Ma tahan kirjutada ja lavastada näidendi. Ma tahan, et see etenduks kunstilistele inimestele. Ma tahan teha näidendi ühest seigast oma igapäevaelus. Ma tahan teha näidentit sellest, kuidas ma kuulan muusikat. Kuidas ma kord laulan südamest ja mõttega kaasa kuid teine kord irooniliselt, mõtet mitte üldsegi tabavalt nimelt nii viisist kui rütmist mööda jäljendades kakavat chewbaccat või panga tellerit. Ma tahan teha näidentit, kus näitleja kord kuulab klappidega kord kõlarist, kord lihtsalt ümiseb. Vahel mõtleb oma mõtteid lihtsalt muusika taustal. Kord lavastab ta endale muusikas peituvat sisu. Ja siis ta tantsib. Ma tahan et keegi näitleks mulle seda. Kuigi tegelikult tahan ma rohkem et keegi mulle sellist sorti näidendi teeks ja laseks mul end suurel laval lolliks teha. Ma tahan näidelda, aga ma ei julge ja ei oska.
Metamorfoos on täies hoos. Hüüame kõik koos: "Maasikamoos!"
Ma oleks pidanud oma Deathblues'i sõnadega rohkem vaeva nägema. Need tulid labased. Aga muidu läheb bändiga hästi. Olin paar päeva ära proovis. Sain palju asju selgemaks ja mängisin kuni mu nimetissõrm krampi tõmbas. Valus oli. Aga ma ei lõpetanud mängimist, sest mul oli vaja lood selgeks saada. Tulge kõik kolmandal Tartu rokikasse meid vaatama.
***
Kõikuvad kiidusõnad
liigutavad mind
ja ma ootan,
et sa neid veel lausuks.
Kuid lõikuvad vaikused
kiigutavad sõnad
sama tuulde
metsa heidude pelgupaika.
Ma käisin paar päeva tagasi Tartus. See oli tore reis kui välja arvata see, et mu kaaslasel polnud nii tore... Aga see selleks. Ma käisin raamatupoes ja avastasin enda jaoks luuletaja nimega Tommyboy. Ma kirjutasin oma märkmikusse sellise lause:"Tommyboy - mina veidi teistsuguse inimesena ja hoopis erineva keskonnaga." Ma ehmusin täiesti ära kui lõin ta luulekogu lahti ja lugesin esimesed read mille mina olin kirjutanud täpselt sama sõnastusega (vb mitte täpselt sama aga väga sarnasega) vist siia samasse kajamisse. Ta nimelt kirjutas ööst. Et öös näeb rohkem ja öösel tahaks mõelda päeval magada jne. Ja ma lugesin pea terve tema luulekogu läbi kui avastasin, et pean bussi peale kiirustama. Tommyboy on veidi jõhkrama väljenduslaadiga kui mina ja ta luule on minu tavamõtted. Minu luule on kaa minu tava mõtted kuid ma väljendan seda teisiti. Tma väljendab luulet kui minu tavalist mõttekäiku mitte kui minu luulet. Nojah ma ei oska seletada, aga ehk saite aru. Ma olin nii õnnelik, et leidsin sellise huvitaja luuletaja eestist. Kahju, et mul raha polnud, et seda luulekogu osta, aga ma luban endale, et ma teen seda.
Aga ma olen täna väsinud ja mu örkveloleku aja graafik on täiesti segi pööratud. Ma vajan und
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar