esmaspäev, 19. märts 2012

You’ve Arrived When You Realize the Journey Never Ends

Love creeps up on you. Ma usun, et see on sedasi. Armastus on väga 'creepy' ! Liblikad on vaid algus. Väike hoiatus, kuid me ei saa sellest aru. Me ei saa enam millestki aru. Sedasi ma siis kirjutasin asjadest, millest ma aru ei saa. Aga kurjam, kuidas need asjad mulle meeldivad!

***

Tahaks ainult teada
detaile meie elust,
mida pole jõudnud veel sündida,
et siis hiljem neada
aegu möödun'd melust,
mil liialt muretseda sai
probleemide üle,
mida tekkinudki polnud veel.
Tahaks tunda hetke elust,
aega mis on ülem,
mil tunnen, et olen õigel teel.
Rada, millel palja jala jäljed
liiva joonistavad.
Sinu ümarad varbad
on sinna endast varju vajutanud.
Sinu kombed, tavad
mulle nõnda armsad.
Tantsusammul jäljed läevad,
mina nende järel
tantsupartneriks päiksetuulele.
Tõuseb lendu liiv, tuul ja päikene,
mina nende järel.
Suudlen tulilindu huultele.
Puna-kollane, mu arm, mu Fööniks.



Ma pole naljakas. Pole kunagi olnud ja ilmselt ei saa ka olema. Mulle meeldib naerda. Mulle meeldib huumor, aga ma ei oska teha nalja. Mul pole annet panna inimesi naerma. Ma nii väga tahaks. Naeru hääl on ilus. Ma nii väga tahaks. Ma oskan esile tuua vaid naeratust. See on ilus ja ma olen uhke selle anni üle. Aga ma tahaks olla naljakas. Tahaks olla totter, veider, aga hea.

Haridus pole haritus. Koolis ainult neljadele ja viitele õppiv laps pole kahtlemata intelligentne. Kõrgharidus majanduses ei anna sulle võimalust töötada C.E.R.N. 's teadlasena, kuid lugedes teadusajakirja võid sa sel alal sõna võtta. Sa võid alati sõna võtta. Kuid see ei tähenda, et sul oleks õigus. Ka teadlastel seal kiirendis pole tihtilugu õigus. Kellelgi pole õigus. "Teoreetikud teavad alati vastust, neil on vahepeal ka õigus." Majandusala lõpetanud inimene ei pruugi majanduses läbi lüüa. Ja inimene, kes on tundides teinud sadu luuleanalüüse ei pruugi teada mis on luuletus. Luuletaja ei pruugi teada, mida teised peavad luuletuseks ja lugeja kohe kindlasti ei tea ja ei saa iial teadma, mida mõtles kirjanik kui ta kirjutas need read. Kuid luuleanalüüsija arvab, et ta teab. Muidugi ta teab! Sest tal on teooria ja teoreetikud teavad alati vastust. Kui ahv panna lõputuks ajaks suvaliselt klaviatuuri taguma, kirjutab ta lõpuks kõik Shakespeari teosed ja seda lõputu hulk kordi. Ärge alahinnake universumi.

Andke andeks minu kurvameelsus. Mina lihtsalt tahan olla kurb praegu. Nagu mul kohati on põhjust tähistamiseks on mul põhjust ka leinamiseks ja kurvastamiseks.

400 jänkut.
Hops!

2 kommentaari:

  1. Death's a fierce meadowlark: but to die having made
    Something more equal to centuries
    Than muscle and bone, is mostly to shed weakness.
    The mountains are dead stone, the people
    Admire or hate their stature, their insolent quietness,
    The mountains are not softened or troubled
    And a few dead men's thoughts have the same temper.

    Robinson Jeffers poem "Wise Men in Their Bad Hours

    VastaKustuta
  2. Kõik on nii õige, et ei peakski midagi ütlema, aga endale omaselt ma siiski mulisen seal kus vaja pole.

    Kevad hakkab kõigile vist kohale jõudma, hea või halvana. Mina tunnen end küll mutta sööstva meteoriidina, ning loodan, et ei pritsi neid väheseid ümbritsejaid kokkupõrkel p*saga kokku.
    Päikest!

    VastaKustuta