kolmapäev, 20. veebruar 2013

Peace without victory or victory without peace

Kujuta ette, et sa oled afkaani põllumees ja põllul eriti sittagi ei kasva, aga siis tuleb su juurde rikas mees ja ütleb et maksab sulle tohutu papi kui sa hakkad vilja asemel mooni kasvatama ja selle raha eest saad sa osta kordades rohkem vilja kui su põld üldse kannataks. Sa oled nõus, et mitte lasta oma suurel perel nälgida. Siis mingi hetk tuleb püssidega USA konvoi ja künnab su põllu üles ja pistab saagile tule otsa ja läheb minema. Sa lähed rikka mehe jutule, kes sulle saagi eest pidi maksma ja ta ütleb, et kui saaki pole raha ei saa, loogiline eksole. Aga lisab et taliban võib anda talle võimaluse kättemaksuks neile USA sõduritele kes jätsid ta pere nälga. Ja me imestame miks "terroristid" otsa ei saa, me ise toodame neid juurde. Nad on vabadusvõitlejad. Ma ei kiida muidugi relva haaramist heaks, aga ma saan aru miks paljud seda teevad.

Riigikide valitsused, eriti suurriikide omad, oskavad lahendada probleeme üsna ühekülgselt - sõjaga. Sõda kanepile, sõida nikotiinile, sõda alkoholile, sõda vaalade kaitseks, sõda võrdsuse eest, sõda rahu tagamiseks ja kõik see muu jama. Vägivaldne lähenemine ei ole probleeme lahendanud. Näiteks sõda narko vastu on olnud täielik läbikukkumine. Kui me ei suuda kõrge valvega vanglaidki narkost puhtana hoida, miks me eeldame et see meil vabas maailmas õnnestub?

Vaadake dokumentaalfilme. Üllatavalt vähe teavad inimesed seda, mis nende pisikeses ümbruseski toimub. Vaata loodusaateid, kajastusi inuittide elust või keskaegse India ajalugu, vahet pole mis sind just rohkem huvitab aga vaata reaalset maailma ka vahepeal. Maailma ring tuuakse su taskus olevasse nutikasse masinasse kõik kokku. Sa kannad maailma tarkusi endaga kaasas, kasuta neid, või vähemasti uuri natukenegi. Ma ei mõtle et sa vaataks reality show'sid, sest need ei kajasta elu, need on võltsid olukorrad ja on mõeldud vaid odavaks meelelahutuseks. Vähem meelelahutust, muidu lahtub meel täitsa ära, vaja meelt trimmida veidi!

Peldikukunst! Tuli idee, et võiks mingis kaubanduskeskuses dekoreerida avalikud peldikud veidi ümber mõneks päevaks. Esimene idee oleks selline metsapeatus, Kus iga kabiin on põõsas ja pissuaar on puutüvi ja kraanikausid allikad. Tooks sisse kõlarid mis lasevad metsalindude hääli. Paneks nurkadesse väikeseid puid ja oksi. Tõsine plaan millalgi see isegi ära teostada. Tartu kaubamaja oleks päris hea variant, seal peldikute ees on kogu aeg kunsti olnud, miks mitte viia kunst ka peldikusse.

Rääkides lindudest ja metsast, siis käisin eelmisel nädalavahetusel metsas. Jälgisin kuidas linnud raskel ajal territooriumi ja paremate puude pärast võitlesid.Talv on üsna mõnus aeg selliste lindude uurimiseks, sest neid on ilusti näha raagus puude vahelt ja neid on hõredalt seega pole vaja tervest hordist siristavatest lindudest eristada isendeid. Üldse talv on hea vaikne aeg väljas olemiseks.



Keegi on võtnud vaevaks see sildike ühelt Tartu bussilt lahti kruvida ja teisipidi potsatada...
Superperfundo on the early eve of your day

esmaspäev, 18. veebruar 2013

You are a bad parent ...apparently

Ma just avastasin et ma vist pean end muutma muuseumi esemeks, kui ma tahan muutuda selleks, kes ma tahan olla. Minust saaks kunst, mida mõni ehk imetleb ja paljud põlastavad, teistel ükskõik, sest nad lihtsalt ei saa ühendust või ei mõista, miks ma sedasi olen. Kui ma muutun kohe selleks inimeseks kes ma tahan olla, siis ma ei oleks enam see inimene kelle elu te võite arvata end tundvat. Mind kui sellist ei oleks enam, oleks niiöelda Mihkel v.2.0.0 (iseasi kas see versioon parem on kui eelmine 1.9.7 update.) Võib-olla selle pärast me kõik ei elagi oma unelmateelu, sest me lihtsalt kardame saada muuseumi eksponaadiks. Meile ei meeldi kui meile viltu vaadatakse. Me kõik tahame olla konveieri pealt tulnud inimtoorikud. Kuid keegi tegelikult ju ei taha seda, aga keegi ei julge ka teistmoodi olla.  Võtame näiteks juba riietumisstiili. Me vaatame jaapani tänavakultuuri kui muuseumi eset. Käiakse ringi "kostüümides", alter egodes ja paljud mis algasid alter egona on muutunud päris egodeks kui nad on sobitunud selle keskonnaga. Noored tegelevad spordi, arvutite ja kõige muu kõrvalt veel mangadega. Nad loevad neid tihedalt ja joonistavad isegi. Sealsed tegelaskujud on loonud oma maailma. See riietustiil pole pelgalt asi nagu prügikotis rahva seas ringi käimine, mida veidratel moeetendustel näidatakse vaid see on reaalsus mida inimesed poest endale ka ostaksid ja tänavale minnes kannaksid. Eesti pole selliseks kultuuriks veel valmis ma kardan. Seega ma ilmselt ei tee veel endale update...

Steampunk on veider maailm. Nende tänapäevale vastav ajastu näeks ehk välja midagi sellist. Kujuta ette et meie ajalugu läks veidi teisiti. Ja teadus ja tööstus ei saanud üle täpse mehhaanilise kella süsteemist ja olid sellest lõputult vaimustuses ja kogu teadus arenes sealseid mehhaanilisi susteeme edasi arendades. Ja auruvedurite taga seisid  suured hammasrataste ja torude ja muude tehnoloogiate süsteemid. Kogu energia tootmine selle tulemusena oli mehhaaniliselt muudetud efektiivsemaks. Seega masinad vajasid vähem kütust ja seega said ka mõõtmetelt olla väiksemad. Meil ei oleks taskutes elektrilist kalkulaatorit vaid mehhaaniline kalkulaator väikse patareiga. Nende süsteemide mehhaaniline keerukus ajaks teil pea sama sassi kui praeguste elektronarvutite elektromehhaaniline keerukus, sest vaevu te arugi saate, kuidas need hammasrattad su käekellas ikkagi ringi käivad. Ilmselt steampunk maailmas ei oleks arvuteid ja kõik tehnoloogia näeks üsna metalne välja, sest mettallist saab valmistada kõige kvaliteetsemalt mehhaanilise süsteeme. Nende kunst oleks hästi detailne - mitte nagu meil juhtus olema minimalism ja kõik on voolav ja sujuv. Neil on suur keerukus ja süsteemsus tihti matemaatiline ja sacred symmetry on võib olla pühakohal. Mulle meeldivad terved väljamõeldud maailmad, mis töötavad. Tegelen isegi ühe komplektmaailma loomisega aktiivselt. Ehk millalgi saate lugeda seiklusi sellelt maalt.

Kristlased kummardavad risti ja ikoone, aga kas mitte üks kümnest käsust seda just ei keelanud? Kas Mooses just ei saanud eriti pahaseks kui ta rahvas kummardas mingit kujukest...
Tekst eestikeelsetest Piiblitest
2Ms 20:4-5 ja 5Ms 5:8-9
"4 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,"
Ja nii palju ilusat kunsti on neil teemadel... Siin on kohe näha, et moslemid võtavad oma usku palju tõsisemalt.















Mul on kaks piletit "Force Majeure"'le. Pole veel varem nii elevil olnud mingi ürituse pärast.
Superperfundo on the early eve of your day!

kolmapäev, 13. veebruar 2013

Fuck me til i'm silly putty

Ma ei mediteeri jumala jaoks, ega maailma jaoks, vaid ikka iseenda parandamiseks. Ma rahunen maha ja ma näen tänu sellele maailma rahulikumana. Ma ei palveta kellegi poole. Ma ei lausu mingeid võlusõnu. Ei püüa enda teada kosmosest mingisugust maagilist väge. Ma lihtsalt jälgin mida ma teen, mida ma mõtlen. Ma ei lase negatiivsetel mõtetel end piinata. Ma ei väldi neid, vaid teadvustan end neist ja lasen need endast mööda ilma, et nad mind haavaks. Ma usun, et võiks teada, kes sa oled, mida sa mõtled ja kuidas käitud, et seda ei saaks keegi (kaasarvatud sa ise) sinu enda vastu kasutada. Niiöelda mõistuse firewall või viirusetõrje, mis on teadlikud kõigest sellest mis süsteemi võivad kahjustada. Ja nagu viirusetõrjetki tuleb uuendada tuleb uuendada oma mõistust.

Ükskõik kui õnnelik sa mingi hetk ka ei oleks, sa usud, et alati on võimalik, et elu oleks veel parem. Lähenedes õnnele, jookseb see meie eest ära. Ma pole veel kuulnud täiesti tõetruut väidet inimeselt, et tema oli mingi hetk nii õnnelik, et tema ei usu, et sellest enam õnnelikumaks pole võimalik saada. Õnne ahnitsejad oleme. Me mõõdame õnne justkui aritmeetilist suurust. Ma tugevalt kahtlen, et õnn aga on mingilgi moodusel üldse arvuliselt väljendatav või siis suuruselt võrreldav. Nagu iga mõte on uudne ja ainulaadne on seda ka iga tükike õnne 

The definition of "bad morality" by Venerable Guan Cheng - "A public system appling to the rational persons concerning behaviour that effects others as a lesson of evil or harm as its objective"

Minecrafi lehmad, lambad ja muud loomad on hermafrodiidid. Kuid väga naiselikud. Seal pole pulle või jääri. Lihtsalt selline vahemärkus...

Minu järjekorranumber on 220, kes küll oleks 284? (kes mõistab see teab kuupäeva vaadates ka miks)
Super perfundo on the early eve of your day.

reede, 8. veebruar 2013

Öökapiloengud

Kirjutasin välja mõned ideed, mis mulle ühest Manly Hall'i loengust meeldisid. Kuna ma kirjutasin need välja vaid oma kuulmise järgi võib neis olla väikseid vigu. Lisan selle postituse lõppu ka selle loengu, kui kellelgi peaks huvi ja viitsimist olema neil ja muudelgi teemadel rohkem mõtiskleda. Kõik tsitaadid kuuluvad muidugi Manly P. Hall'le.

"An individual lives in a world that he interprets very largely on his own internal pressure. As world is mystery, as other people are mystery so we are ever-imposing an interpretation upon them"

"If we have decided that they [other people] are bad, we proceed to dislike them. If we decide that they are good we proceed to like them. This intern may lead to a series of decimates. We may discover that people we did not like were really admirable persons. Where as our selection of the persons we do like may be so weakened by our own psychology that we select the worst of all people and are very soon injured or disillusioned by their actions. Having then disillusioned, we then turn upon these other persons completely oblivious to the fact that we have empowered them to do this to us. We are the ones that have invested these other persons with virtues which perhaps they never claimed, or with temperaments which they never possessed or never imagined that they possessed. But if these expectations OF OUR OWN do not work out, then they are to blame. We are miserable"

"And the most terrible disaster of all is that our expectancy is wrong. This strikes us at the root because it assailed our own egoism. The idea that we could be wrong is so apparent to us that we will use every device possible to relieve our selves of this morbid possibility"

"You cant win against a good solid negative determination to be miserable"

"... And one of these days he [good old Joe] might meet up with a kindly lady who will try to strengthen all his weak points and weaken all his strong points in order to make something really worth while out of poor old Joe"

"Because every person is defensive in his belief that whatever he believes is so. And while he may be forced to admit that his judgement isn't the best, it's hard to get him to admit that a painful experience was not painful."

"There is nothing more terrible, tragic or incredible in life then group of good people trying to live together. Because there are so many unpleasant and uncomfortable ways of being good."

"Some people feel that they can not afford to have small interests in a big world. We have to because we are all small people and we are going to have small interests as long as we are here [...] and you would be surprised how a small interest can cure a big misery."




Super perfundo on the early eve of your day.

kolmapäev, 6. veebruar 2013

Heatahtlik ootamatus.

Muusika kuulamise kultuur on muutunud. Enam ei käida iga neljapäev kellegi sõbra juures, kes omas kassettmakki või vinüülplaadi mängijat ja seal hulgas ka suurt kogust muusikat. Istuti maha ja kuulati koos muusikat ja räägiti juttu. Selline kellegi kodus külas käies hängimine on ära kadumas ja ma usun et seda selle tõttu, et kõigil on nüüd muusika koguaeg taskus. Oma isiklik muusikakogu. Mitte ainult mõni üksik album mõnelt üksikult esitajalt, vaid sul on lugu iga su emotsiooni kohta. Su taskutes elab su elulugu. Su murtud süda, kaotatud kutsikad ja vanaema haud, kuid ka jalutuskäik pargis, esimene suudlus, langevarjuhüpe ja muudki. Kõigile neile mälestuste kõrvale tahame end saatma sobivat muusikat. Ja mitte ainult mälestustele vaid ka hetkel toimuvale elule asjadele mis praegu sind kõige enam mõjutavad. Või tegelikult võib ka mälestusi lugeda selle hulka sest "A memory is a thought rising in the present. . . . What we truly have, is this moment" - Sam Harris. Ja sedasi me kõnnime ringi ja ei jaga muusikat enam teistega, sest meil pole seda vaja, sest teised ei pruugi pakkuda seda mida me tahame. Tal pole tuju äkki täna kuulata melanhoolset muusikat, kuigi mul oleks seda just vaja. Ja miks üldse mõeldagi sellest kui mul on see muusika olemas. Olete ehk tähele pannud, et ka inimesed kes elavad koos samas toas, istuvad arvuti taga ja klapid peas. Ja ei suhtle teineteisega. Ja nüüd me imestame silmad punnis, et paned küll kaks pandat puuri kokku, aga näed üks kükitab ühes nurgas ja teine teises ja närivad pambusoksi ning pole teineteisest sugugi huvitatud.

Kasvatan oma toas sibulat ja basiilikat. Kõige värskem on ikka kõige parem.


Pimedad inimesed ei näe kõike mustana, nad ei näe üldse. See on keeruline konseptsioon mõnede jaoks. Kui tahad ette kujutada mida pime "näeb", siis tea et su silmad näevad ellipsi kujulist ala ja ütleme, et sa näed enda ees sinist seina, aga nüüd ürita vaadata mis värvi näib sein sulle su selja taga. (ilma pead ja silmi pööramata muidugi). See sein ei ole ju must. Sel seinal polegi värvi. Sa lihtsalt ei näe seda seina. Sa ei saa mittemingisugust informatsiooni seina värvi või välimuse kohta.

Kui sa tahad näha mis toimub su pea sees, tuleb hoida vaid silmad lahti. Kui sa tahad kuulda mis toimub su pea sees, tuleb vaid kuulata. Kui tahad teada mida su pea tunneb, tuleb vaid tajuda. Sest kõik see mida sa pead välisteks mõjutajateks ja pead endast eraldi seisvaks toimub sinu peas. Sina ise paned selle nägemuse kokku. Valgus on vaid mingisugune osakeste võnkumine ja asjad millelt valgus põrkab on vaid osakesed ja silmad on osakesed ja su aju on osakesed. Mis aga näeb on see üsakeste süsteem sinu ajus. Ja väga vabalt võib selles süsteemis olla vigu või erinevusi ja selle tõttu väid sa näha asju hoopis teistmoodi kui keegi teine. Ja nüüd sa tead, et kogu välismaailm, mida sa suudad hoomata, asub tegelikult sinu sees.

Maailm koosneb väikestest asjadest.
Super perfundo on the early eve of your day

pühapäev, 3. veebruar 2013

Tulge külla, ma pakun teed ja küpsiseid.


Kõik valikud, mida sa teed, on parimad võimalikest, keegi ei taha loteriis ju kaotada. Alati tehakse seda mida kõige õigemaks peetakse.

Miks mulle meeldib budistlik kultuur, on see, et nende kangelased on need mehed, kes mõtlesid, et miks peaks ajalugu kirjutama vaid inimesed kelle elu on juhtinud sõda.

Ma pole olnud hea sõber. Seetõttu kui tulevikus tahan seda olla olen sunnitud alustama jälle peaaegu nullist. Nagu esimene klass jälle ja kohmetult nurgas seistes vaatan kas saan ka teistega peitust mängima või lükkavad nad mu eemale.

Mu segamini sahtlid on iga kord kui ma neid uurin nagu avastamata Narnia maailm.
Super perfundo on the early eve of your day