esmaspäev, 26. detsember 2011

A fly-away Jean

Vahel harva, meedib mulle mõelda tuleviku ulme peale. Tehnoloogia areng, teleportatsioon, ussiaugud, antigravitatsioon jne. Muide sari "Fringe" on sellele palju hoogu juurde andnud. Aga jätame universumid praegu nagu nad on ja keskendume sellele mis meil on ja mis sellest saab. Internet. Ma nüüd üritan veidi tuleviku ennustada oleviku põhjal. Tänapäeva lapsed paljud ei tea mida tähendab dial-modem ja miks vanaema ei saanud oma sõbrannadega rääkida samal ajal kui isa meili saatis. Nende jaoks on internet enesest mõistetav asi. See on, oli ja jääb. See sisaldab nende jaoks kõike infot mida hing võiks ihaldada. Ja see on muutumas kiirelt iga päevaga. Video SinuTorus, mis eile oli veel huvitav ja uudne, on ülehomme vana ja igav repost. Viiruslikud Meemid korjavad enda põlvedesse kiiresti nooli. Internetiindigo on midagi, millest pääsu pole. kui sa pole Lõustaraamatus, pole sind olemas. Muide, kas olete tähele pannud, kuidas meie, Internetiindigo, Internetist räägime? Käisin eile õhtu Hveisspuukis ... Panin oma video Jõutuubi ... Tutvusime Orksis ... Surfasin Tšättrulettis ja nägin ainult vimmas jöldesid. Me räägime lehekülgedest kui reaalsetest kohtadest. Justkui ei oleks vahet kas käime lõustakas staatust uuendamas või baaris naisi lantimas. Deviantart on kunstigalerii asendaja. Funnyjunk on meie komöödiaõhtu. LastFM meie kontsert. 1Channel meie kino. Ja nõnda edasi. (Kui keegi oskab mulle nimetada saidi mis asendaks jalutuskäiku pargis või metsateel, siis oleksin ülimalt tänulik) Meile tekibki reaalne illusioon, et need on kohad kus me käime, kohad, kus me näeme inimesi, kohad mis on reaalselt olemas. Mulle kül tekib ja noortele indigolastele kaa kindlasti. Ja ma usun, et nii saabki tulevikus olema. Virtuaalne reaalsus muutub aina reaalsemaks. Kuid ka vastupidi, reaalsus muutub aina virtuaalsemaks. Kuna niiguini kogu meie reaalsus, kõik helid, pildid, tunded on tekitatud meie aju poolt. Kõik see on illusioon, hologramm, tekitatud närvirakkude ja energia koostööna. Ja kuna me suudame tekitada lihtsalt oma reaalsustunneli siin "päris" maailmas, siis miks mitte ka "virtuaalses" maailmas. Unenägudes loome me endale une keha. Unekeha, tunneb valu, puudutusi, kuuma, külma.. kõike mida päris keha tunneb. Aga ometi see eksisteerib kuidagi väljaspool seda reaalsust, seda ei saa siia ärkvelolekusse üle tuua ja samas ei saa ka ärkveloleku keha viia unemaailma. Aga unemaailmas pole keha niivõrd piiritletud. On unesid kui sa lendad, kui sa jooksed lõputult kiiresti, või kui sa ei suuda üldse joosta, sa suudad hingata vee all jne jne. Tehnoloogia arenguga pole väga keeruline minu arvates tekitada selline unekeha arvutis modelleeritud kolmemõõtmelisse maailma. Kus me saame jagada unenägusid, tekitada unenägusid just selliseid nagu me tahame. Võimalusi on lõputult. Ja miks piirduda ainult kolme mõõtmega. Kuna inimajul on ise keeruline konstrueerida uusi mõõtmeid, kuid arvuti abiga usun ma et see saab olema kõvasti lihtsam. Ja nagu ma juba varem mainisin on see juba alanud. Meis endis tekib illusioon paikadest internetis. Varsti meie illusioonid on reaalsus ja Matrix on käigus. (kuigi tegelikult me oleme praegu kaa Matrix's, aga see on teine jutt)



Kuidas ise mõelda. Paljudel meist on juba välja kujunenud tehnika, kuidas seda teha, aga seal on tohutult palju inimesi, kes seda ei oska. Seega kui sul juba on oma tehnika ja see töötab siis las ta olla sedasi. If it aint broke, don't fix it, eh? Aga algajatele pakun välja ühe meetodi, mida ma ammu enam ei kasuta, aga mis mind on vahepeal rajale aidanud.
  1. Kuula ära jutt nagu see oleks püha tõde! See aitab sul jutule keskenduda ja üldse inimestele meeldib kui sa neid kuulad.
  2. Nüüd võta see jutt oma peas ja otsusta, et see on täielik jama. Mittemiski selles pole tõde. See aitab sul leida jutus keskenduda detailidele, mis alguses tundusid ehk ebaolulised või enesest mõistetavad.
  3. Hakka argumenteerima mõlemat poolt. See aitab sul tekitada ideid, miks see võiks olla tõde või vale. Lisaks aitab see kaasa loovusele, kiirele mõtlemisele ja argumenteerimisele ka vestluses, mitte ainult oma peas.
  4. Otsusta millised argumendid sinu meelest vett peavad, millised mitte. Pane asjad paika oma varasematel tõekspidamistel, mis ei kõigu eriti palju. (Ma ütlen "eriti palju" sest iial ei või teada, mil üks alustaladest mädanema hakkab ja sa pead pool oma maailmapilti uuesti püsti ajama.)
  5. Ära võta enda lõpliku otsust kui puhast tõde. Kui sa kahtled autoriteetides, siis kahtle ka endas. See egutab tähelepanu, seoste loomist ja nende kontrollimist ja loodetavasti ka hilisemat ise mõtlemist. 
Ma kordan veelkord, et see ei pruugi kõigi puhul üldse töötada ja kui sul on süsteem ise mõtlemiseks mis juba toimib, siis las see olla. (kui muidugi leiad arendavat infi siit siis kasuta, aga vaata et süteem koost ei laguneks, meil pole vaja rohkem lambaid) Ahjaa, ja ärge unustage ka, et te ei jaksa kogu aeg ise mõelda. Mõtlemine on raske ja energiat nõudev protsess. Kuid siiski ise mõtlemine aitab infoga delikaatsemalt ümber käia. Soovitan soojalt. Don't overdose, or you'll end up like me . . .

Nothing is true, everything is permitted.
Hops!

3 kommentaari:

  1. See et metseteel, pargis või linnas aset leidvat jalatuskäiku pole veel võimalik asendada, on üks tänuväärt asi. Mina jääksingi oma isikliku eluga muidu neti ja unenäo maatriksisse. Asjalik post muide!

    VastaKustuta
  2. Kas sa tead, mis saab inimese feissbuuki ja blogiga, kui ta ära sureb? Koopamaale ju me ei oska teha, piisab feissari wallist ka. Minuarust on lahe.

    VastaKustuta
  3. Surnud inimese feissbuuk ja kajam muutuvadki koobasteks siis. Inimesi seal enam ei ela ja tulevased arheoloogid surfavad 3D internetis ja avastavad maha jäetud 2D lehekülgi ja saavad tänapäeva inimeste elustiili kohta head infot.

    Aga jaa tehnoloogia areng ongi lahe :-)

    VastaKustuta