ma muretsen teiste pärast. Eks ma olen siuke nõme jah.
Kas ma arenen või lihtsalt muutun? (taandareng pidavat kaa areng olema) Ma nagu ei suuda püsida ühe ideoloogia peal. Ilmselt võib-olla selle pärast, et ma ei taha ega oskagi mäletada. Ma ei salli pildialbumeid. Ma põlgan vanaemade heietusi. Õnneks meil pole kombeks teha koduvideosid. Mu minevik pole halb. See on lausa ilus kohati, aga mulle ei meeldi möletada. Tekitab sellise tunde organismis, et ma ei saagi aru kas see on hea või halb või lihtsalt häiriv. Ma elan praegu ja homme. Mälu on mul niigi kehv ja ilmselt ma kordan end siin blogiski palju. Niiet palun ärge solvuge kui ma ei ole vaimustatud kui te räägite mulle kui tore minuga koos oli vms. Jah ilmselt oligi tore, aga mulle ei meeldi mälu. Ei hea ega halb. Mälu on bäädu ja pähh!
Mu luulemärkmik on kasulik kuid ta ei kipu enam täituma. Kool mõjub mulle halvasti.
Kood on käigus ja ma siiani veel elan.
Hops!
Kas ma arenen või lihtsalt muutun? (taandareng pidavat kaa areng olema) Ma nagu ei suuda püsida ühe ideoloogia peal. Ilmselt võib-olla selle pärast, et ma ei taha ega oskagi mäletada. Ma ei salli pildialbumeid. Ma põlgan vanaemade heietusi. Õnneks meil pole kombeks teha koduvideosid. Mu minevik pole halb. See on lausa ilus kohati, aga mulle ei meeldi möletada. Tekitab sellise tunde organismis, et ma ei saagi aru kas see on hea või halb või lihtsalt häiriv. Ma elan praegu ja homme. Mälu on mul niigi kehv ja ilmselt ma kordan end siin blogiski palju. Niiet palun ärge solvuge kui ma ei ole vaimustatud kui te räägite mulle kui tore minuga koos oli vms. Jah ilmselt oligi tore, aga mulle ei meeldi mälu. Ei hea ega halb. Mälu on bäädu ja pähh!
Mu luulemärkmik on kasulik kuid ta ei kipu enam täituma. Kool mõjub mulle halvasti.
Kood on käigus ja ma siiani veel elan.
Hops!
reede, 10. september 2010
Mmm, I'm tellin' you now...
Lookin' for what I knew
Snap! Ja ongi jälle kood murtud. Ma olen siuke häkker et vähe pole. Mind pistetakse siukse asja eest pokri varsti. Ma tahan ülimat koodi mida murda!
Mõned asjad on nagu nad on ja nad ei muutu. Lootmine on tore ja ma ei anna alla. aga ega lootusi hellitada pole kaa mõtet. MC! (tähis mulle enesele, ärge küsige, sest ma ei vasta)
57's lend on imelik. Mulle see meeldib. Kõik on kuidagi toredad. Vähemalt esijalgu tundub nii. Eks näis kuidas tagajalgu on. Rebaste jalad on karvased.
Ma isegi ei saa nüüd aru, et kas see on teesklemine mis ma jälle teen või olen ma tõesti lõpuks midagi ära tabanud. Ehk saan mediteerida see nädalavahetus. Ilmselt küll mitte kutsumata külaliste pärast. Või noh rohkem olen mina see kutsumata külaline. Forgettin' for what I knew. Haha. Mulle see meeldib. Mina olen mees minevikuta, hõreda oleviku ja kaootilise tulevikuga. Teie põlastus olgu mulle lunastuseks. Et ma saaks lunastada teid headusega. "Impossibru!" you say? Yeah I know. But that's the way I like it. Lihtsalt mitte mingeid "ou snäpp" 'e enam.
My journal saved you for breaking your nose... by accident...
Ma pean leidma kellegi kellel on kõrini!
Mõelge vanasõnade üle.
Hops!
Snap! Ja ongi jälle kood murtud. Ma olen siuke häkker et vähe pole. Mind pistetakse siukse asja eest pokri varsti. Ma tahan ülimat koodi mida murda!
Mõned asjad on nagu nad on ja nad ei muutu. Lootmine on tore ja ma ei anna alla. aga ega lootusi hellitada pole kaa mõtet. MC! (tähis mulle enesele, ärge küsige, sest ma ei vasta)
57's lend on imelik. Mulle see meeldib. Kõik on kuidagi toredad. Vähemalt esijalgu tundub nii. Eks näis kuidas tagajalgu on. Rebaste jalad on karvased.
Ma isegi ei saa nüüd aru, et kas see on teesklemine mis ma jälle teen või olen ma tõesti lõpuks midagi ära tabanud. Ehk saan mediteerida see nädalavahetus. Ilmselt küll mitte kutsumata külaliste pärast. Või noh rohkem olen mina see kutsumata külaline. Forgettin' for what I knew. Haha. Mulle see meeldib. Mina olen mees minevikuta, hõreda oleviku ja kaootilise tulevikuga. Teie põlastus olgu mulle lunastuseks. Et ma saaks lunastada teid headusega. "Impossibru!" you say? Yeah I know. But that's the way I like it. Lihtsalt mitte mingeid "ou snäpp" 'e enam.
My journal saved you for breaking your nose... by accident...
Ma pean leidma kellegi kellel on kõrini!
Mõelge vanasõnade üle.
Hops!
laupäev, 4. september 2010
Plugged in and ready to fall
I have my journal!
Abiturient on jumal! Mina olen jumal. Haha rebased. Rebased on urglikud ja pole üldse karjaloomad. Meie peaksime nüüd rebastest inimesed kasvatama. Sest ühikas on vähe varjulisi urge kuhu pugeda. Tunnen end nurka aetud rebasena. Kasvatage minust inimene palun. Kurat ma kõlan nagu ma oleks hädas või midagi. Ei ma saan hakkama. Ma pole rebane ma olen hunt. Üksik hunt. Veidi veel kannatan praidi ja kaon.
Mul on liiga palju valikuid. See asi on liiga lihtne kuidagi ja see teeb selle keeruliseks. Ma ei oska lihtsaid asju! Appi! Mul ei tohiks tegelikult tekkida neis valikuid. See tähendab et ma olen valesti käitunud. Ma peaksin eemaldama kõik need valikud. Lihtsalt eirama neid. Kas ma suudan? Kahtlane. Ma ei taha seda ju. Miks ma peaks tegema mida ma ei taha? Distsipliin? Jah see oleks vajalik. Aga ma kardan, et see mõjutab palju olulisemaid aspekte. Ma kaotan teiste asjade üle kontrolli kui ma põhi tähelepanu juhin neile valikutele. Aga kui ma eiran nende valikute olemasoluga kaasnevat eetikavälist käitumist ja valin esimese võimaluse ja jätkan eetika kohaselt, olen ma siis midagi õppinud? Loodame, et olen, sest see on ilmselt ainuke varjant mida ma suudan.
Väändes tsitaat kolmest blogist, mida hiljuti lugesin:" Käisin sital, täna oli kohe eriti suur junn." Ei ega see mind ei häirikski, aga miks nende blogide omanikud tahavad et kõik seda loeks? Ma mõtlen et miks nad igale poole trukivad, et ou tsekka mu blogi, mul uus postitus etc. Sitt on sitt ja kui tahad kunsti punnitada siis pea meeles, et mida rohkem punnitad siis lihtsalt seda suurem junn tuleb. Ega suurem junn ei ole kunstipärakulisem kui väike junn. No kui tahad kunsti, siis ole originaalne, tee tööd, uuri ennast kõigepealt, aga ära punnita oma kunstipärakust igast paska kokku. Kui tunned ennast tuleb ka kunst ja ilma punnitamata. (Ma ei väida et mul on kunstiline blogi ja ega ma ei käse teil seda lugeda kaa, minge ära kui ei meeldi!)
Ma ei taha olla kuulus. Kuid ma tahan, et mind vahest märgataks. Ma ei taha olla tähelepanu keskpunktis. Kuid ma ei taha olla urglik. Heh, meenub lugu "Tahan lennata". Seal on samamoodi tüüp kes justkui tahaks kõike, aga nagu ei tahaks midagi. Pulli kaka ju. Ma lihtsalt tahan pragu ellu jääda, see on oluline. Küll hiljem jõuan elada ehk.
Mul on tarvis lihtsalt istuda järve äärde. Vaadata vees ujuvaid kalu. Kuidas tuul ajab veepinna lainetama. Mul on vaja vaadata taevasse kuidas pilved lagunevad väikesteks tompudeks. Kuidas sinine taust sobib nii hästi päikese taha. Mul on vaja istuda ja kõigutada jalgu vee kohal ja tunda kuidas jahe tuuleiil tungib südameligi, et ma saaks tõmmata koomale oma mantlihõlmad. Mul on vaja vaadata kuidas lehed langevad puudelt vette kui väikesed paadid. Mul on tarvis hingata sisse udus pestud puhast õhku. Mul on vaja tallata veel viimast korda paljajalu kolletuvat rohtu. Mul on vaja tunda, et ma saan olla seal ja sel hetkel kui ma tahan. Mul on vaja lihtsalt olla üksi kodus ja karjuda, et ma armastan!
Olge kuidas tahate.
Hops!
Abiturient on jumal! Mina olen jumal. Haha rebased. Rebased on urglikud ja pole üldse karjaloomad. Meie peaksime nüüd rebastest inimesed kasvatama. Sest ühikas on vähe varjulisi urge kuhu pugeda. Tunnen end nurka aetud rebasena. Kasvatage minust inimene palun. Kurat ma kõlan nagu ma oleks hädas või midagi. Ei ma saan hakkama. Ma pole rebane ma olen hunt. Üksik hunt. Veidi veel kannatan praidi ja kaon.
Mul on liiga palju valikuid. See asi on liiga lihtne kuidagi ja see teeb selle keeruliseks. Ma ei oska lihtsaid asju! Appi! Mul ei tohiks tegelikult tekkida neis valikuid. See tähendab et ma olen valesti käitunud. Ma peaksin eemaldama kõik need valikud. Lihtsalt eirama neid. Kas ma suudan? Kahtlane. Ma ei taha seda ju. Miks ma peaks tegema mida ma ei taha? Distsipliin? Jah see oleks vajalik. Aga ma kardan, et see mõjutab palju olulisemaid aspekte. Ma kaotan teiste asjade üle kontrolli kui ma põhi tähelepanu juhin neile valikutele. Aga kui ma eiran nende valikute olemasoluga kaasnevat eetikavälist käitumist ja valin esimese võimaluse ja jätkan eetika kohaselt, olen ma siis midagi õppinud? Loodame, et olen, sest see on ilmselt ainuke varjant mida ma suudan.
Väändes tsitaat kolmest blogist, mida hiljuti lugesin:" Käisin sital, täna oli kohe eriti suur junn." Ei ega see mind ei häirikski, aga miks nende blogide omanikud tahavad et kõik seda loeks? Ma mõtlen et miks nad igale poole trukivad, et ou tsekka mu blogi, mul uus postitus etc. Sitt on sitt ja kui tahad kunsti punnitada siis pea meeles, et mida rohkem punnitad siis lihtsalt seda suurem junn tuleb. Ega suurem junn ei ole kunstipärakulisem kui väike junn. No kui tahad kunsti, siis ole originaalne, tee tööd, uuri ennast kõigepealt, aga ära punnita oma kunstipärakust igast paska kokku. Kui tunned ennast tuleb ka kunst ja ilma punnitamata. (Ma ei väida et mul on kunstiline blogi ja ega ma ei käse teil seda lugeda kaa, minge ära kui ei meeldi!)
Ma ei taha olla kuulus. Kuid ma tahan, et mind vahest märgataks. Ma ei taha olla tähelepanu keskpunktis. Kuid ma ei taha olla urglik. Heh, meenub lugu "Tahan lennata". Seal on samamoodi tüüp kes justkui tahaks kõike, aga nagu ei tahaks midagi. Pulli kaka ju. Ma lihtsalt tahan pragu ellu jääda, see on oluline. Küll hiljem jõuan elada ehk.
Mul on tarvis lihtsalt istuda järve äärde. Vaadata vees ujuvaid kalu. Kuidas tuul ajab veepinna lainetama. Mul on vaja vaadata taevasse kuidas pilved lagunevad väikesteks tompudeks. Kuidas sinine taust sobib nii hästi päikese taha. Mul on vaja istuda ja kõigutada jalgu vee kohal ja tunda kuidas jahe tuuleiil tungib südameligi, et ma saaks tõmmata koomale oma mantlihõlmad. Mul on vaja vaadata kuidas lehed langevad puudelt vette kui väikesed paadid. Mul on tarvis hingata sisse udus pestud puhast õhku. Mul on vaja tallata veel viimast korda paljajalu kolletuvat rohtu. Mul on vaja tunda, et ma saan olla seal ja sel hetkel kui ma tahan. Mul on vaja lihtsalt olla üksi kodus ja karjuda, et ma armastan!
Olge kuidas tahate.
Hops!
Tellimine:
Postitused (Atom)