Ja ma külvangi nagu olen!

Sest teisiti ei saa. Või ei taha, sest miks peaksingi end piinama sellega, et küvan teri nii nagu keegi teine seda teeks. Ehk saabki mu vagu veidi hõredam võimõni koht liig tihedalt, kuid ma külvan nagu olen ja lõikan nagu olen, sest et olen see, kes olen ja selleks alati jään.

***

Ma vajan rahu

ja ma vajan seda

niipalju kui hinge mahub.

Vajan rahu ja teda.

Selgus,

mõistus,

helgus,

kõiksus.

Leian endas taas,

mehe, kes mind teab

ja põranda peal maas,

kiri, mis mind neab.

Meditatsioon,

reaalsus

mida ma loon...

sürreaalsus.

Mees mu sees

haub plaani,

ta seisab mul ees

pilk suunatud maani.

Kus see kortsutatud kiri,

mind neadev ja hall.

See mu oma tegude vili,

sünge mõtete pall.

See mees mu ees

polegi ju mu tegude kurjus.

Hoopis mina olen see,

kes oleks kui purjus.