Tegelikult ma väga tahaks vaielda teiega, inimesed. Mulle meeldib kuulda inimeste arvamusi teemadel, mis mind huvitavad. Üldjuhul mind ei huvita inimeste arvamus teistest inimestest, pidudest, suhetest ja muust sellisest. Mul on tunne, et see kõik lihtsalt ei puutu minusse. Ja kahjuks pole need arvamused enamasti ka argumenteeritud. Lihtsalt maitse asi. Kuid need on need teemad, millest ma alatasa kuulen. Ma olen sunnitud neis vestlustes osalema, kuigi vastu tahtmist. Mida ma tegelikult tahaks, oleksid vaidlused. Vaidlusel, kui sõnal on miskipärast halb kõla juures. Väitlus kõlab ehk paremini, kuid see on liiga ametlik. Minu meelest on kajami süsteem ideaalne vaidluste pidamiseks, sest esiteks - siin saab asja võtta rahulikult ja sa ei saa teise inimese peale karjuda. Teiseks - keeruline on inimest valesti tsiteerida, sest kõik on salvestatud. Kolmandaks - siin saab iga argumendi juures aega varuda mõtlemiseks ja uurimustööks. Neljandaks - häbelikud võivad olla anonüümsed. Plusse on veel, aga ma ilmselt tegin poindi juba selgeks. Nagu Sokrates ütles, et filosoofiat saab arendada väikestes gruppides tõstatades küsimusi, õppides teineteiselt, koos arenedes. Praegu tundub sedasi, et mina siin paiskan oma ideid, mis kindlasti paljud on jaburad ja lausa idiootsed, kuid inimesed võtaksid selle siin vastu justkui vaikselt noogutades, ise sisimas pahased olles mu peale, et mis lollust ma siia ajan. Ma ei usu, et te kõigega nõus olete ja ma ka ei usu, et neist teemadest, mida ma käsitlen, teid ükski ei huvita. Ma julgustan teid nüüd sõna võtma siin. Tekitame väikese foorumi. Ahjaa ja kui te kardate, et te ei tea teemast piisavalt palju, et sõna võtta, siis teadke, et mina tean ilmselt veel vähem, kuid ma siiski pajatan pikad tekstid oma arvamust. Iga loogiliselt mõtlev inimene peaks suutma tekitada endale ka väga väheste teadmistega asjast esmaarvamus, ärge kartke seda välja öelda. Ahjaa, see ka kindlasti, et ärge arvake, et vanu postitusi ei või taas üles tõsta. Avaldage arvamust igal pool kus soovite. Kõik uued kommentaarid ju satuvad kommentaaride esilehele ja ei jää kajami kajadesse ekslema. Seega palun öelge midagi, muidu ma hakkan kahtlema kas ma ikka olen olemas.
Karma. Eestlastele ja läänemaailmale üldiselt üsna võõras sõna. (isegi firefox tõmbas sellele lainelise joone alla, kuigi mul on eesti keele spell check peal) Tundub, et enamik inimesi ei usu sellesse. Vähemalt ateistlikus maailmas. Kristlikus maailmas ei kasutata küll seda sõna, aga see on seal olemas. Kristlased kardavad karmat. Nad kardavad karmavõlga ja selle tagajärgi ja hirmutavad sellega ka teisi. Kuid Indias ollakse tänulik karma eest, olgu see siis hea või halb. Karma ei ole põrgu, millega üleannetuid lapsi hirmutada. Karma käib inimesega kogu aeg kaasas. See hoiab inimest teadvusel. See aitab naeratusega läbida isegi väga raskeid aegu. Mina usun, et karma on ja saadab mind. Nagu matrixi filmis öeldi, et karma on sõna - nagu armastus. Mina igatahes olen tänulik oma karma eest.
Surud lendavad jälle. Kuid sisse ma neid ei lase, nende enda huvides.
Varastage ideid!
Hops!
Vaielda..
VastaKustutaMa olen leidnud, et vaidlemiseks on kõik liiga vaieldav. Kõik on liiga suhteline ja kõik oleneb..
Mulle ka meeldib vaielda justnimelt väitlevas stiilis aga üldiselt nõuab oma seisukohtade selgitamine kohutavalt palju energiat ja väljendusoskust. Seda arvutis must-valgelt teha on minujaoks ülimalt tobe.
Ma unistan kusjuures koguaeg kellegagi väitlemises/vaidlemisest. Lihtsalt niisama, sellepärast, et näha, kui kaugele ja sügavale võib niimoodi arutledes ühe teemaga jõuda.
Tegelikult tuleb selline väitlemis soov minupuhul kahjuks. Ma vaidlen koguaeg iseendaga, kuna leian, et kõik on liiga suhteline ja kukun siis põhjendusi/näiteid tooma.
Isegi seda postitust olen ma üle kolme korra lugenud ja 5 korda üritanud siia miskit kirjutada aga igakord satun ma lõputusse vaidlusesse iseendaga, mille tulemusena ei teki muud kui seosetu tekst, millel pole sisu.
Agaaga, kus ma nüüd tegelikult välja tahtsin jõuda on see, et su ideed pole jaburad ja idiootsed. Ma ei usu, et keegi oleks liiga vaikne, et su ideedele midagi vastu öelda. Pigem tuleb see oskamatusest.
Minul isiklikult oleks lihtsalt vaja pikemaid seletusi, näiteid, selgitusi ja näoilmeid.
Ja ma nüüd lõpetan selle seosetu arutelu ära, sest mul lagunes backspace ära..
Jaa nägusid tahaks küll näha kui vaielda. Ja mina ka ei jaksa iseendaga vaielda enam, aga ma ei usu, et kõik niivõrd suhteline oleks, et vaidlust vaja pole. Ma usun, et vaidlemist on väga väga vaja.
KustutaPeaks kohtuma millalgi ja juttu vestma, eks :-)