laupäev, 20. märts 2010

Zumbiiiiiiiiiiiiiz!

Nii kahju, et ma nii vähe mäletan ajast mil ma olin näiteks viie aastane. Eks ma pea seda nüüd ette kujutama. Maailm on ju nii segane. Ma pean kõik urkad läbi uurima, et teada saada mis seal ometi on. Ega ma ometi saa küsida kellegilt, et mismoodi need marjad maitsevad. Nii ma ei saagi ju teada, sest ega maitse sõnadega ei tule. Tuleb ikka ise proovida. Ja kui ongi mõrud siis sülitan välja. Ma ei peagi midagi targemat tegema. Ema käsib mul alati hoiduda ulakustest. Ma teengi seda, aga vahest ikka juhtub, aga ärge kellelegi öelge, sest see oli kogemata. Ta ei saa kunagi teada. Oih ja kui saabki, siis ta vaid korraks pahandab. Ta ei tee mulle kunagi haiget. Suured on nii targad. Tahaks kaa suur olla. Saaks minusugustele väikestele poisikestele öelda, et mida sa ka tead, ole parem kuss ja kasva suuremaks. Suured teevad palju asju millest ma aru ei saa. Aga ma tahan kaa proovida... nad ei luba. Eks ma salaja ikka käin vanema venna toas uurimas mis tal sahtlis on. Ma tean et ta ei luba, aga keegi ei saa teada. Ma aind korraks. Mulle ei meeldi kui ema ütleb, et ma pean magama minema. Ma tahan öösel õues käia. Ma pole kunagi käinud. Üksinda vähemalt. Aga tegelikult ma ei taha kaa väga. hirmus on ju... Aga huvitav. Palju huvitavam kui päeval. Ma ika aknast vahest vaatan õue, kui pime on. Ei tea kuidas moos kommi sisse saab? See on mingi imelik moos kaa, mitte üldse selline nagu meil purgis on. Tahaks vahepeal teiste poistega kaa mängida, aga nad on kaugel. Ma ei tea eriti kedagi. Eks ma vahest mõnega olen mänginud kaa. Mulle ikka tegelikult meeldib omaette rohkem. Siis ma saan teha mis ma ise tahan. Teiste mängud on nõmedad. Nad mängivad autodega ja sõda ja politseinike ja muud sellist. Mulle meeldib rahulikumalt mängida. Ma tegin omale ühe hästi laheda peiduka metsa sisse. Siis ma panen sinna aarde või midagi. aga mul pole aaret. Mul pole mitte midagi väärtuslikku sinna panna. raha natuke on aga mul läheb seda praegu kaa vaja. Tahaks rikas olla, siis ma ostaks hästi palju kommi ja varanduse kaa mida peita, et teised üles ei leiaks. Tahaks džunglisse minna. Seal on sellised liaanid millega saab kiikuda. täitsa ise metsas kasvavad. Mul on kaa selline ainult, et nöörist. Ja ainult üks. Seal on neid mitu tükki järjest ja siis saab ühelt teisele edasi kiikuda. Ja ahvid on kaa. See mulle ei meeldiks. Ahvid on lollakad ja nad lärmavad. Ma ükskord sõin sipelga ära. Ta pidi vist hapult maitsema, aga ma ei tundnud üldse maitset. Äkki peab neid rohkem sööma?

Palun ärge võtke eelnevat kui viieaastase teksti, sest ma pole kahjuks viie aastane.

Kaastunne on imeline asi. see ravib! Ma tunnen seda! Kaastunne näitab usaldust ja kiindumust. Kaastunne näitab, et sa oled veidikenegi juba vaeva näinud ja näeksid veelgi. See on ohtlik. Aga kasulik. Ja ka kahjulik. Joodke palun, et ma saan varsti võitu. Jah täna räägin mina. Ma juba vaikselt suudan endeid eristada. Vist?

Ma ei saanud psühhiaatrit veel kätte. Ma üritan veel. Miks peaks olema psühhiaatri registreerumis telefonil automaatvastaja mis ei ütle midagi vaid piiksub ja lõpetab ise kõne? See peaks ravima? Minu meelest tekitab see paanikat. Ma ei tahagi selle arsti juurde minna, helistan mõnele teisele.

Ma olen imestunud, et inimesed siiani otsivad minuga kontakti. Ekh on lootust, et ma polegi veel nii kuri olnud kui ma arvan end olevat?  Jaa vigasid olen ma palju teinud, aga kas just kurjust näidanud? Loodame et ei. Inimesed on ilusad ja head. Ma kadestan neid, kes on laisad. Ma kadestan neid kes on virgad ja koguaeg tegevuses. Ma kadestan neid kes joovad ja laaberdavad. Ma kadestan neid, kes on usklikud. Ma kadestan neid kes on armunud. Ma kadestan teid, sest te olete. Mina üritan olla ja mitte olla korraga. Teate on raske olla pruun jääkaru! Või ikka pigem nagu jääkaru ikka valge, aga keset džunglit. Või mida iganes. Ma kirjutasin mingi luuletuse sellest kunagi. siia vist ei pannud(?).

ii < Kas need tunduvad kellegi jaoks veel lähedalt vaadatuna zombiede moodi olevat?

Huvitav on avastada kui sa oled GP's juba tund aega vaeva näinud et nihutada kogu kupatust veerand löögi võrra kuhugi poole (kindlasti saab ka lihtsamalt kui lihtsalt käsitsi lükata ja tõmmata, kes teab andke teada mulle), et kõik su vaev on tühja jooksnud kuna sa ei kontollinud takti esimest osa ja veeradn läägi asemel pidid nihutama kaheksandik läägi võrra. Vahva kas pole?

Hops!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar