Mulle ei meeldi kogu see konseptsioon tutvumispidude ja muu säärase juures. Keegi kedagi ei tunne ja siis üritatakse nagu olla midagi. See on vältimatu. isegi kui sa üritad mitte olla, siis see ei kuku hästi välja. Sellised asjad õhutavad kehva näitlemist. Miks ei võiks tutvuda sündmuste ja olukordade ajal. Kus tutvumine on kuidagi südamlikum ja ehedam? Ma pigem passin nurgas, olen vait ja jätan omast kehva esmamulje (mis on kõvasti reaalsem) kui tatsan ringi lollakas võltsnaeratus näkku kleepunud ja üritan olla midagi. Lollid üritused. aga see on minu arvamus.
kõik luule ei ole kuulajatele kuulamiseks, lugejatele lugemiseks. See on tihti vaid vahend kui inimesel on vähe paberit, et maailma kirja panna.
***
iga jõud
iga väli
iga asi
tungib läbi
hävitab
purustab
jõude
välju
asju
muundab
ja moonudtab
jõududeks
väljadeks
asjadeks
me oleme üks
me oleme Jumal
Veider et ma kirjutasin selle luuletuse päev varem kui ma aru sain, mida see tähendab.
Pool aastat tühja üritust bassi müüa ja nüüd on mul korraga kaks tüüpi, kes kisklevad selle pärast.
Oleks ma enne sündi teadnud, et see elu nii huvitav, vahva ja ilus võib olla, oleksin kohe kaks tükki võtnud!
Hops!
Everyone should be able to solve that? Mul on häbi.
VastaKustutaSee on siinses maailmas siiski lahendamatu. Kuigi äkki relatiivsus teooria järgi isegi saaks lahendada :-D
VastaKustutaEga need tutvusmisüritused kõige lahedamad just poel jah, vähemalt nende tulemused. Tavaliselt on tulemuseks täpselt see mulje sinust, mida sa pole. Eriti tore on see, kui mõni sinu kursalt paneb paika selle kes sa oled vaid selle põhjal, mida kuulujuttudest ja poolest tunnist jutu kuulamisest järeldab. Igastahes perse see. Luuletused on selleks et asju otse mitte välja öelda.
VastaKustuta