"Battle-cries." Just a pair of words, saying so many others.
Mul pole nime. Veider, kuidas ma seda alles ehk aasta tagasi mõtlema hakkasin, et mul tõesti pole nime. Ma ei mõista, kuidas tänapäeva ühiskonnas tuleb inimesele panna nimi tema esimestel elupäevadel ja see jääb talle enamasti elu lõpuni. tihti on see nimi juba varem valmis mõeldud, isegi enne kui uus inimene on meie valgust näinud. Nimi peaks olema siiski midagi isilkikku, kas teie ei arva. Midagi, mis on sinu. Midagi mis tähendab midagi. Mida kuradit tähendab Mihkel? Jah, ma võin wiki lahti lüüa ja lugeda, et see tuleneb ehk sõnast Miikael, mis on enam-vähem mingite variatsioonidega - justkui Jumal. Aga mida kuradit see tähendab? Olen, mina kui tavaline 19 aastane nolk, kui Jumal? Kas keegi iial on minust sedasi mõelnud? Ei! See nimi ei tähenda midagi. See on varastatud nimi. See pole minu vaid Miikaeli oma. Lähedased ehk on hüüdnimed. Mõni neist tõesti tähendab midagi, iseloomustab inimest, on talle omane ja lähedane. Aga ka hüüdnimed peaksid muutuma, see ei saa tekkida kolmandas klassis ja jääda sulle raugaeani välja. Mulle tohutult meeldib osade põhjaameerika indiaanihõimude nimesüsteem. Nimi tuleb teha endale, see tuleb ära teenida. Meil on väljend "Endale nime tegema" aga siiski oleme me kõik nimetud.
Me ei tea mis on hea ja halb. Vili oli vaid illusioon. Piibel väidab, et esimesed inimesed sõid hea ja kurja (teistes tõlgendustes: teadmistepuu, võimupuu vms) tundmise puu vilja ja mõistsid nende kahe vahet. Sealt võib ka välja lugeda, et ka kõik nende järglased ja seega ka kogu inimkond teab, mis on hea ja mis on halb. . . . Well?! . . . Do we? Kes on julge ja tõstab käe, et tema teab vahet heal ja kurjal. Mitte keegi? Selge. Ühe mu teooria kohaselt saaks seda seletada sellega, et esimesed inimesed sõid vilja/õuna/rosinaid (pole täpsustatud mis viljaga on tegu) ja jaotasid teadmised omavahel ja nende teadmised kandusid edasi nende lastele jne jne lõpuks jagunedes niivõrd väikesteks kildudeks, et igaüks meist teab vaid osa sellest, mis on hea ja mis mitte. Teise teooria kohaselt tekitas vilja söömine eedenis augu aegruumi dimensioonidesse ja nad kogevad kogu meile tuntud ajalugu ja universumit, selleks, et õppida, mis vahe on heal ja kurjal. Vili oli Aadamale ja Evale esimene tõeline valik. Neile oli öeldud, et vilja ei tohi süüa ja see on Jumala käsust üle astumine ehk enamiku eetika vaadete kohaselt halb ja seega tehes halba õpivad nad mis see on. Kuid asi ei ole nii lihtne, kuna valik mida esimesed inimesed teevad on pime, sest neil pole teadmisi heast ja kurjast, seega ei oska nad aimatagi, et jumala käsust üle astumine võib olla paha. Kuid ka see pole veel kogu keerukuse juures kõik, sest peale inimeste ja jumala oli kohal ka Madu. Nii öelda ahvatleja/tark loom. Mao teema on kogu selle asja juures kõige keerulisem, sest madu sümboliseerib niivõrd palju erinevaid sümboleid selles loos. Ta sümboliseerib lõpmatust, tarkust, uudishimu, keelt, seosust, enesehävitust samas ka ensesearendust ja palju muudki. Ja ärge unustage, ka madu sai karistada. Ja kui siia veel lisada minu teooria selle kohta, et aega kui sellist pole olemas ja ruumi kui sellist pole kaa olemas, kuid samas on ja sellele veel lisaks lootuse teooria, määramatuse/määratuse teooria ja muud pisematsorti augutäite teooriad, mida ma olen välja mõelnud, siis võib tunduda, et asi isegi klapib. (Kuid ei, ma ei ole kiristlane ja ei ole plaanis ka hakata kristlaseks [sest ma ei tee plaane], see kõik lihtsalt on minu jaoks huvitav mõtlemine. Need on need mõtted millega ma tegelen, siis kui ma ei suhtle sõnadega)
Veider, kuidas asjad, milles ei ole süsteemi, asjad milles pole kordumist, moodustavad kordumise ja süsteemi ja samas koosmevad kordumistest ja süsteemidest. Lihtne näide - φ. Kõik inimesed kes on koolis käinud veidi, teavad mis see on, kuid vähesed ehk neist teavad kui palju korrapära ja ilu meie ümber on tänu sellele korrapäratule numbrile, mida annab arvutada väga lihtsalt üles kirjutatava avaldise järgi. Või siis veidi teistsugune arv, mida kaa iga vähekegi haritud inimene teab, on π. Veidi rohkem koolis käinud inimesed teavad ka kuidas seda korrapäraste algoritmidega arvutada. Aga see pole praegu oluline. Midagi ideeliselt niivõrd lihtsat, moodustab näivalt lihtsaid kujundeid, lihtsaid, korrapäraseid süsteeme, mis lähemal uurimisel osutuvad tohutult keerulisteks, olles samas on ise lõpmatu, korrapäratu. Seosed tekitavad seoste puudumist ja vastupidi. Mateeria tekitab antimateeriat, valgus tekitab varje ja miks mitte ka vastupidi. Suur pauk tekkis eimillestki tekitades midagi ja jäädes samas eimillekski. Korrapära on ja seda ei ole. Põhiline reegel - miski pole tõsi, kõik on lubatud. Või siis nagu Dr. Leary sõnastas seda: "Think for yourself, question authority"
Kas keegi veel on viimasel ajal hakanud kindlaid sümboli- (eriti numbri-) kombinatsioone nägema ruumiliselt?
Pole mõtet tähistada, kui te ei tunne, et teil oleks midagi tähistada. Minul oli. Head uut :-)
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar