Never trust people with only one book

Ma ükspäev veetsin päris mitu tundi vaadates erinevaid inimesi ja kujutledes ette, et nad kõik on kiilad.

Aeg, mil Joshua ringi tatsas tundub olevat tohutult kaugel ja unustustehõlma vajunud. Midagi muud sellest ajast polegi eriti säilinud. Kuid see oli vaid 80 inimpõlve tagasi. Tundub ikka kaugel? Kujuta ette, et iga kord kui sa sured siis sa sünnid taas uue titena ja iga su eluaeg oleks olnud 85 aastat, siis sa oleks sellest ajast saadik, mil Jeesus suri surnud vaid 23 korda. Võrdluseks teine Maailmasõda. Sellest on möödas 2 ja pool generatsiooni. Ja su 85 aastasest elutsüklist oleks veel elada tervelt 18 aastat. Inimesed räägivad, et elu on lühike, et oma pisikese aja jooksul ei näe sa siin ilmas eriti midagi. Eks otsustage ise.

Kui mina kord lapselapsed saan, siis ma tahaks, nii väga tahaks, et need väikesed mudilased tuleksid ümber mu kiiktooli oma säravate silmadega ja nõuaksid, et ma jutustaks neile lugusid. Lugusid oma seiklustest. Oma kaugest ajast. Oma draakonitest ja oma rüütlitest, printsidest ja printsessidest. Tahaks omamoodi kalamehejuttu, millest osa oleks tõsi. Tahaks luua legendi, mis säiliks ehk mõne generatsiooni. Ma väga loodan, et mult ei röövita seda võimalust. Nii jutustada, kui läbi elada oma seiklust.

Folks 'round here aren't from 'round here

Neiudele ma ei meeldi.  Ma pole naljakas. Ma pole omapärane. Ma pole ilus, pole vormis, pole pikk ega armas. Pole piisavalt romantiline, ega piisavalt macho. Mul pole särav naeratus, pole libe keel. Mu riided pole stiilsed. Ma pole milleski üliandekas. Mu kallistused pole piisavalt pehmed. Ma ei lõhna hästi. Ma ei räägi palju. Ma pole rikas. Pole tark. Olen tohutult laisk, lohakas ja halb kokk. Näib, nagu mul pole neiudele midagi pakkuda. Metsikus karjas minusugusel järelpõlve poleks oodata. Ja ma olen tänulik, et meil on midagi, mida me kutsume tsivilisatsiooniks ja mul alati on midagi anda. Ehk ükskord võetakse ka vastu.

Esimene pudel-bokaali prototüüp on valmis!

Oleks mul vaid päikest !
Hops!