Maapall

Ma armastan põrandalaudu! Tean tuttavaid oksaauke. Tean mitu kihti võib värvi peale kanda. Aga armugem lakke. Kõik vaatavad varbaid. Koridoris käivad kõik nina maas või ees kõndiva neiu persel.laes on nii palju asju mida sa ei teagi. Lambid, ämblikuvõrgud ja praod. Kas sina tead millised on sinu kooli koridori lambikuplid? Tead sa mis värvi lagi on? Palju huvitavat ja ilusat on laes. Muidugi senikaua kuni sa koperdad kellelegi otsa ja avastad et kõik vaatavad sind imelikult. Kui siis on jälle ilu tagasi kui lagi vallutab jällegi sinu silmad. Lagi on kunst, sest kunst on midagi sellist, mis tekitab mõtteid, mida kujutatud eseme kohta ei oskakski mõelda. Kunst on katkised ketsipaelad. Kunst on plastiliiniga parandatud auk seinas. Mitte et sa ise oleks parandanud auku seinas. Sest sina ei mõtlegi august, seinat ega plastiliinist. Mõtled kunstist. Märka. Sest teised ei näe. Mingi filmikonkurss on teemaga "Teised ei näe" mul on niii geniaalne idee, aga mul pole vidinaid, pole näitlejaid. Aga mul on visioon, mul on põhimõtteliselt olemas ka tsenaarium. Mul on võtteplatsid. Mul on tahe. Aidake!

Muusika ajab sööma!

He(i)n mõrvab nocturni. Lehmad aasal. Hein ja Hen vikatiga. Prillid jäävad tasku ja klaasid on udused ja kukuvad raamidest välja. Sinised silmad. Iirised, lauvärv ja rusikad. Vot maltsiki, eta nokkturn. Välku ja pauku! Rahu ja ilu. Hommikul me kõik oksendame ja joome vett. Maapall veerebki meist üle. Et öelda taas, ei iial enam ühtki moosekanti mina näha ei taha. Taas uue nokturnini. Isegi vedelik pudelis on sinine. Kuid veri lendlemas õhus ei näigi nii punane vaid must. Päike ongi ainuke punane objekt. Aga kas siis tähed polegi päikesed. Eiei nokturnid ei tunnetagi kaugust ega valgust. Värve ja valgust on küllaga. Läbi bongi, läbi suu, läbi nina üles atmosfääri. Et ikka oleks kusagilt kukkuda. Hen, ole hea ja mine müü oma heina mõne teise tänavanurga peal.

Nothing all in one. Nagu sajatuhandene tolmuimeja millega lihvida põrandaid ja masseerida oma kassi. Don't worry, I have an iPhone! Ja lendamegi taeva poole aanusest tuiskamas välja tuumakütust! See on püha retk mekasse.

Ausalt kaa, et tänapäeval pole ausalt rääkimisel enam mitte midagi auga pistmist. Kas palun võiks leiutada uue sõna?

Puu otsas istub trummar oksad pihus. Katusel on viiuldaja ja klaver on põõsas. See on pargi bigband. Piknikule minnes võetakse köögilaualt lina ja asetatakse see murule. tahaks kord köögilauale asetata muruvaiba. Noh, et lilledel vaasis oleks kodusem tunne või nii.

***
Üleeile ma teadsin
mida täna teen
ja puud olid puud
ja majad olid majad.
Homne koit ja tähed
tasuvad elatud päeva.


Kuud!
Hops!