I have my journal!
Abiturient on jumal! Mina olen jumal. Haha rebased. Rebased on urglikud ja pole üldse karjaloomad. Meie peaksime nüüd rebastest inimesed kasvatama. Sest ühikas on vähe varjulisi urge kuhu pugeda. Tunnen end nurka aetud rebasena. Kasvatage minust inimene palun. Kurat ma kõlan nagu ma oleks hädas või midagi. Ei ma saan hakkama. Ma pole rebane ma olen hunt. Üksik hunt. Veidi veel kannatan praidi ja kaon.
Mul on liiga palju valikuid. See asi on liiga lihtne kuidagi ja see teeb selle keeruliseks. Ma ei oska lihtsaid asju! Appi! Mul ei tohiks tegelikult tekkida neis valikuid. See tähendab et ma olen valesti käitunud. Ma peaksin eemaldama kõik need valikud. Lihtsalt eirama neid. Kas ma suudan? Kahtlane. Ma ei taha seda ju. Miks ma peaks tegema mida ma ei taha? Distsipliin? Jah see oleks vajalik. Aga ma kardan, et see mõjutab palju olulisemaid aspekte. Ma kaotan teiste asjade üle kontrolli kui ma põhi tähelepanu juhin neile valikutele. Aga kui ma eiran nende valikute olemasoluga kaasnevat eetikavälist käitumist ja valin esimese võimaluse ja jätkan eetika kohaselt, olen ma siis midagi õppinud? Loodame, et olen, sest see on ilmselt ainuke varjant mida ma suudan.
Väändes tsitaat kolmest blogist, mida hiljuti lugesin:" Käisin sital, täna oli kohe eriti suur junn." Ei ega see mind ei häirikski, aga miks nende blogide omanikud tahavad et kõik seda loeks? Ma mõtlen et miks nad igale poole trukivad, et ou tsekka mu blogi, mul uus postitus etc. Sitt on sitt ja kui tahad kunsti punnitada siis pea meeles, et mida rohkem punnitad siis lihtsalt seda suurem junn tuleb. Ega suurem junn ei ole kunstipärakulisem kui väike junn. No kui tahad kunsti, siis ole originaalne, tee tööd, uuri ennast kõigepealt, aga ära punnita oma kunstipärakust igast paska kokku. Kui tunned ennast tuleb ka kunst ja ilma punnitamata. (Ma ei väida et mul on kunstiline blogi ja ega ma ei käse teil seda lugeda kaa, minge ära kui ei meeldi!)
Ma ei taha olla kuulus. Kuid ma tahan, et mind vahest märgataks. Ma ei taha olla tähelepanu keskpunktis. Kuid ma ei taha olla urglik. Heh, meenub lugu "Tahan lennata". Seal on samamoodi tüüp kes justkui tahaks kõike, aga nagu ei tahaks midagi. Pulli kaka ju. Ma lihtsalt tahan pragu ellu jääda, see on oluline. Küll hiljem jõuan elada ehk.
Mul on tarvis lihtsalt istuda järve äärde. Vaadata vees ujuvaid kalu. Kuidas tuul ajab veepinna lainetama. Mul on vaja vaadata taevasse kuidas pilved lagunevad väikesteks tompudeks. Kuidas sinine taust sobib nii hästi päikese taha. Mul on vaja istuda ja kõigutada jalgu vee kohal ja tunda kuidas jahe tuuleiil tungib südameligi, et ma saaks tõmmata koomale oma mantlihõlmad. Mul on vaja vaadata kuidas lehed langevad puudelt vette kui väikesed paadid. Mul on tarvis hingata sisse udus pestud puhast õhku. Mul on vaja tallata veel viimast korda paljajalu kolletuvat rohtu. Mul on vaja tunda, et ma saan olla seal ja sel hetkel kui ma tahan. Mul on vaja lihtsalt olla üksi kodus ja karjuda, et ma armastan!
Olge kuidas tahate.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar