Nüüdsest vaid unenägudesse on jäänud mu niigi harvad intelligentsed vestlused intelligentsete inimestega. Unenägudes annavad inimesed mulle andeks. Unenägudesse on jäänud mu sõbrad, kes muidu on kaduma läinud.
Veel täitmata lubadused pole unustatud- jagamata medalid, kujutlemata värvid. Ma tegelen nendega aktiivsemalt kui ma isegi algul arvasin, et suudan.
Valimata jäänud telefoninumbrid ja ma isegi ei tea miks.
Andestust, et ma pole olnud inimene, kes ma tahaksin olla.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar