kolmapäev, 20. veebruar 2013

Peace without victory or victory without peace

Kujuta ette, et sa oled afkaani põllumees ja põllul eriti sittagi ei kasva, aga siis tuleb su juurde rikas mees ja ütleb et maksab sulle tohutu papi kui sa hakkad vilja asemel mooni kasvatama ja selle raha eest saad sa osta kordades rohkem vilja kui su põld üldse kannataks. Sa oled nõus, et mitte lasta oma suurel perel nälgida. Siis mingi hetk tuleb püssidega USA konvoi ja künnab su põllu üles ja pistab saagile tule otsa ja läheb minema. Sa lähed rikka mehe jutule, kes sulle saagi eest pidi maksma ja ta ütleb, et kui saaki pole raha ei saa, loogiline eksole. Aga lisab et taliban võib anda talle võimaluse kättemaksuks neile USA sõduritele kes jätsid ta pere nälga. Ja me imestame miks "terroristid" otsa ei saa, me ise toodame neid juurde. Nad on vabadusvõitlejad. Ma ei kiida muidugi relva haaramist heaks, aga ma saan aru miks paljud seda teevad.

Riigikide valitsused, eriti suurriikide omad, oskavad lahendada probleeme üsna ühekülgselt - sõjaga. Sõda kanepile, sõida nikotiinile, sõda alkoholile, sõda vaalade kaitseks, sõda võrdsuse eest, sõda rahu tagamiseks ja kõik see muu jama. Vägivaldne lähenemine ei ole probleeme lahendanud. Näiteks sõda narko vastu on olnud täielik läbikukkumine. Kui me ei suuda kõrge valvega vanglaidki narkost puhtana hoida, miks me eeldame et see meil vabas maailmas õnnestub?

Vaadake dokumentaalfilme. Üllatavalt vähe teavad inimesed seda, mis nende pisikeses ümbruseski toimub. Vaata loodusaateid, kajastusi inuittide elust või keskaegse India ajalugu, vahet pole mis sind just rohkem huvitab aga vaata reaalset maailma ka vahepeal. Maailma ring tuuakse su taskus olevasse nutikasse masinasse kõik kokku. Sa kannad maailma tarkusi endaga kaasas, kasuta neid, või vähemasti uuri natukenegi. Ma ei mõtle et sa vaataks reality show'sid, sest need ei kajasta elu, need on võltsid olukorrad ja on mõeldud vaid odavaks meelelahutuseks. Vähem meelelahutust, muidu lahtub meel täitsa ära, vaja meelt trimmida veidi!

Peldikukunst! Tuli idee, et võiks mingis kaubanduskeskuses dekoreerida avalikud peldikud veidi ümber mõneks päevaks. Esimene idee oleks selline metsapeatus, Kus iga kabiin on põõsas ja pissuaar on puutüvi ja kraanikausid allikad. Tooks sisse kõlarid mis lasevad metsalindude hääli. Paneks nurkadesse väikeseid puid ja oksi. Tõsine plaan millalgi see isegi ära teostada. Tartu kaubamaja oleks päris hea variant, seal peldikute ees on kogu aeg kunsti olnud, miks mitte viia kunst ka peldikusse.

Rääkides lindudest ja metsast, siis käisin eelmisel nädalavahetusel metsas. Jälgisin kuidas linnud raskel ajal territooriumi ja paremate puude pärast võitlesid.Talv on üsna mõnus aeg selliste lindude uurimiseks, sest neid on ilusti näha raagus puude vahelt ja neid on hõredalt seega pole vaja tervest hordist siristavatest lindudest eristada isendeid. Üldse talv on hea vaikne aeg väljas olemiseks.



Keegi on võtnud vaevaks see sildike ühelt Tartu bussilt lahti kruvida ja teisipidi potsatada...
Superperfundo on the early eve of your day

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar