Hävita mind palun!

Oh alkohol on jube asi. See paneb mind rääkima asjadest, millest ma ei tohiks. Aga samas seda ma ju tahangi?! Ma ei tea enam. Mulle öeldi, et ma tegin vea, aga ma ei tunne väga, et ma oleks viga teinud. Kuigi siiski, ehk liiga vara. Või-olla tõesti viga.Aga inimesed olid segaduses, mures, paanikas vist isegi. See oli hea :). Ma ütlesin kordki elus mis ma mõtlesin avalikult välja ja nüüd inimesed vaatavad mind teist moodi. See on hea. Ei nad ei vaata mind hea pilguga, kui nad seda teeks oleks mu esitus läbi kukkunud. Ma taotlen viha, vaenu, sallimatust, vaimset ebastabiilsust, kurbust, kahjurõõmu ja kaastunnet. Jah ka kaastunnet. See ehk esmapilgul ei tundu siia loetellu sobivat, aga ta on seal vägagi oluline.

Vaatasin täna jälle ühte oma iidolit. Miskipärast pooled mu iidoleist on fiktsionaalsed ja ega ma ei imesta kaa. Selliste iidolite eraelu ei avaldata, nende psüühika jääb teadmata, neid jälestatakse ja jälgitakse vaid nende tegusid kui selliseid. Aga motiivid, stiilipuhtus, psüükika?! See mind huvitab. Ma tahan olla koletis.

Muideks ma ajapikku juba vist hakkan aru saama endast. Noh niivõrd-kuivõrd. Ma arvan, et ma tean mida mulle veel peale kaose vaja on. Mulle on vaja inimest, kest peataks mu kaose. Ma ilmselt tahan alluda. Ma olen palju väitnud, etma ei taha alluda ja ma pole seda ka teinud, ma olen mässanud. Kuid ma tahan veidi teistsugust allumist, et asjad oleks niiöelda tasakaalus.

Mul oli vahepeal sünnipäev. Ma imestan kuidas inimesed suudavad niipalju pugeda, nii palju panna ka mind sellisesse olukorda, et ma olen sellele sunnitud positiivselt vastama, et mitte hävineda.Ma olen siiamaani imestunud ja veidike ka pettunud, et nii paljud inimesed ikka veel üritavad pugeda. Mis on nende motiiv? Kas minuga on tõesti hea suhelda? Ma ei väidaks nii. Ehk teie mu kallid lugejad väidate teistmoodi? Suhelge, ehk siis ma tean mis mul viga on.

Muide ma söön juustu.

Ja nüüd siis üleskutse kõigile mu blogi lugejatele. Kes aga vähegi vaevub võiks selle postituse alla kirjutada vastukaja minu palvele: "Palun hävita mind!"  Ootan vastuseid väga, sest siis saan ma aru, et kas mu jutt siin on üleüldse mõistetav teie jaoks kuidakigi, või on see lihtsalt filosoofiline jama mida te vahest juhtute lugema. Muideks Ambre kunagi luges tunnis lause: "Kuulaja ei saa aru mida räägitakse, rääkija ei saa aru mida räägib, see ongi filosoofia."

Hops!