Vahel juhtub, et sa piilud natuke ja keegi kohe näeb. Näeb ja lausa trügib vahelt sisse. Jaa lainetab. Kõik lainetab. See on meri. Vaba meri. Peegeldab, sillerdab, elab. Ma loodan.
Silmorgasm.
Walther. Lojaalsus. Mul on selles suhtes kaksiti arvamused. Lojaalusus on üldjoontes paha. See teeb sust just kui koera. Aga lojaalsus on midagi, mida annab austada. See on katkematu side ja usaldus. See on mõtlemise piiramine. See on vangistus. See on usk. See on vankumatus. Aga ühes olen ma kindel, selle vande murdmine on kindlasti nõrkus.
Äkki ma olen kahtlemisega liilale läinud? Ma isegi kahtlen juba elementaarsetes asjades. Aga samas ma leian ise tõestuse, et need on siiski olnud elementaarsed. Kulutan ma ehk liiga palju aega selle peale? Ilmselt mitte. Ma olen tohutult õnnelik. Ma tean mida ma teen, sest ma mõtlen. Kahtlen. Otsin. Leian. Ja ka kaotan. Jaa. Kõik on hea.
Ma teadsin midagi reaalsusest, aga see oli uni. Teate küll kuidas uni ongi reaalsem kui reaalsus.
Küpsis!
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar