Ma olen hippie! Vist... Siuke karvane. Metal-hippie. Ma olen nagu tõsine metalhead, kuulan sünget ja kurja sisuga metalit, moshin (fight-pit, hit-pit etc.), kõlisen kettidest nagu Robocop jne. Aga ma olen hippie, sest ma mõtlen nagu hippie. Kõik need metal lood mis ma kuulan vaid avardavad mu silmaringi mis 60-te hipiedel puudu jäi. Aga mõtlemise põhi paas on mul sama. "Turn on, tune in, drop out."- Timothy Leary. Ma TEAN, et elu on ilus. Ma saan vähesega hakkama, ma ei vajagi õnneks palju. Ma mõtlen vahel enda moodi, mitte nii nagu mulle õpetatakse(teen ka seda kuid alati vaatan asja enda vaatevinklist läbi, et kas mulle meeldib nii mõelda, et kas ma ei leia ise midagi selgemat, midagi kahtlustatavamat. See on huvitav. "Think for Yourself; Question Authority"- Timothy Leary), ma huvitun enda mõttemaailmast, ma huvitun teiste mõttemaailmadest, isegi Facebook'i test ütles et ma olen hippie. Ma olen viimasel ajal taas elurõõmus. Mulle see meeldib.
Ma pean end ohjes hoidma hakkama. Olen ehk liiga avameelne. See pole kohati hea, aga teisest küljest ma pole kunagi avameelne olnudki. Mis oleks kui katsetaks ehk? Ütleks natuke aega seda mida mõtlen. Ma ei ütle, et ma hakkan kohe nilbusi pilduma vaid lihtsalt ma ei varja oma mõtteid ja ei keeruta olukordadest välja vaid räägingi. Ja hakkan suhtlema. Võib-olla hakkan ise rääkima, mitte ei räägi aind siis kui vestluse teine pool mulle vastava olukorra tekitab. Nii, jah, otsustatud. Aa ja ma hakkan entusiastlikuks kaa. Hakkan ringi tõmblema. Vaja uusi asju katsetada. Ehk isegi hakkab meeldima.
No näed kui kasulik see blogger on. See on üks väheseid kohti kus ma saan enda mõtete üle järgi kaa mõelda ja neid isegi visuaalselt vaadata.
Ohh ma vist tunnen, et vana mina on tagasi! Yeah! Fuck yeah!! Ma suudan taas olla arutlevalt mõtlev. Deamn kuidas ma seda igatsesin. Ehk suudan isegi juba mediteerida? Proovin homme. Täna ei viitsi veel. Pea liiga laiali. Ahjaa mul ju vaja kirjand kaa kirjutada, õnneks lükkasin selle heale ajale edasi, nüüd ma ju suudan mõelda jälle. Ehk Ambre paneb mulle seekord isegi nelja plussi, mis on tema puhul ikka tõsiselt hea hinne.
Kurja ma mõtlen, et ma ei saagi enam logeleda ju. Aga eks seda ole liiga palju tehtud kaa. Teen nädalavahetusega niipalju kui saan ja puhkan samal ajal, aga ei logele, sest logelemine on kõige raskem töö. Siis aeg ei liigu ja hakkab igav.
Ma olen raudselt õnnelikum kui Sina! Kui arvad vastupidist tule ja tõesta!
Olgu, naeratage ikka ja käige õues päikest vaatamas (ärge otse sisse vaadake, teete silmadele haiget) ja kuud kaa ja pilvi ning loomulikult sügist. Kõike seda ilu sel imelisel aastaajal (jumaldan sügist). No heihopsti :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar