pühapäev, 21. veebruar 2010

Nopi päeva!

***
Hammastega kägu
kukub puu otsas
oksalt oskale
ta langeb
kukub
alla
ta suus
hambad
murduvad
enam ei naera
Hammasteta kägu



Juhuslikult märkasin täna, et ma vist mõtlen. Järelikult olen saatanast, ütleks selle peale kristlik loogika. Sest need mõtted pole sündsad, ausad, ega jumalast, sest jumal ei mõtle ju minu peas. Või siiski? ehk ongi kõik me vaid üks erinev mõistus. Erineme endast ja teistest mõtete poolest, mis on meil kõigil ühised. Kui taevas vuhab valge pilv ei mõtle me enamasti, et sellest sajab millalgi meie põldudele ning kerge rukkis kustutab oma janu. Me mõtleme mida kõik teisedki mõtlevad. Jah aga just seda nad mõtlevadki. Täiesti vuvaliselt. Miski pole ju selge. Random! Nagu see samunegi tekst siin. Kas on see läbi mõeldud? Kas mina olen selles suhtes õige otsustama. Kas sina, kes sa seda loed, mõtled selle läbi mida sa loed. Ja kui ütledki, et jah ma mõtlen, siis kas ka mõistad seda? Ehk mõistadki. Ma tahaks kaa mõista. Kõik me oleme üks ainus mitmus. Kas pole nii? Ma esitan palju küsimusi, kui oled tähele pannud. Ei ma ei oota, et sa vastaks. Ma lihtsalt tahan, et sa mõtleks suvaliselt. Mõtle korraks männi ladvast langevale kuusekäbile. Kas panid tähele, et mõtted koonduvad? Või ei? Miks ka mitte, ehk siis ainult minu omad. Vahest mulle tundub, et kuu valgustab päikest, sest öösel on kõik selgem. Öös on rohkem ja sa märkad. Ma olen öö inimene. Kahjuks meie ühine mõttemaailm ei ole. Minu öölembus on vaid mõttesähvatus. Kas pole nii? Kas lälle märkasid? See on manipulatsioon, et sa teaksid. Manipuleerime end. Siis mõtleme ja oleme saatanast. Leiame probleeme. Naudime neid. Siis lahendame ja otsime uued. Ja taas naudime. Probleemid! Me vajame neid. Eks? Kes vajab lahendusi? Meie! Me vajame neid, sest me vajame uusi probleeme. Me ei märka hiljem enam lahendusi vaid ainult uusi probleeme. Kas me tahame uusi probleeme? Ilmselt mitte. Aga me vajame neid. Tunned kuidas parem pea pool natuke nagu valutaks? Mina ei tunne. Päriselt kaa ei tunne. Ehk sina tunned. Oled sa millalgi mõelnud miks jäälilled aknal koosnevad vaid pikkadest jäätriipudest mis on omavahel risti ja põki põimunud. Osad lühemad osad pikemad. Miks ei ole seal ringe, ega lainelisi jooni? Korrapärasus on suhteline mõiste. Kõik on korrapäraselt paigast ära.



Mulle tuli täna midagi kohutavalt tähtsat meelde. Jälgida. Ma olin sulandunud. Olgu kurjast minu mälu. Tänan inimest kes mind aitas suhelda teisel tasandil. Sa saad aru kui ma sind tänan. Igatsen paljusid ja igatsen paljudest eemal olla. Mõnest on väga keeruline, aga ehk õpetan teda veidi. Aitähh!


***
Näe, vaata
seal on keegi
emamaata.
Need on leegid.

Tuli tuleb
ja läheb sinna,
kus põleb.
Tal vaja minna.

Otsib kohta.
Emamaad,
kus rohtlad
süüdata taas.



Aga ärge mõelge inimesed, kui te ei naudi seda... Mõelge selle üle...
Ilusaid nägemusi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar