Kõik on katki! Pean telefoniga postitust kirjutama nüüd. Aga mis sest. Parandada on kaa lahe.
Eila õdagu ei saanud mina und, sest ma pidasin plaani, kuidas oma tulevast poega kasvatada. Kõik detailid. Meie reede õhtused kahekesi olemised ja kõik see mida ma talle ja kuidas räägin. Erinevad plaanid kuidas ma peaksin käituma tema erinevate huvidega, kuidas suhtuda tema muusikasse, stiili jne. Õpetaksin talle eetikat ja ma usun, et erinevalt teistest plaanidest seda teha minu oma toimib. Ma avastasin selle mõtlemise käigus, et ilmselt on see siis minu järel kasvatus kus ma saan lõplikult täiskasvanuks. Mu laps oleks justkui liisk mida ma kulutan ja vormin oma suunamist järgi samas teritades ja poleerides end. Kas on vara veel mõelda oma olematust pojast läbi terve tema lapsepõlve?
Kaks asja vajavad kirjutamist.
Tuligi lühike. Telefon võtab aega.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar