Täna ei kirjutaks ma ühtki sellist kaja, nagu ma varem olen kirjutanud. Ma usun, et minu kajam tõestab väga selgelt, et ma pole täna see kes ma olin eile. Sest tuleb välja, et ma olen mõni päev päris mölakas, teine päev jällegi tundeline äpu. Muide, kas teatsite, et sõna 'äpu' tuli eesti keelde tänu lastesaate tegelasele nimega Äpu. Kas see pole mitte hämmastav tegelikult. Sest isegi Jumalate nimed pole läinud inimeste kirjeldamisel käiku. Me kõik teame, mida inimene mõtleb kui ta ütleb: "Sa oled kui Aphrodite." Kuid veider oleks öelda - sa oled Aphrodite. Kuigi iga jumalust kujutati kui väga kindla valdkonna esindajat on nad siiski jäänud eraldiseisvateks olenditeks, kellega end saab vaid võrrelda. Äpu on olend kes elab meie sees. Ta käib hingest hinge ja mõnd inimest armastab ta kohe väga. Aga jaa, tegelikult ma rääkisin ju sellest, et eilne mina võib olla sinu naabri kassi ülehomne sõber. Kuid iga päev, ma valin midagi mis oleks siin ka homme. Minu väikesed reliikviad. Nende järgi te tunnete mu ära.
Ma muidugi täpselt ei tea, aga mul on kahtlane tunne, et indigolapsed, kel on lõustakas tuhat sõpra on kõige üksildasemad inimesed maailmas. Isegi üksildasemad kui mina ja mu putukas mu aknaklaaside vahel.
Jah, igatahes senikaua kui maailmas valitseb demokraatia, mina valima ei lähe.
Please don't militarise the cogito virus.
Ma õpetan su lendama ! Ma pean...
Hops !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar