kolmapäev, 21. juuli 2010

Danger! Pokémon live in tall grass!

***
Vihm
miks oled nii vastik
märg
jahedaks teed mu
külm
rasked piisad peksavad
valus
miks sinus tantsin
ilus

***
Lehvituseks tõstan käed
ja kui sind varsti jälle näen
on jälle päiksepaisteline päev.

***
Mu mõtetest
jäävad sinikad mu põlvedele
Mu unistused
muutuvad haavadeks kätel
Mu mõistus
annab käsu teha lollusi

***
Tere hommik!
Jää veel mõneks minutiks
kallis voodi
oo-jaa-ja-
la-la-laa-laiskus

Tere päev!
Kus oled lõunapaus
sind ootan
oo-jaa-ja-
la-la-laa-laiskus

Tere õhtu!
Raisku läinud järjekordne päev
homme kätte võtan
oo-jaa-ja-
la-la-laa-laiskus!

***
K u u   k u u lab,
K u u letu!
K u u sepuud   k u u ris
K u u luvad   K u u le.
K u u m!
K u u la!
K u u   k u u lub
sinule!

***
Mida mõelda?
Mida teha?
Kuhu minna?
Kas õue tohib?

***
Unusta sigaret
ja lase tuhal kukkuda.
Sellest pole viga, sest
ma ei lase sul hukkuda.

Unusta pimedus
ja tee silmad valla.
Ilmselge on imestus,
et me ei kukkunudki alla.



Sedasi mööduvad minu õhtupoolikud, sel ajal kui teie umbes uinute. Noh enamik inimesi vähemalt. Ja mulle see sobib. Saab näiteks alasti mööda aasa joosta, ilma et ma kedagi häiriks.

Inimestele üldjuhul meeldivad rõõmsad asjad. Naerame ja oleme rahul. Always look on the bright side of life. Isegi kui sa oled risti löödud, võid sa siiski vahvalt naeratada. Ja vahel ongi just laul, mis teeb inimese taas rahulikuks ja õnnelikuks. Armastame väikseid asju ja me olemegi õnnelikud, sest suuri asju tuleb ju nii harva, mida armastada. Aga vahest ikka tuleb :-)

Teate kui mõnus on luhtsalt jalutada? Lihtsalt jalutada. Üle pika aja tegin seda, alati nagu on olnud põhjus kuhugi kõndimiseks. Aga nüüd nagu ei olnud põhjust vaid lihtsalt lähed tipa-tapa ja ehk isegi vilistad ja kuulad linde ja vaatad puudelatvu. Mul on komme vaadata kõndides maha. Kuidagi uudne on üle pika aja lasta silmadel ringi käia.

mul on kodus üksi igav. Tööd pole, raha pole ja ka midagi teha pole. Üksinda on veidi mage juba kamina ees veini juua ja vasipiipu teha ja vinüüle kuulata. Kasssid on kah magedad kaaslased. Nad võtavad mu istekoha ära sel ajal kui ma teed käin endale tegemas. Siis ma pean lauapeal istuma, et saaksin mugavalt kirjutada.

Olge veidrad!
Hops!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar