Tulekul on valentinipäev.

Terehops!
Nõo elu on huvitav ja kohati lausa jube, aga siiski inimesed seal on pea kõik ilusad ja head. Käisime panges Liina sünnipäeva tähistamas ja teel tagasi tekkis meil palju huvitavaid ideid. Vägagi nilbeid ja rõvedaid lausa niiet tegelikkuses oleks see vägagi vastik, aga meil oli lõbus ja muud polegi vist vaja. Mulle anti ülesanne need mõtted ilusasti võrmistada. Kirjavead ja muud sellised asjad parandate ise kui teile ei meeldi, mina ainult viisin selle loetavale kujule. ehk siis esitlen teile, daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud, Nõo karvaste esimest eepost: "Karvaste pühakiri: vanatestament"




1. peatükk: Maailma loomine

Ükskord ammusel aal, just peale Suurt Pauku, hõljus

maailmaruumis üks molekul. See oli ülima õnne molekul

CH₃CH₂OH. Kord juhtus ta kokku hapnikuga ja lahvatas välja

kogu oma õnne. Õnne oli sellel väiksel viinatilgal nii palju

varuks, et ta suutis luua tervelt hunniku uusi molekule.

Nimelt CO₂, keda hiljem hakati nimetama Joeliks ehk

kõikvõimsaks õhuvalitsejaks ja H₂O, keda kutsuti Freddyks

ning tema oli kogu vetemaailma ja kauniduse kandja. Peale

nende molekulide eraldus reaktsioonist veel ka suurel hulgal

energiat. See energia kogunes kõik korgustesse üle Joeli ja

Freddy ning hakkas kiirgama suurt valgust meie maailma.

Vagausklikud nõokad kutsuvad seda energiaketast Keiriks või

teisisõnu Päikeseks. Aga ka see polnud veel kõik. Suurest

õnnemolekuli reaktsioonist sündis siia ilma veel ka üldine

mateeria, tarkus ja sugutung Jumal nimega Mihkel. Üks kord

sellel ammusel aal, kui esimesed jumalad alles loodi, kõndis

Mihkel vee kohal ning vee peegeldusest paistis tume kogu

põhjatute taskutega, mis ilmselt olid hingede kogumiseks,

selle tegelase nimi seal Freddy sees (ilmselgelt on Freddy ju

vee kehastus) oli Surm. Surm, keda nõokad ka vahest harva

pidupäevadel Matiseks kutsuvad, oli jõle kogu ja oli meie

kõigi jumala Mihkli suur vaenlane. Ja siis ükskord tuli

Mihkel ühelt poolt kiviga, et surmale see pähe visata. Seda

tehes Surm vetemöllus ainult lainetas, kuid veel endal hakkas

paha. Veejumal Freddyl hakkas pea ringi käima ning suurest

segadusest jooksis ta kogu oma üüratu massiga Mihklile pähe.

Kui Freddy Pea hakkas sellest kõigest selginema nägi ta

üüratu suurt Muhku Mihkli peas. Mõistnud oma suurt viga

jumalale tahtis ta selle kohe heastada ning hakkas muhule

ilusat muhutikandit tikkima. Kui oh seda suurt imet,

esimesest nõelapistest tekkis Mihkli muhku auk ning sealt

hüppas välja väike elurõõmus muhulane nimega Liina. Nõnda

sündis Nõo maailma jumala esimene tütar. Mihkel, kui ka

sugutungi jumalus tundis kohe vajadust millegi järele. Ta

palus Freddyl tikand kiirelt lõpetada ning eraldada talle üks

kena kohake üüratus meremaailma nurgakeses mida tunti ja

tuntakse ka tänapäeval maapinna nime all. Lõpuks Jõudsid

Mihkel ja liina tõotatud maale nimega Nõo. Koheselt hakkas

Mihklil ja Liinal väga lõbus ja nad hullasid veidike. Tervelt

üheksa kuud ei toimunud maapeal ega ka meres eriti midagi.

Kuid saatuslikul päeval, kui Liina kõht oli juba eriti

suureks paisunud (Mihkel ja teised jumalad arvasid et ehk on

Liina miskit paha söönud ja tal on rängad gaasid) ilmus ta

kõhust terve hunnik tegelasi. Otsustati neid kõiki ka kuidagi

kutsuma hakata. Esimese poja nimeks sai Mihkel Juunior, sest

ta siiski oli meie jumala esimene poeg. teistele mitmikutele

pandi nimed Anete, Tätu ja Mätu. Ja ei länud kaua aega mööda

kui Mihkel seenjor armus oma tütresse Anetesse. Kohe seal

samas hullas Mihkel nüüd anetega ja jällegi ei toimunud tükk

aega eriti midagi meie tõotatud maal. Kui viimaks sündis

natuke imelik poeg keda hakati hüüdma Ossuks. Ossu oli kohe

eriti imelik, sest tema ei uskunud oma isasse vaid Kinnitas

koguaeg, et Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on

tema prohvet. Keegi seni olijatest polnud kuulnudki mingist

Allahist, Muhamedist rääkimata. Kuid Liinale meeldis selline

veider käitumine väga ning nad armusid ja said kolm last,

kelle nimetasid Keiduks, Andreseks ja Ossikuks. Ossul oli

veel palju imelikke mõtteid peas. Nimelt tahtis Ossu kindel

olla, et kui ta mingil põhjusel peaks surema ootaks teda

Allahi juures 72 neitsit. Aga nagume kõik teame polnud sel

ammusel aal kogu maal veel niipalju rahvast. Neitseid ammugi

mitte. Nii otsustaski Mihkel Ossut aidata ja luua hulga

rahvast, kelle seast oleks hea omale neitseid valida. Kuus

ööd ja päeva järjest hullasid Ossu ja Mihkel. Mõni öö oli

olnud nii pime, et ei saanud enam aru kus ja kuhu hullama

peab ning juhtus paar õnnetust ning tulemuseks olid veidi

imelikud inimesed, kes osad olid pruuni värvi, kuna olid

sattunud valesse auku ja osad pilusilmsed, kes olid lihtsalt

väärakad. Mihkel mõtles tükk aega kuhu kõik need väikesed

imepisikesed inimesed ära panna, neid oli ju tervelt 6

miljardit. Kuid üks õhtu kui Mihkel tahtis end kergendada

juhtus ta kokku Maaga kes oli tema juurde veeremisest maru

ümmargusesks tõmbunud (sellest ajast saadik ongi Maakera

ümmargune) ja pakkus välja, et kõik need lapsed pema peale

laiali laotataks. Seda mihkel ka tegi. Nüüd oli peamine

maailmapilt loodud. Kõik hinged olid laiali laotatud üle

Maakera ja enam polnud ükski päev igav nagu varem.

2. peatükk: Värdjate Odüsseia

Ükskord tõotatud maal Nõos tekkis Mihklil räige sugutung ning

ta pidi end kusagil rahuldama. Kuna kogu rahvas oli tema

sugulane ja osad ka mitmekordselt sugulased oli

verepilastamine vältimatu. Ta üritas leida kedagi, kes oleks

võimalikult erinev temast endast. Selleks osutus tema

lapselaps, või lapse-lapse-laps või hoopis endise naise laps

oma pojaga... aga igatahes selleks oli Ossik. Ossik oli väga

karvane ja Mihkel ei suutnud karvadest leida ühtki auku peale

ühe Ossiku pealael. Sellest imelikust karvikust sündis veel

imelikum tegelane nimelt shemale Ere-Sixten. Ossu, kes oli

aastatega veel imelikumaks muutunud, rääkis nüüd, et ta vajab

juba surmaeelses elus endale tervelt neli naist. Ossu Leidis

et tema poja shemale olevat päris ahvatlev ning kukkus temaga

hullama. Ere-Sixten sünnitas lapse nimega Nele. Ossu leidis,

et ta ei taha endale 72 erinevat neitsit vaid tahab vaid

ühte, ning pöördus oma imeliku palvega Freddy juurde kes juba

aegde algusest oli tuntud õmbleja. Ossu palus, et Freddy

õmbleks iga kord Liina uuesti neitsiks, pärast seda kui Ossu

teda taas rüvetanud on. Freddy oli loomulikult nõus, kuid

palus vaid natuke harjutamis aega. Harjutamiseks valis ta

välja Joeli, kellele tegi ta ümberlõikuse ja õmbles ta

kauniks neitsiks. Siis näitas Freddy oma kätetööd Ossule ning

see oli sellega väga rahul. Pikka aega on maailmas vaikne,

kui välja arvata see, et kogu see rahvastik kelle Ossu ja

mihkel olid maailma loomise ajal sigitanud on maru rumalaks

muutunud ja muudkui siblivad ringi üksteist tappes ja muid

lollusi tehes. Viimaks Freddyl sai sellest villand ning ta

otsustas osad piluvärdjad tsunaamiga üle ujutada. Et säästa

mõned tublimad ja targemad piluvärdjad kes hiljems teeks

meile kõigile imelisi elektroonikavidinaid, ehitas Freddy

suure laeva. Kuid laeval polnud kaptenit. Freddy üritas ise

luua omale korraliku kapteni katseklaasisees, nagu ühele

korralikukle nõokale kohane. Katseklaasi nimetas ta Admiral

Bomš'ks. Kuid imelikul kombel tuli katseklaasi seest välja

koer. Karvast elukat, kellel vahest suure haiguse tõttu

karvad välja langevad, kutsuti nii Mukiks, Karmoks kui ka

ameti järgi Kapten Kimpsiks. Kui Freddy oma laevaga valmis

sai lasi ta Õhu jumaluses Joelil puhuda suur torm üle vee.

Joeli puhumisest olid väga vaimustuses  kaksikud Tätu ja Mätu

kes püüdsid nüüdsest ilusa neitsi kinni ja hullasid temaga

võileva stiilis. Sealt sündis palju palju nõokaid. Terve

tõotatud maa elanikond tuli sellest vallatusest.





See on meie Karvikute pühakiri. Annan volituse kõigile testamendis mainituile muuta selle sisu või kirjutada uus prohvetlik testament.



Aga see selleks. Tähtis on praegu hoopis see, et ma joon mate teed ja kuulan head muusikat. Laulan kaa tegelikult, aga sellest ei tohi keegi teada. Koristasin täna toa nii pähjalikult et lausa paha hakkas. Mul käis pea nii ringi, et koristamise sorteerimise käigus panin sokid prügikasti ja alles minuti pärast hakkasin mõtlema, et mille kuradi pärast ma nii küll tegin. Aga jah, tulemus on täiesti arvestatav.. Oma poolikutele kitarridele leidsin kaa täiendust. Ühele hollowbody kerele leidsin kaela kuskilt ja panin selle teibiga külge sets kruvid protestisid läbi minemast. Duct tape for the win! Vajan palju palju tegevust, et saavutada võimalust mitte tegutseda. Jah nii see on.


Aga selleks korraks ehk kõik. Olge tublid!
Eooo!