randomGIF.rar

Ma olen analüüsiv mõtleja. Ma ei ole täpne raamatupidaja aga ma analüüsin enda mineviku mõtteid. Jätan meelde oma mõtted ammusest ajast, et hiljem, kui mul on rohkem infot, aru saada kas, miks ja kuidas need mõtted toimisid. Tihti on aga sedasi, et ma ei ole oma varasema minaga enam nõus. Enamasti mitte küll nõnda rangelt, et kogu idee oleks muutunud, kuid näiteks et enam ma sedasi seda enam ei sõnastaks. Muidugi on ka täielike mõttevahetusi, kuid neid on harvem. Mõtetest mõtelda on mõnus.

 

 

Laiskus on kaasaegse inimevolutsiooni võti. tundub sedasi. Kes on laisk see mõtleb välja lihtsama, kvaliteetsema, osavama, kiirema, mugavama, efektiivsema mooduse oma probleemile, mida agar inimene asuks kohe oma jõu ja vaevaga tegema. See vist oli Bill Gates, kes ütles, et ta paneb keeruliste ülesannete kallal nokitsema laiskasid inimesi, sest nemad leiavad kõige parema lahenduse vms. Ma täpset tsitaati ei mäleta.

 

  

 

Kohtu idee: hageja peab andma kaitsjale täpset informatsiooni selle kohta mida ta plaanib kohtus esile tõsta pikka aega enne istungit ja vastupidi peab seda tegema ka kaitsja, ning saalis ei tohi esitada muud materjali. Sedasi saab ennetada valetunnistusi ja vale tõendusmaterjali, sest vastaspool teab et see on vale ning neil on aega seda ümberlükata ja ei teki enam halba üllatust et keegi mõtles viimasel minutil mingi lolli vale välja, mis võib ebaõiglase otsuse tuua. Seega keegi ei julge enam valedele langeda. Lisaks pole advokaatidel enne istungit enam mingi mõistatamismäng, mida küll vastane teeb vaid reaalne uurimustöö ja tõe välja selgitamine. Ja seda peakski üks kohtu ju tegema, mitte hindama advokaatide kujutlusvõimet. Muidugi, võib-olla äkki ongi juba sedasi, ega ma ei tea selleste eriti midagi, kes on targem, palun öelgu mulle kuidas tänases Eestis kohtu informatsiooni jagamisega on.

 

 

Ma loodan.
Hops!