Let's find the place that never was

The Dalai Lama was asked what surprised him the most;
he said, "Man, because he sacrifices his health in order to make money.
Then he sacrifices money to recuperate his health.
And then he is so anxious about the future that he does not enjoy the present;
the result being that he does not live in the present or the future;
he lives as if he is never going to die, and then he dies having never really lived.".

Mul on tunne, et ma olen vist natukene elanud. Õppisin elama natuke. Ise õppisin. Ei õpetatud. Ei planeerinud elama hakata. Ei planeeri ka tulevikus, kuid ma loodan, et ma siiski elan veel tulevikus. Andre Gregory ütles väga andekalt oma elamiskogemuste kohta, et mida rohkem ta elas, seda rohkem tajus ta ka surma. Mis on muidugi hirmutav mõte, aga ei. Palju hirmutavam on see ilmselt siis, kui see lõpuks ootamatult tuleb ja kõik korraga. Päris suur ports ma usun. Suur ports mitte midagi, või siis vägagi midagi. Olenevalt mis jutte kuulnud oled. Mina otsustasin oma jutu välja mõelda. Ma pole pettunud, kui see pole tõsi ja tuleb välja et mõni teine oli. Vähemalt ma tean, millest see koosneb, ma tean millal ma olen eksinud ja millal ma olen valmis selle hülgama ja uue jutu välja mõtlemist alustama. Raske on, jaa, aga ma ei suudaks minna armulauale ja süüa leivaviilu ja juua veini tüübi austuseks, kellest ma tean väga vähe. Kuidas ma saan ta enda südamesse vastu võtta, ilma infota. Või siis, kuidas ma saan teha mida ta nõuab, kui ma pole teda oma südamesse vastu võtnud.

The sanctuary of the sun.

Üks fööniks on mulle tähelepanu suunanud. Ja mina temale.

Ma olen meistardanud pesa oma südamesse. Ma loodan, et see on piisavalt mugav, et keegi kindel saaks end sinna kerra tõmmata. Need mõned aastad on see pesa senini veel palju tuulutada ja arendada saanud, kuid reservatsioon on olnud sama.

 

Mul oleks vaja maski, või ma peaksin õppima kuidas maski eemaldada. Aaaghgh what am I doing in this stupid mansuit.
Hops!