teisipäev, 11. august 2009

Your halo slipping down

Ma võtsingi end kokku ja hakkasin kohe hommikult tegutsema. Angela poke's mind vahepeal küll, aga siiski ma suutsin ise kaa miskit teha. Koristasin toa ära ja hakkasin joonistama. Ma avastasin, et mul on sama kalduvus mis Alex Grey'l, ma jumaldan silmi. Joonistasin kolm väärakat silma. See joonistus oli lihtsalt see mis mul hetkel pähe tuli, mitte mingisugust suuremat tagamõtet, aga miskipärast hiljem seda pilti vaadates tekkisid mul huvitavad emotsioonid sellega seoses. Ma lubasin Krissule, et ma joonistan talle. Ma ei tea kas seda pilti sobib talle saata, see on kuidagi liiga jõhker. Ma vist joonistan Krissule ikkagi midagi toredat. Ja Angelale joonistan kaa. Mul on juba Plaan mis ma talle joonistan, aga ma veel ei ütle. Aa ja siis mul on plaanis need postiga kohale saata mis siis, et ma ise rattaga varsti nii või naa Tõrva lähen. Üle homme saan ratta korda!! Ma loodan. Aga siis igatahes me läheme tartu ja ma saan seal poes käia, kus niukseid asju müüakse. Sellest on vaid Natuke rohkem kui nädal aega, aga ma ei suuda enam kaua vastu pidada.

Eile oli huvitav päev. Ma ei teinud peaaegu mitte kui midagi. Õhtul rääkisin pikalt Angelaga telefonis. Nii kaua kui ta magama jäi. Tal on jälle hea tuju, mis on super. Nii hea oli headest asjadest rääkida. Krissuga rääkisin kaa. Ta on natuke haigeks jäänud kahjuks. Ma olen kohati väga segaduses. Mul on Kristiinast kahju, tal on nii keeruline elu tegelikult, kuigi ta ise väidab, et kõik on korras. Ta räägib mulle väga vähe ja aind vihjamisi ja ma teen nendest omi järeldusi, mis alatihti osutuvad valedeks. Raske on nii viisi. Olen suuresi segaduses ja ei taha enam üldse mingeid oma järeldusi tegema hakata. Kuulasin pärast pikalt A Perfect Cricle'i lugu ja jäin siis magama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar