But I Do And I Don't Want To Care Anymore If I Close My Eyes Would It Spare Me The Sight? Of Decay, Corruption, How We Nurture Destruction And Everything That Will Doom Us All.

Oi kurjam! Miks ma olen nii paljude inimeste keskel kellel pole minuga mingisugust pistmist? Ma ei taha nii. Üsna raske on näha kuidas inimesed elavad. Mina kahjuks elan kaa, aga võib-olla veidike teistmoodi. Ma nagu olen sunnitud seda tahtma. Vahest ma saan olla rahulikult kapis ja olla ma ise. (Sõna otseses mõttes kapis... ja ka veidike kaudses) Aga kui ma kapist välja tulen pean ma jälle naeratama hoopis teistmoodi.

Ma loodan kuidagi liiga palju inimestelt kellest ma hoolin. Ei ole väga mõtet. Ma saan sellest ise kaa aru, aga siiski, ma loodan. Ja kardan tegutseda. Tahaks elada üksinda kahekesi. Aga ei saa. Pole kellegiga üksi olla. Välja arvatud Kristiinaga. Aga siis ma olen kapis. Ja tema on kaugel.

Lähen tuttu nüüd. Homme vaja esineda kooli aktusel. Heihopsti väiksed kujuteldavad poisid ja tüdrukud :)

SMI²LE

Kodus olen! Lõpuks ometi. ma ei tohi nii kaua eemal olla üksi olemiseset, ma muutun pahaks siis. Käisin pikalt jalutamas täna, nii päeval kui õhtul. Võib-olla lähen varsti öösel jälle, eks vaatab. Ujumas käisin kaa. Imelikul kombel oli vesi üsna soe, vähemalt ta tundus soe. Nägin põtra täna, meenutas mulle, et ma ei ela nõos (minujaosk liigagi üleasustatud ala, ma ei kujuta ette mida ma linnas teeks) vaid metsas ja olen metsa inimene. Tegelikult mitte ainult metsa vaid ka vee ja öö. Ehk siis kui kokku kõik võtta siis öise kuuvalgel oleva üksildase metsajärveksese inimene.

Vedelen vedelas
kuu kumas,
istun hellas
udu helluses,
rohi vaikselt
varvaste vahel
roomab tigu
üles säärt.
Vaatan ujuvaid
pilvi vees.
Kollane kiir
läbistab vireluse
järve pääl,
kui kalake
hüppab kuu poole.
Ma seisan
alasti rohus
keset ööd
oma sõpradega.

Ma tõmbasin lõpuks alla need I-doser'i binaural beats'd. Ma olen ikka loll küll. Ma ootasin seda nii kaua et ma saaks seda katsetada aga ma unustasin oma kõrvaklapid Nõkku. Ja mu õel on kaa klapid Viljandis. No ma üritasin siis kõlaritega et keerasin vaikseks ja kasutasin neid klappidena. Enam vähem kõlas, aga mitte nii hästi kui oleks vaja olnud. Ma nüüd ei teagi kas need mida ma proovisin ei mõjunud selle pärast et kõrvaklappe polnud või lihtsalt mu aju ei jaganud matsu välja või siis on see pulli kaka. Ei tea. Proovin täna veel, ikka kõlaritega, sest mul ei jää muud üle.

Istun päikesel
kui on öö
ja vaatan,
kuidas ma vaatan üles.
Vaatan vastu
enesele
ma pikalt.
Istun päikesel
kui on öö
ja vee pinnal
peegeldab kuu.
Vaatan ja
näen
vee sillerdust...
Päikesel on soe,
sest ma ju istun seal
vaatan kuud...


Avastasin just et mul oleks korralikku märkmiku vaja mida annab tagataskus kanda nii, et see ära ei laguneks. Väga raske on niiviisi luulet ümber kirjutada kui lehed on sassis ja kortsus või üldse puruks. Vahest ma kirjutan arvutisse, aga arvutit pole alati ligi ja tegelikult mulle ei meeldi kah arvutisse kirjutada. Ma ei tea misk, aga ei meeldi.

Katkiste pükste
põlveaugust
nahk vaigust
vajub rüppe.

Ta voolab
üles poole
vajub soosse,
ta voolab.

Tilgub kaitsev
kattekude.
Tekib jube
loik mis haiseb.

Kõik see saast,
mis rünnanud mind...
Karma hind...
Nüüd see lebab maas.

Aga nüüd ma
olen kaitsetu,
ei ma taastu,
seest saastun ma.


Hommikul oli mul väga imelik ärgata, Sest kuulen et telefon heliseb ja vaatan, et oi Angela helistab. Ta pole mulle kaua kaua enam helistanud. No ja siis ma võtsin vastu ja tuli välja, et ta tahtis teada millal Tartu linnaraamatukogu lahti on. Aga senikaua kuni ma arvutit lahti tegin sain taga põgusalt rääkida. Olin juba vaikselt unustamas kui vahva tegelikult Angela on. Tal oli hea tuju ja see tegi ka minu tuju tükkmaad paremaks. (hommikuti olen alati pahur) Ütlesin talle küll headaega asemel head ööd sest kavatsesin tuttu tagasi jääda, aga saadud positiivse energia tõttu ma ei suutnud seda enam.

Aga nüüd kavatsen ma natuke mediteerida sest nõos on see pea võimatu. Olge tublid ja naeratage ;)

Ära!

Ma vihkan ennast, sest ma teen teile haiget oma mõtlematusega. Ma tahan, et ma oleks kuskil üksinda oma naiivsusega, et te ei peaks seda taluma. Miks ma alati unustan mõtlemata, et ma olen nii loll ja parem oleks kui ma vait oleks?! Ma tahan, et mind ei märgataks enam.

Tehke mulle teene, öelge mulle kui ma lollisti käitun. Ma oleks ülimalt tänulik.

Meie üksinda.

Mul on taas hea olla. Ma avastasin et mulle meeldis minu vana üksildane mina rohkem kui see kes tundis end üksildasena. Mediteerisin täna üle pika aja. Nagu ikka ei saa seda rahvarohkes ja mõistmatus seltskonnas väga hästi teha. Raiskasin pool tundi selle peale et keegi tilgutas mulle ketšupit käe peale või joonistas markeriga näkku kui olin üsna lähedal tajumisele. 

***
Kuidas kirjeldada midagi,
mida tajudes terviklikult
pole visiooni, nägemust ega midagi.
isegi mõtte mõistes korralikult.

Pilkajad,
Mõistmatud,
tavalised inimesed.










Spiraalid,
ma tunnen neid
üritan visualiseerida...
võimatu.

Veidi vähe on,
sisendus ei tööta,
spiraalid helgivad
kuid vähe.

väsitav,
vajan puhkust,
ei vaja mõistmist,
vajan puhkust...









meelte puhtus,
aru lagedus,
idiootsus,
olemus!

***
Kuna ma polnud mitu kuud mediteerinud oli see mulle tohutult kurnav ja ma ei suutnud tund aega eriti midagi teha. Aga ma sain kõvasti targemaks. Mu jalad vajavad puhkust ja mudimist. Veel leidsin ma uue tähenduse Tool'i mõnele loole. Nimelt 'envelope' ja 'spiral' sõnad loos võivad mu jaoks nüüd sisemist veelavat energiavälja tähistada, kuna tajusin seda täna üsna hästi.

***
Istun selge peaga
Kõik asjad teada
mis maailm
mulle maalib

istun üksi seal ma
olen koos heaga
kehekesi üksinda
istun temaga...

mine minema!
koos vinega
mida tekib
ma ei taha olla üksi...

tule siia
oleme siis kaa
kehekesi koos
üksinda...

***

vaatan su üksindust
enda seltskonnast sinuga
näen su vaikust
kuulen tahtmisi

vaatan su üksindust
kui naeratad
kui embad siiralt
kui elame koos

vaatan su üksindust
kui ma istun puuris
vaatan su üksindust
kui olen üksi koos sinuga.

***

Ma olen üksinda
koos kõigi teistega
selles ühtses koos olemise loos

ma istun temaga
olen nii nagu eile kaa
üksi kõigi üksmeelses hoos

miks ma olen siin?
kui läheksin kuhugile kaugele
saaksin olla taas seltskonnas.

***
Ma lähen puhkan nüüd. Ehk võib-olla kunagi harjuvad mu ümber olevad inimesed minu imelike tavade, muusikamaitse ja mõttemaailmaga ära. Kahtlen selles ja ega tegelikult väga ei huvitagi, kas nad mõistavad või ei. Olgu, heihops :)

Üksi teiega koos on hea :)

Heihoo!
Kõigepealt tahan ma teile rääkida sellest milline üldjoontes on karvaste elu siin ühikas. Kõik sai vist alguse sellest kui me eelmine aasta kunagi jäime Rolandiga kahekesi pikemalt ühikasse ja meil polnud mitte midagi teha. Miskipärast kargas meile pähe et teeks paberist mehe suguelundi. Ja meil oli nalja kui palju sest me kleepisime selle Joeli voodi kohale ja meisterdasime talle mehikese kaa ümber nong lisasime igasuguseid täpsustavaid silte meie kunsti teosele. Nimeks panime me sellele "Jobiohjur vol.1" meie arvutuskeskuse stendi järgi. Ja sellest hakkas kõik liikuma tulid järjest jobiohjurid nimega Sveeta jne jne. Me oleme igasuguseid väikseid ulakusi siin teinud ja ükskord me vedasime Karmolt (hüüdnimega Kapten Kimps) tema riided rätiku ja riidesahtli mine kui ta dušši all oli. Ta otsustas meile hiljuti tagasi teha ja kleepis äratuskella teibiga Joeli voodi alla kinni ja tegi selle hambapastaga kokku. Aga nüüd on meil plaanis talle selle eest uuesti tagasi teha ja nimept plaan on järgmine. Me käisime netsis natuke ja otsisime geyporni et seda karmo bioloogi töövihiku vahele kleepida, kuna homme peab need ilusti õpetajale esitama. Leidsime geniaalse, ideaalse pildi Kapten Kimpsile nimelt kaks trussikutes meremeest au andmas. Homme saab nalja.

Ma tean et see on lame ja lapsik ja mõttetu ja nõme jne ja et ma olen alaarenenud vms, aga mis siis.

Aga tegelikult on üleüldiselt olnud hea päev. Kodus jäigi juba liiga igavaks ja sain jagada oma tõmmatud head muusikat. Nimelt ma tõmbasin arvutisse hulgaliselt kvaliteet jazzi. Mu pea on lahti, ma suudan mõelda. Enesetunne on hea. Ma ei muretse millegi pärast. Ma olen aktiivne. Homme kukun luuletama!

Sain täna juhuslikult Tartus Angelaga kokku. Koputasin talle õlale ja ta tutvustas mulle oma poissi Märti. Ta tundus esmapilgul täitsa tore ja küllap ta ongi muidu Angela temaga ei käiks ja poleks üldsegi nii lähedane. Ma tõesti loodan, et nad klapivad nii hästi, et ei pea lahku minema, sest neil on kõvasti tugevam ja olulisem side tekkinud kui minul Angelaga tekkis. Soovin neile siiralt edu :)

Ilusaid unesid teile kõigile ilusatele ja toredatele inimestele :)
Heihopsasaa :)

Oleme kõik koos üksinda, eks!?

Oeh kui hea on kodus üksi passida. Saan jälle nii olla et mitte kedagi ei näe. See on mõnus, eriti kui oled mingite töllidega koguaeg külg külje kõrval pidand olema. Nüüd ma siis istun voodil, põletan viirukeid, joon teed ja kuulan Yasushi Ishii muusikat :)

Tegin täna Mannuga battle't, et kumb on kahtlasem. Ma vist võitsin :D. ühke tunne kohe. KIgasuguseid huvitavaid fakte tõime enda kohta näiteks, et miks meie just kahtlasemad oleme. Näiteks kui tema ütles et tal on tissid siis ma panin kohe vastu et mul on noku. Ühe korra omas ta mind nii ära, et kui ma ütlesin et ma pissin püsti siis ta vastas, et ka tema võib püsti pissida aga siis ei saa ta aind juhtida kuhu piss läheb. Ei jah, meil oli lõbus. Miskipärast on Mannu nüüd ainuke kellega mul msn's vestlus sujub. Ma pole teda kordagi oma elus veel näinudki. Kõik teised mu ülihead sõbrad ja tuttavad on msn's kuidagi nagu võõrad või nii, mulle meeldib nendega rohkem näost näkku suhelda.

Ma olen avastanud et bussis saab joonistada päris edukalt ainult üks jama on, buss sõidab läbi räige teeaugu just siis kui sa mingit üli peent täpsusjoont tõmbad. Ma olen üldse palju skitseerima hakanud. Miskipärast on iga inspiratsioon tulnud maru süngel teemal. Ma luban, et järgmine pilt on lilledest ja liblikatest. Aga ma ei saa lubada et see lill seda liblikat ära ei söö või mõlemad surnud pole või midagi muud sarnast.

Miskipärast ma uurin selliste inimeste kohta kes on kuidagi väga imelikud või kahtlased ja leian neis just need kõige kahtlasemad omadused üles mida nautida. Üks hiilgavaim näide vist on Aleister Crowley, keda on juba üleüldiselt peetud maailma veidramaks meheks üldse. Minu meelest on ta nii geniaalselt, ideaalselt teistsugune. Vahest ma üritan end nendega samastada, aga mu ei tule see väla ehk ma olen liiga normaalne et olla geniaalne. Kahju.

Maailm on üks kummaline asi. Me kõik oleme selle sees ja siblime siin ringi. Aga mingil hetkel sa avastad, et maailm on sinu sees ja ta siblib sinus ringi. Head und teile, kallid lugejad!