Mulle tuli eile kallale vikatimees. Kelleks ma osutusin seekord ise. Pöial pikuti lõhki. Kõik põevad ja mul on naljakas :-D
Vihma sajab, kõik ujub ja mul tohutult kena on tuju. Vihm on hea ja jahe ja värskendav. Ja alati on teada kus inimesi ei ole kui neid vaja pole. Kui veel müristaks kaa, vot siis oleks eriti hästi :-)
Nüüd saab taas vist jälle normaalsele öörežiimile taanduda. Sai nüüd tülikad inimesed minema ja mina ei pea enam ka tülikate inimeste juurde minema. Saan vabalt taas vinüüle kuulata ja teed teha ja õues käia ja ujumas käia ja süüa ja tantsida ja ja mida kõike veel. Ja kõige parem on selle juures see, et kõik ju magavad ja kui mina just magama lähen siis kõik ärkavad. Ideaalne ju. Nemad ei sega mind ja mina neid.
Mõtlesin natuke proosat kirjutama hakata vahelduseks. Mõned lühijutud äkki? Millalgi kirjutan siia ümber kaa. Pean käsikirjad kirjutama paberi ja pliiatsiga, sest siin arvutis mul pole aega. Kõik pretendeerivad sellele kohale. Ja ka mina kirjutaks blogisse palju hilisemal ajal, aga arvuti on mu väikevenna toas, siis on see keeruline. Võimalik, et sellepärast ongi mu viimase aja postitused olnud minu meelest lühikesed ja sisutühjad kuidagi. Nagu seegi...
Naeratage :-)
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar