Koraan, konn ja mälu...

Unenägu: Ma olin kodus ja mu tuppa oli linnud teinud pesa. Pesas oli 7 poega kellest kaks olid surma saanud ja nad mädanesid selles pesas. Emalind kes oli pingviin ei saanud neile värsket kala tuua sest aken oli olnud kinni sel ajal kui ma ära olin. Mu koduloom suur kookosevaras (hästi suur krabi) oli sinna pessa pugenud ja sõi krevette. Mu teine krabi (väiksemat sorti merekrabi) üritas elu eest põgeneda mu skorpioni eest, kes tahtis temaga suguühtesse astuda. Mu isa kutsus mind kaasa küla koosolekule. Koosolek oli väga imelik sest kõik olid purjus ja seal oli palju väikseid lapsi. Siis läks asi imelikuks, sest kaugest taevast justkui lähenes suur kotkas. Kõik teised arvasidki, et see on kotkas kuid mina nägin ja mõistsin kohe, et ta ei ole kotkas vaid fööniks. Ta oli tohutult ilus ja punast värvi. Ta laskus täpselt minu ette ja pani oma küüniste vahelt maha konna kelle seljas oli tigu ja kelle seljas veel omakorda väike konnapoeg. Peale seda lendas fööniks taevasse ja lendas õhku. Kogu mu ümber olev rahvas arvas et tehakse ilutulestikku ja olid pöördes. Mina olin paanikas. Ma tahtsin teistele selgeks teha, et see fööniks ei tulnud siia ilma asjata. Nad ei mõistnud mind sest nende arust oli olnud lihtsalt kotkas kes mööda lendas ja mingit konna polegi. Sest teised ei näinud seda konna mille fööniks mu ette tõi. Lõpuks vajus konn istukile ja tõstis esimesed käpad ülesse justkui nii nagu moslemid palveravad. Ma üritasen elu eest kõigile näidata, et see konn on moslem ja ta loeb mulle peast ette koraani sest seda ta ka tegi. Siis konn justkui hakkas ära aurama ja ta lõpuks kadus. Ma olin täiseti kindle,et ma nägin hallukaid. Kuid siiski oli see nii ehtne ja ka teised nägid lindu. Ma arvasin, et ma olen hull ja ma palusin isalt, et me läheks koju. Isa viis mu koju ja mu peas kumisesid ainult koraani sõnad ja silme ette tulid surnud linnupojad minu toas olevas pesas. Koju jõudes tõmbus taevas mustaks, maa hakkas värisema ja veed hakkasid allikatest purskama ja ma olin ainuke rahulik inimene kogu maailmas. kõik loomad, eriti kassid ja koerad hakkasid minu ümber kogunema. lõpuks olin ma keset märatsevat looduskatasrtoofi keset kasside ja koerte välja ja vaatasin üles taeva poole. Mu isa tuli paanitsedes minu juurde ja küsis paaniliselt, et mis ometi toimub. Sel hetkel tundsin ma oma pealael kuumust ja juskui keegi teine oleks rääkinud läbi minu:"Jumal! [pikk paus] Ma olen õndsaks saanud! [pikk paus] Jumal!" Ja sel hetkel ma ärkasin.

Ma lihtsalt pidin selle ülesse kirjutama. Tavaliselt isegi kõige emotsioonikamad unenäod ja sisukamad ei püsi mul karvavõrdki meeles või kui siis ainult väiksed lõigud. Kuid see uni on mul peas ilma ühegi väiksemagi lõigu kaotuseta. See on silme ees kui terviklik film. Imelikul kombel kui ma sellele tagasi mõtlen siis isegi ma suudan üsna täpselt tunnetada mida ma oma unes füüsiliselt tundsin.

Kohutav ilm on. Ma ei suuda palavas peaaegu üldse olla. Ainult ujukski järves. See on ainuke jahutus ja päästevest sellisel päeval. Meil läks isegi kaevu pump katki niiet head värsket vett kaa ei saanud. just saatsin oma külalised ära. Sellisel päeval reisida on kohutav ilmselt. Mu õde tuli täna koju. Tuletage mulle meelde, et inimesed on toredad.

Olge tublid ja ärge kandke retuuse, sest need on koledad.
Hops!