Paranoilisus ei ole minu sõnavaras ainult halbade asjade suhtes. Võib ka head moodi paranoiline olla. Egoparanoika! Paranoika Perestroika! Ega ma ei kurda, kuigi häirib veidi. Ega mind muidu ei filmitakski. Tsirkust ja leiba, kuigi te aru sellest ei saa.
Elama peab. Olete kuulnud sellist lauset mõnes raskes situatsioonis ehk? Ei pea! Sa tahad! Isegi kui sul tundub olevat kannatamatult raske. Sa ei taha alla anda. "Areneda, areneda, areneda!" ütles Kaha pärast seda kui "kukitas, kukitas, kukitas!" mukitas Lenins. Elama peab. Kuidagi peab ju ikka hakkama saama. Mitte midagi ei pea! Kohustusi pole olemas. Sa oled vaba. Kas sa sellest oled ikka teadlik? Sa oled ka vaba kedagi orjastama. Ja tema on vaba üritamaks orjusest põgeneda. Ja kommunistid on vabad, et vägivallaga saavutada võrdsus.
Ma julgen öelda, et mind absoluutselt ei huvita. Ma ei karda olla otsekohene ükskõiksuses. Ma ei hooli rahvusest, mul on ükskõik surevatsest inimestest, mul on ükskõik õitsevatest inimestest, mind ei huvita seened sinu kännul, mul on ükskõik mida sa hommikus sõid. Ja ausalt. Ja ma olengi õnnelik. Pole vaja vaevata pead asjadega, mida sa muuta ei saa ja millega sul pistmist pole. Mina ei tee nägu nagu mind huvitaks see mida sa räägid mulle audi mootoritest. Ma tõestiütlen sulle, et, mees, mind tõesti ei koti. Solvu siis kui tahad, ka see enamasti ei koti. Need kes kotivad need ei täägi mulle audi mootoritest enam. Ja kui räägivadki siis neid ei koti, et mind ei koti. Kotimees. Jah see võib olla ka jõulumees. Või siis deemon, kes ajab imikuid kotti, et neist valmistada sülti. Mina hindan otsekohesust, julgust ja ausust. Võiksin ka end arendada. Eks ma teengi seda. Pohhuism on hea!
Hipster generation, let's survive. OK? Yeah!
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar