Teadvus...........PLAKS!... deamn... the gravity... Oh well, lets forget about that. There is no gravity. Gravitatsioon on vaid seadus ja seadused on rikkumiseks. Ok, tegelikult ma tahaks vähemalt seda seadust järgida, aga ma kipun unustama. Kui jälle meelde tuleb siis ma naudin. Ülejäänud aeg mul pole gravitatsiooni, keha, vaimu, tajusid. Ei ma ei lenda vabalt kui lind! Ma oleks kui üldises kinnises tsoonis suletuna transsi.
Unistame koos millegist? Mida Sina tahad? Kellena Sa näed end tulevikus, või mida Sa praegu tahad? Ära vaiki, ära mõtle, ära häbene vaid ütle! Ütle oma soov ja kuku, ütle ja ma loon, teen selle teoks. Ma olen siin, et aidata, et tuua päeva mis vajaka. Unistame koos näiteks maasikatest, või tahad pigem näha und vaarikatest? Jah und, sest u n i s t a m e . Kas sul pole uni, ma valvan sind kuni näed, et päev mööda läeb. Tuleb öö, möödunud töö, aga me ikka, me ikka ikka veel unistame, sest see teeb meid targemaks ja maailm läheb järjest selgemaks, sest me näeme nüüd endei sisse ja nüüd näemegi mis see, mis see maailm on, mis see elu on. Ilus on! Seda ma sulle ütlen, olgugi need kütked ja las nad olla, maailm on ilus. Ja kui sa seda ei näe oled sa vähe unistanud.
PLAKS!
Mind kummitavad mingid fraasid. Fraasid mida on öelnud kurjad inimesed, aga heast tahtest. Isiklik headus loomulikult. Ei midagi enamat, aga ega ka midagi vähemat. Aga teie näete selles ahnust, viha...kurjust. Mina teisalt leian et see on vaid palve, et neid märgataks kui selliseid inimesi kes nad on. Ja kas see on siis halb? Ahne? Kuri? Ehk see on hoopis palve kaastundele?
PLAKS!
Kuulan *kurja* muusikat, sest see rahustab mind, siis ma ei mõtle vaikusele, sisule, ega muule. Mõni kujutab ette, et näiteks Mozartit kuulates inimene suleb silmad ja viibutab sujuvalt lõdva randmega elegantseid liigutusi läbi õhu. Mina teen seda kuulates Annotations Of An Autopsy muusikat.
Tähed on ilusad isegi siis, kui nad on pilvede taga.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar