If you're living a dream, how do you know if you're awake or asleep - Karl Pilkington

Ma ei tea kuidas teistega on, aga ma olen kuradima õnnelik, et ma veidi nupust nikastanud olen. Ma naudin kõike seda veidrust. Tavalised asjad on muutunud aina erilisemaks minu jaoks. Isegi hingamine pole enam pelgalt hingamine, süda pole lihtsalt süda, puud pole lihtsalt puud, sõnad pole lihtsalt sõnad, meie pole lihtsalt meie, lusikas mu sõrmes pole lihtsalt lusikas. Emotsioon saab tähenduse. Tähendus saab emotsiooni. Tulemuseks on sisemine tegevus ja välimine rahu. Paranoia - tundub paha sõna, eks. Oleneb parakast. Minu omad on olnud niivõrd kaunid. Ma tean, et nad on paranoiad, aga ma ei viska neid ära, sest liblikas lendab kord ise minema, kui teda visata ei saa ta enam kunagi lennata.

"When I was a little kid my mother told me not to stare into the sun. So once when I was six, I did."

Nutt. Huvitav sõna. Ei mitte tähtede poolest, ega kõla vms asja pärast vaid emotsiooni poolest mida ta meis tekitab. Nutt võib väljendada kurbust, õnne, meeleheidet, igatsust, ühendumist, lahkumist, kõdi, valu. Nutt võib teha hinge kergemaks ja pisarad on rasked ja teevad haiget.See on ka füüsiliselt minu jaoks veel seletamatu. Milleks seda meie kehale tarvis on? Vedeliku kaotus, soolade kadu, energiakulu. mille nimel? Silmad on meil ilma voolavate pisaratetagi läikivad. Nutt on minu arvates midagi ülikaunist. Nutt on alahinnatud. Pisarad on väärtuslikud. Need on müütilised. Draakonipisar on ilmselt hinnalisim seniteada ravim. Üks pisar sisaldab endas kõigi ajastute väge. Tahaksin nutta. Tahaksin mäletadagi oma viimast nuttu.

Levib küsimus, mida sa oleksid teinud oma varasemas elus teisiti, kui sul oleks teadmine praegusest hetkest. rumal küsimus minu arvates. Kui ma oleksin sel ajal midagi teisiti teinud poleks seda hetke olemas, ega ju. Pole mõtet minna tagasi eelmisesse päeva, sest siis olin ma teine inimene kui ma olen täna. Pole mõtet minna sinna tänase inimesena, sest siis sealt edasi tulevikku liikudes poleks ma kujunenud välja selleks inimeseks, kes oleks sinna tagasi läinud. Ja isegi kui kaks ajaliini ühildada, mis mõte on olla kahes aja hetkes sama inimene? Naudime seda kes me oleme, mäletame, kes me olime ja unustame, kes me tulevikus olla tahaksime.

Kas sa teadsid, et rüperaalide järel teisena, unustatakse hotellidesse kõige rohkem kaisukarusid. Kaitse oma mõmmikut, sest tema kaitseb sind kui sa tudid.

Tasakesi, meil pole kiiret, sest me oleme siin ja me pole veel seal. Hopsti ja me oleme seal ja pole enam siin.
Hops!