Quality time

Kas ma olen tõesti ainuke inimene, kes tõmbleb veidralt niivõrd-kuivõrd muusikataktis oma vasaku käelabaga, kui hetkeolule head muusikat kuulab? Liigutades sealjuures sõrmi ja veidi käsivart. Ma ei tahaks uskuda. Aga kui see tõesti nii on siis ma oleks õnnelik. Siis on mul veel üks veidrus juures. Kuid kui sina seda teed siis ära varja vaid ütle mulle ja oleme koos veidrad :-)

Elu anatoomia
 
Elu on väga karvane! Need karvad on üsnagi krussis ja pesemata ja ammugi veel kammimata. Elu on kohati kiilakas. Nagu vana mees, kel hakkavad pealaelt karvad kukkuma. Seal paistab selline rasvane läikiv kuid muhklik ja koledat värvi (isegi veidi kirju) nahk. Selle all on veidi kõva kihti, millest mitte midagi ei sisse ega välja ei pääse. Ja see kõva kiht on vägagi vajalik! Sest selle all on peidus tarkused. Tõde. Õigus ja armastus. Kuid ka valed, salatsemised ja lollus. Kuid kõvakihi põhjas on paar auku. Ühest neist kukuvad vahest kõvakihi sees olevad esemed välja. Enamasti täiesti valed esemed. Kuid teised augud juhivad meid elus edasi. Vahel võib juhtuda, et eriti pisike kübemeke ümara kõvakihi seest pääseb läbi tillukese augu (kõvasti väiksema kui see millest valed ajsad välja pääsevad)  ja kukub allapoole. Pidama jääb see alles kohas, mis tunneb end üksikuna ja vajab täitmist. Sinna ei pääse eriti palju midagi sest neid väikeseid kübemeid kukub sinna harva. Kuid kui väikesed kübemid seal piisavalt palju on (julguse ja pealehakkamise kübemed) siis nad organiseerivad suure auguga kõvakihis lepingu, et kõvakihist allapoole midagi ei kuku kuid väljaspool kõvakihti olevad esemed pääsevad alla. Vahest võib olla, et seda ei juhtu iial. Kui on nii siis minnakse otseteed kõige alumisse punkti või tahasi üles kõvakihti ja sinna jäädaksegi vahel suurest august plahvatades. Seal kohas allpool kõvakesta on üks käik mis avaneb siis kui see koht on täis. Sellest käigust viib edasi tee läbi füüsiliste vaevuste. Seal elavad sellised sõbrad nagu radikuliit ja migreen. Kõige ebatavalisem on seal tegelane nimega pohmell. Ta nimelt annab kõigile teistele energiat juurde ja on üks igavene ulakas tegelane. Mööda seda pikka ja käänulist rada minnes jõuad lõpuks uue avauseni. Sellest avausest paistab valgust (enamasti) ja vahel ka vett. Selle avause nimi on surm.


Lisasin blogile päikesetõusud ja loojad ja kuu omad kaa. See veidi kehva sest ei saa määrata põlist asupaika, aga ta tunneb ära eesti suuremad linnad. Vähemalt Tallinna ja Tartu tundis ära. Lihtsalt seal kus on edit kirjutage näiteks Tartu ja hopsti ongi kõik vajalik olemas.

Olge veidrad!
Hops!